Eesti oma NOKIA 1939/40
#1

Vähemalt osa ETK Metallitehases valmistatud jalgratastest varustati 1940.a. tehases mitte Põhjala tehase toodanguga, vaid Soomes toodetud Nokia rehvide-lohvidega.

Juuresoleval pildil jäädvustatud lohv (sisekumm) kuulub 1940. a. ETK Original-Luxus'e (nr 8116) tehasekomplektsusesse. Foto rehvi kirjaosadega lõigust on tehtud ratta restaureerimise käigus, mil kogu jalgratas oli laiali võetud algosadeks. Praegu ehk ratta restaureerimistööde lõppemise järel on lohv (koos kirjadega) taas asetatud rehvi sisse ratta peale ja see omakorda õhku täis pumbatuna jalgratta alla.

Tõenäoliselt oli Eesti jalgrattatööstuse toodangumaht 1940.a. sedavõrd suur, et Põhjala tehase rehvidest kõikidele ratastele ei jätkunud ja tuli importida lisa. Oletan, et (suurem) partii Nokia rehve-lohve oli Eestisse (otse ETK Metallitehasesse?) imporditud juba millalgi enne 1939. aasta novembri lõppu. Põhjuseks asjaolu, et novembrist 1939 kuni märtsini 1940 kestis Soomele väga raske Talvesõda, mille ajal ja ka järel oli rehvide tootmine ja eksport Eestisse äärmiselt vähetõenäoline.

Olen lisaks ka vanematelt meestelt kuulnud, et ETK ja Saare ratastel oli ostmisel all olnud Nokia rehve. Äkki on keegi veel taolisi jutte kuulnud - siin võiks neid jagada?

[Pilt: nokia_lohv.jpg]

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 185 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, kuni 18. maini 2025 oleme avatud eelneval kokkuleppel
Vasta
#2

Alustuseks küsiks, et millest selline kindlus, et on tehase komplektsuse lohv. (Isegi kui on, siis sellised julged väited teevad ettevaatlikuks. ) Saan aru küll, et EW lõpuaasta toodang ja pärast seisnud, aga...
Kunagi väitsid, et Su Põhjasõja aegsel Dürkoppil on originaal/tehases allapandud rehvid.
Aga eks meil pandi ka alla need kummid, mis olid saada ja vast odavamad või siis parema kvaliteediga või siis nende suhtega. Ja võisid ka soome kummid olla odavamad, igasuguseid imelikke asju juhub ilmas, Hiinast on odavam osta kui kohapeal toodetut, kartul Poolast jne.
Oli ju ka Are reklaamis kirjas, et kummid mustad, punased, rohelised või sinised, vastavalt soovile (või midagi sellist)...vaevalt, et neid värvilisi rehve Eestis toodeti.
Ja kas Sinu erakogus on ka Põhjala sisekummi?
Vasta
#3

(20-04-2011, 18:18 PM)kass Kirjutas:  Alustuseks küsiks, et millest selline kindlus, et on tehase komplektsuse lohv.

Mõlemad rehvid ja lohvid on identsed. Nii vähesõitnud rattal on vähetõenäoline, et rehvid ja lohvid on vahetatud - kui õnnetuse käigus oleks midagi vahetatud, siis vast üks.

Seepärast oletan, et tegu algsetega. Ja kust oleks saadud peale Talvesõda Nokia toodangut?

(20-04-2011, 18:18 PM)kass Kirjutas:  Ja kas Sinu erakogus on ka Põhjala sisekummi?

On. Mäletamist möödas isegi mitmeid. Kahjuks jah, mitte pildis (senini).

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 185 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, kuni 18. maini 2025 oleme avatud eelneval kokkuleppel
Vasta
#4

(20-04-2011, 19:49 PM)valdo Kirjutas:  Seepärast oletan, et tegu algsetega. Ja kust oleks saadud peale Talvesõda Nokia toodangut?

Sellega on nii, et mõnel mehel võis kodus olla Nokia toodangut sahvris naelaotsas varuks. On ju Sinu erakoguski kasutamata rehve, mis on säilinud tänapäevani. Ka võis seda olla kauplustes ja ladudes (seda muidugi lühemat aega). Ega Talvesõja algus ei tähendanud, et kõik Nokia toodang ilmast kohe otsa sai, õigel eesti mehel on ikka talvekartul ´ja puud varuks, mõnedel kindlasti Nokia kummidki tagavaraks. Toungue

Vasta
#5

(20-04-2011, 17:21 PM)valdo Kirjutas:  Äkki on keegi veel taolisi jutte kuulnud - siin võiks neid jagada?

Need punased (kas just Nokia?) sisekummid olid 50-ndate lõpus 60-ndate algul väga hinnatud kahel põhjusel.
Esiteks sai neist ideaalseid ragulkakumme. Vähemtähtis omadus selles eas poistele oli, et nad pidasid õhku kordi paremini kui vene toodang. Kuna neid punaseid liikus vähe ja ragulkaks sai ikka selliseid isendeid, mis pikalt lõhki või muidu lappimiseks kõlbmatu (ventiil küljest), siis pikemalt kommenteerida ei oska.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta
#6

(20-04-2011, 21:36 PM)kass Kirjutas:  
(20-04-2011, 19:49 PM)valdo Kirjutas:  Seepärast oletan, et tegu algsetega. Ja kust oleks saadud peale Talvesõda Nokia toodangut?

Sellega on nii, et mõnel mehel võis kodus olla Nokia toodangut sahvris naelaotsas varuks. On ju Sinu erakoguski kasutamata rehve, mis on säilinud tänapäevani. Ka võis seda olla kauplustes ja ladudes (seda muidugi lühemat aega). Ega Talvesõja algus ei tähendanud, et kõik Nokia toodang ilmast kohe otsa sai, õigel eesti mehel on ikka talvekartul ´ja puud varuks, mõnedel kindlasti Nokia kummidki tagavaraks. Toungue

Seda ma arvasin, et ETK-l oli Nokiate virn tagavaraks. Inimesel, kes selle ratta ostis - ei usu, sest miks pidi nii vähekasutatud rattal rehve vahetama ja veel mõlemad korraga ning kohe rattaga koos varurehvid poest ära ostma?

On muidugi veel üks õhkõrn võimalus, mille peale tulin alles nüüd - sõja järel võidi kaubandusvõrgus müüa Nokia rehve ja rehvivahetus võis toimuda 1940-50ndatel. Tarnis ju Soome N.Liidule sõjareparatsioonidena igasugust kaupa (sh jalgrattaid Aino, laevu, nn Soome maju jms).

Äkki keegi kaasfoorumlastest kas kummutab selle versiooni või kinnitab seda? St - kas aastail 1946-56 müüdi siinses kaubandusvõrgus Nokia jalgrattarehve või ei?

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 185 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, kuni 18. maini 2025 oleme avatud eelneval kokkuleppel
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 2 külali(st)ne