[pen.skar]

T-40 lõppülekande välimine laager 315, sisemine 2312k, lääne analoogiks tõlgitakse vast igas jupimüügikohas. Vedaval esisillal rattapoolne 311, teine ots 409. Veel küsimusi, mul kataloogilt tolm maas, parajasti laual!

[Sooääre]

Aitäh abi eest, esialgu muud ei taha teada.

[Laurimetall]

Kust võiks saada t-40 kompressori rõhuregulaatorile uut membraani või mingit head materjali ,millest ise teha. Kojamehemootorit oleks ka vaja.

[Laurimetall]

Nädalavahetusel juhtus siis selline värk ,et alguses hakkasid pöörded kõikuma ja pärast ei läinud enam normaalselt käima. Varda järgi paagis veel 30L kütust. Ühesõnaga tõmbas õhu kuskilt sisse. Mind huvitaks nüüd, et mida võiks kohe esimesena kahtlustada? Käsipumba kolvi tihend on ka läbi ja sealt võiks õhku tõmmata sisse, kuid varem pole sellega jama olnud. Kui kellegil on originaal tihend käepärast ,siis võiks mõõdud ütelda ,et saaks linnas ära osta, kui maale minek. Siis huvitaks ,et kas T-40 on vahetatava paber elemendiga kütuse peenfilter või on mingi puhastatav varjant. Kust ja mis järjekorras oleks õige õhutada? Pmst peaks pöörispeapumbal õhutamine olema poldiga pihustite vahelt, kuid kas seda saaks keerata, kui näiteks padurunvõti õhemaks treida. Mõte on ka ,et kui ei saa ,et keevitaks sinna mutri peale ,et saaks väiksema võtmega keerata. Kas paagis on ka veel mingi filter või kuidas seal on näiteks välditud ,et sodi ei läheks torule ette?

[gruppen]

Esiteks on selle käsipumbaga selline teema, et see uus ja kataloogi järgi valitud rõngas ei pruugi midagi muuta - peale kummirõnga kulub ära ka pumba hülss. Viimane ka eraldi traktoripoodides müüa, kuigi viimati vaadatuna ei maksnud ka terve käsipump midagi nii röögatut.
Ma ei tea kas sa hakkaksid nüüd ikka kõrgsurvepumbale keevituskablasid külge ühendama ja otseti plunžriga kokkupuutuvat detaili keevitama või veel enam, seda kuidagi lahti vägistama stutserite vahelt. Üldiselt piisab kui tagant stutsist õhk välja lasta. Võib ka alguses käiates mõne pihustitoru täiendavalt lahti päästa. Käiates on ju kuulda ka kui pihustid lööma hakkavad. Ennem pole mõtet dekompressorit maha lükatagi.
Aga millised filtrid sul seal küljes on? Papist sisuga või nöörisarnasest materjalist sisuga? Üldiselt need vahetatakse ikkagi ära.
Milles väljendus mitte enam normaalselt käivitumine?

[Laurimetall]

Hommikul panin traktori käima ja tavaliselt on see käsipump kangelt käinud ,et kütust ikka peab jõuga suruma. Mingi aeg ta seal metsas tiksus ja siis nagu oli tunda ,et natuke imelik on tühikäik. Hiljem sõitsin teise kohta ja siis jätsin seima. Pool päeva seisis ,siis enam käima ei läinud. Tavaliselt läheb siis poolest pöördest. Läksin välja uurima ja käsipump käis lõdvalt. Pumpasin seal siis kütte üles ja ajas sealt ikka korralikult kütet välja. Pika käijamise peale läks lõpuks käima ja siis oli juba õhtu käes ja ei hakanud seal asju lahti võtma. Siis saingi aru ,et õhk sees. Traktor on vähe töödanud ca 1000 töötundi ja muidu täiesti uus. Ma kahtlen ,et on pumbal hülss kulunud. Imelikud küsimused on sellepärast ,et saaksin järgmiseks korraks asjad valmis osta. Filtreid pole lahti veel võtnud. Lihtsalt tavaliselt on see käsipump kangelt käinud ,et kütust ikka peab jõuga suruma. Mõtlen ,et kui juba jamamiseks läheb ,et vb on mõistlik kogu süsteem üle vaadata ja puhastada ,et hiljem jamasid ei oleks. Loogika järgi peaks pumbal ,kui ka filtril olema õhutuseks polt ja eriti suur probleem pole see polt siis korra välja keerata ja sinna õige mutter keerata peale ,et kunagi rohkem ei peaks neid pihusti torusid lahti keerama.

[metsakohin]

Et aega kokku hoida, võta asi põhjalikult ette.
1. Paagist sette välja.
2. Paagis on ka sõel, see on paagist tuleva toru/vooliku stutsi otsas - puhastada!
3. Kõik painduvate voolikute ühendused korda - pidama.
4. Kõik vasksed seibid lõõmutada või välja vahetada. Kord kasutatud seibi ilma lõõmutamata tagasi ei panda ja alu-seibe ära kasuta.
5. Filtrid välja vahetada, topsikud pesta - mõnel vanemal mudelil võib ju olla ka lahtivõetav ja puhastatav jämefilter.
6.Regulaatorist kütus välja lasta ja õli asemele.

Koostamisel alustad paagi põhja alt, siis kütus paaki ja lase toru täis voolata, toru filtri külge (eeldan, et elemendid on juba vahetatud ja topsikud kinni), edasi kõik ülejäänud torud, õhu välja laskmiseks jätad pooleldi lahti pumbast tagasivoolu toru filtri peal oleva otsa.

Jõudu ja kannatust.

Minu suht harva töötav isend ei oma isegi käsipumpa, lihtsalt ei tohi paaki kuivaks lasta.

[Laurimetall]

Mida arvata sellistest seibidest, mida hüdraulikas kasutatakse, kus on kummitihendiga sisemine serv.

[pen.skar]

Käsipumpa läheb vaja filtrielemendi vahetusel, aga selleks ajaks on selle hülss tõesti kondensveest tuksis. Muul ajal mootor ühe-kahe pöördega lööb ise kütte üles. Ärge näppige pumbapea stutsidevahelist korki- see tehases poldiliimiga kinni pandud. Kui tahtmine kõrgsurveosa õhutada- aitab pihustimutri lõdvendamisest. Kui leiab hüdroseibi, mis M 14x1,5 kaela istub, võib panna. Siiski vaskseibi eelis- taastatav. Kunagi juba kirjutasin D 144, D 21 toitesüsteemi pidevast tagasivoolust läbi filtril oleva stutsi imepisikese ava. Vaat kui see ava püüab mingi kübeme ette, siis jääb juhuslik õhk koos kütusega paaki tagasi saatmata ja algavad jamad.

[Laurimetall]

Kuidas selle pumba peaga üldiselt on ,et kui käima läheb ,et siis on õhk juba väljas või peaks iga kord kindluse mõttes õhutama. Kuidas filtrist õhu välja saab? Saan ma õigesti aru ,et jämefiltrit ei pea uut ostma, kuid peenfiltril on element vahetatav, mitte pestav traktor ise 91 aasta. Kui juba tegemiseks läheb ,et võibolla tuletaks meelde, et mis seal selle filtri juures tagasivooluga paremaks saaks teha või on see lihtsalt selline koht ,mida peaks kindlasti uurima? Ma kindel pole aga see käsipump on arvatavasti algusest saati selline lekkiv olnud ja iga kord kui pumbata saavad käed naftaseks. Ehk veab ja on hülss korras. Mulle räägiti ,et kui uue rõngastihendi sinna ostan ,et siis peaks 1/3 rõnga pinnast jääma väljapoole kolvi pinda. Mis mõõtudega selline tihend olla võiks ? Rõngastihendi sisemine läbimõõt ja paksus

[gruppen]

Kui iga käivitamise eel peaks kõrgsurvepumpa õhutama siis mõtle ise... oleks see normaalne või?? Ei ole ju. Kui seibid on uued või lõõmutatud ja kõik klambrid ka peavad, siis tuleb lihtsalt rohkem tööd teha ja vähem õhutada. Kui tahta eriti odavalt teha on ka võimalus käsipumba kolvi kummirõngale niiti alla kerida, annab ka esialgse tulemuse kätte küll. Samas see kurikuulus ja palju tagaotsitud käsipump maksis viimati poes, kui vaatasin 170 krooni. Ok euro on hinda tõstnud ilmselt aga ikkagi, kui see hülss seal juba roostes jne on. Ma ei oska Sulle selle kummirõnga mõõte öelda (sest pole mul kataloogi näpus ja ka pumbad on kaugel). Kui seda keegi teine siin ka ei suuda välja kirjutada, siis pead minema mõnda traktoripoodi ja seal saad seda mõõta, ilmselt saad sealt ka uue osta. Filtrielemendi kohta ei oska ma Sulle öelda, sest ma ei tea, mis sul seal küljes on. Kuigi uuematel peaks küll kõigil papifilter sisse käima. Ka selle 1000 tunniga on sul seal filtrites kindlasti sadet põhja ladestunud. Poes olles võid juba mõelda ka uue käsipumba hülsi ostmisele, mis on tervest pumbast kordades odavam. Mis õhutamisesse puutub, siis ma laseks ikkagi pumba tagant stutseri natuke lahti käsipumbaga pumpamise ajal, kui sealt puhas küte tulema hakkab, keerad kinni.
Mis puutub siin eelkirjutaja soovitus regulaator kütusest tühjaks lasta ja uus õli sisse panna, siis olen nõus. Sest nagu näha on olnud, siis peale pumbaremontija enam keegi kunagi sinna uut õli ei pane/vaheta, hoolsatest omanikest. Aga kui pumbale kütus sisse jookseb on kas etteandepump vigane või siis pea tihend läbi (viimane on küll tõenäolisem).

[17jaan]

Keegi eelnenud kirjutajatest väitis, et stutsidevahelist korki ei tohi puutuda. Minu teada on just see kork õhutamiseks aga seda on väga vilets lahti keerata ja samuti hiljem korralikkult sulgeda sest stutside vahed on väga väikesed. Olen õhu pärast palju maadelnud, kuni üks vana traktorist õpetas: Keera pumbapea neli
6-list mutrit lahti, pumpa käsipumbaga kuni pumbapea vahelt hakkab kütet tulema, siis pumbapea korralikult kinni ja käivitus. Minu praktikas ei ole eelpool kirjeldatud võte mind veel petnud, muidugi kui tagatud on kütuse pealetulek paagist.

[v6sa]

Miks te riskite pumba rikkumisega?

Ükskõik, kas kangutate lahti kolvi kohal oleva punni või lasete lahti kaane, ikkagi riskite hilisema lekke või suisa detailide rikkumisega.

Õhk kaob kümnekonna sekundiga, nii pumbast, pihustitorudest kui pihusteist, kui lasete lahti ühe pihustitoru pihustipoolse otsa ja kerite mootorit starteriga. See vähene kütus, mida lahtisest torust mootorile pritsib, ei ole ohtlik. Seda muidugi eeldusel, et kütus peale ikka jookseb ja etteandepump lüüa suudab. Toru ja pihusti liitekoht on üsna suurt vägivalda ja kulutamist taluv. Erinevalt pumbapeast...

Üldiselt ei ole diiselmootoriga masinal probleeme, kui kasutaja ei lase kütusel lõppeda või hooldamatusest süsteemi tuksi minna.

Kui kütust paagis on, kuid peale ikka ei jookse, tasub edasiste jamade vältimiseks süsteem korda teha.
Pool päeva ja paarkümmend 10, 12 ja 14 m vaskseibi ning x meetrit 8mm kütusevoolikut kulub, kuid tulemus on seda väärt - diiselmootor on üks äraütlemata usin ja vähenõudlik abiline.

Eelpool juba mainiti:
1) solk paagist välja, läbipesu ja seejärel puhas kütus sisse. See on kõige rohkem vaeva nõudev punkt (samas ülivajalik, kui paagis on aastaid loksunud kahtlase päritoluga vedelik;
2) Seejärel tuleb paagist hakata mootori poole minema ja kõik vähegi niisked ühendused korda teha;
3) vanu seibe tagasi panna ei ole hea mõte. Kes teab, mitu korda neid juba lõõmutatud on... Nii palju need kah ei maksa;
4) kui on settepott (seda tavatseti "mittevajalikuna" vahelt visata, sest tikkus lekkima kaane vahelt, kui kaane polte valesti või lolli jõuga pingutati), siis selle hermeetilisuses tasuks veenduda. Samas on settepott üks hää asi nii vee kui suuremate molluskite püüdmiseks;
5) uued filtrid. Kasutatud (ja käepäraste vahenditega remonditud) masinatel on alati kahtlane midagi varuks osta, kuid "teeneljakümne" kütusefiltri element võiks igas vene traktoritele juppe pakkuvas kontoris laokaup olla. Neid tasuks võtta siis kohe paar tükki - edukas remont võib igasuguseid soolikaid liikuma ajada;
6) käsipumba leke ei tohi korras etteandepumba puhul probleeme tekitada. Kui filter umbes või süsteem muidu solgine, siis küll... Iseenesest ei maksa too käsipumba hülss palju... Ning ma olen kindel, et kui küsida filtreid müüvast kontorist pumbale tihendit, siis oskavad nad ka pakkuda. Kui just praktikandi otsa ei satu...;
7) ettandepump tasuks korraks lahti võtta ja kaeda, mis nägu on kolb, klapid ja vedru. Samas saab selle ja eelmise punkti kõrvaldada uue etteandepumba ostuga... Mis muidugi ei tähenda, et uus pump ka korras oleks.... ;
8) õhutustamine läbi pihustitorude.

Pool päeva läheb kindlasti, võib ka kauem minna, kui mõni stuts otsustab näiteks puruneda. Ning vene tehnikat remontides tuleb olla valmis üllatusteks, et tegelikult vastuvaatav kolakas ei ole mitte see, mis kataloogi järgi antud positsioonil olema peaks.

[gruppen]

Sekundeerin ksf! V6sale kahe käe ja kahe jalaga. Vanaks traktoristiks olemine ei tee inimest veel automaatselt targaks.
Minu soovitus käsipumbaga õhutamiseks on:
Pumba tagant ülemine stutser kergelt lahti (sama toru läheb ka filtri peale aga pumba juurest on mõtekam õhutada) ja siis pumpad niikaua, kuni sealt õhumulle enam ei tule, siis keerad ühtlasi kohe kinni. Siis keerad käsipumba kinni. Hoolimata sellest, et sealt kütust vahelt välja pritsib, ei lähe sealt kinni keeratuna! niimoodi õhku sisse, et sellest suuri muresid saab tekkida. Siis ei pea starteri või kutsikaga ka õhutamise ajal jamama.
Räägi tegelikult selllest käsipumba raskusest ka natuke lähemalt. Miks sa varemalt käivitades seda pidevalt näppisid? Kas siis oli raske või ei olnud?
Kas see käsipump teisel käivitamisel muutus raskeks lõpuks või ei muutunud? Kui ei muutunud, siis on sul pumbal klapivedrul jupp otsast maas või keskelt pooleks. Pean silmas pumba tagumisel küljel olevat alumist stutserit. Seal sees on klapp, kui see ei pea siis tekivad mh. ka sellised "sümptoomid". Klapi vahetamisega saad ise hakkama, viimati maksis poes 70 eesti krooni. Sisse on keeratud korpusesse keermeliimiga originaalis (s.t. kõvasti on kinni ja korraliku võtmega tuleb keerata), uut pannes ei tule liimima, piisab uue vaskseibi panemisest stutsi ja pumbakorpuse vahele.
Kui oleks suur õhutõmbamise probleem, peaks kusagilt liitest ka niiske või lausa tilkuv kütus näha olema. Kas need puuduvad?

[Laurimetall]

Ma iga aasta, kui ma kevadel traktori käima panen, siis igaks juhuks lükkan käsitsi mõned korrad seda käsipumpa. Üldiselt on see suht tihedalt seal liikunud ja on tunda ,et surutav vedelik osutab vastupanu. Metsas esimesed sümptomid olid ,et tühikäigul hakkas natuke imelikult käima aga välja ei surnud. Sõitsin mõned sajad meetrid eemale ja jätsin pooleks päevaks seisma. Õhtul enam käima ei läinud. Hakkasin siis käsipumbast pumpama ja algul oli ikka kerge liigutada seda ja siis tõmbas kütuse üles ja muutus jälle tihkeks. Peale mõningast käijamist läks siis traktor käima. Kuna õhtu oli ,siis parkisin masina ära, kuid järgmine kord on vaja asi korda teha. Siit nagu järelduks ,et kui traktor juba käib ,et siis pole enam kuskilt õhku vaja välja lasta. Ma olen ikka teadnud ,et käsitsi pumpad üles ja siis on filtrites ja pumbas avad ,kust saab välja lasta ja kui käima läheb ,siis lastakse pärast veel töötamise ajal viimane õhk välja. Saan ma aru ,et see kork seal pumba peas on spetsiaalselt õhutamiseks mõeldud? Miks seda siis ei soovitata ümber teha ,et selle saaks vajadusel kergelt lahti? On sealt võimalik,et midagi lendab välja või oht ,et midagi läheb hoopis sisse?

[v6sa]

Kui Sa ühtegi stutsi ei ava, siis surud kütust käsipumbaga läbi filtri ja kõrgesurvepumba surveklapi paaki tagasi. Selleks pead avaldama rõhku u 2 bar. Mingit kahju käsipumba liigutamine ei tee, kuid kasu sellest samuti ei ole (peale pumbahülsi määrimise).

See punn on otse pöördkolvi peal. Esiteks on seda jube kehva avada ja teiseks ei ole mina üldse kindel, et see pidama jääb kord avatuna. Ka koolis õpetati omal ajal, et ärge seda punni torkige, lihtsam (ja pumba töökindluse huvides) on õhku kõrgesurvepoolest välja ajada pihustitoru kaudu. Käsipumbaga jaoturpumba kõrgesurveosast välja ajada ei ole praktikas võimalik (pöördkolb peab olema väga täpselt ühe silindri avaga kohakuti). Ridapumbaga võiks õnnestuda, kuid seda teeb starter (ning eriti käivitusmootor) palju tõhusamalt.

Su küsimused tunduvad taas olevat sellised, millele saaks kergesti vastuse suvalisest veneaegsest traktoristi käsiraamatust, kui Sa vaid vaevuksid kusagilt sellise hankima. Äää pahanda, kuid mulle tundub imelik sama juttu kaks korda aastas erinevate inimeste jaoks kirjutada...

[metsakohin]

Paar asja täpsustuseks:

Pumba pea küljes olev jublakas ei olegi mõeldud tavaolukorras mahakruvimiseks - see ei ole õhu väljalaskmiseks, vaid peaks olema rõhutasand. Kui ma eksin, eks targemad parandavad.

Õhku võtab süsteemi siis, kui kütust ei ole või seda on raske kätte saada (ummistused ja läbilaskvad ühendused).

Endal oli aastaid tagasi jama. vahetasin kõrgsurvepumba kõige selle juurde kuuluvaga. Mingi aeg töötas nagu normaalselt, siis hakkas kuidagi lahjaks jääma, siis juba pidevalt õhk sees. Sai kõik viimseni üle käidud, oluliselt paremaks ei läinud. Lõpuks leidsin vea - etteande pumba tagumine klapipealne kork oli ilmselt liialt kõvasti kinni väänatud ja pumba korpusel pragu sees. Ilmselt muutus see pragu aegamööda pikemaks ja laiemaks.
Sai tehtud välkremont - vanale, varem maha võetud, pumba korpusesele olemasolev sisu sisse ja läks.

[pen.skar]

Paremini enam ei saa kui Võsa seletas. Ärge näppige ilma tungiva vajaduseta etteandepumpa, kõrgsurvepumpa, korke ja 6-lisi mutreid! Kütusetorud soovitaks küll selliste otstega hankida, nagu CK kombainil ja T- 150k`l. Mutri keerad voolikule ja siis peenkeermega otsiku keerad mõistlikult mutri-vooliku sisse. Need plekist pigistatavad rõngad või klambrid vooliku vananedes ei kindlusta hermeetilisust. Hakka või uskuma et masinal on hing: mul 70-date aastate T16m käivitub 55 Ah sõiduauto akust. Isegi el.eelsooja ei anna. Starteriga hoog sisse. mürts dekompressioon välja. Ei käivitunud, aga tagant nagu valget tuli? Veel kord hoog üles ja siis kindlasti kostab põta-põta! Mootori (väga hõre juba, starter jõudis väljalülitatud dekompressiooniga ringi vedada)küll vahetasin aasta tagasi uue vastu( oli headest aegadest kuuri alla jäänud kuid ilma KS pumbata ). Toitesüsteem peale ja ei pea käivitamisel käsi naftaseks tegema. Tean et käsietteandepump on olemas ja kindlasti hullusti kinni jäänud, las olla siis. Samas naabrimehe T 25 paarkümmend aastat minu käima vedada. Küll pani Druzba käivitusmootoriks, vahetas startereid- akusid, ks. pump alailma remondimeeste käes, jamab torudega. Ainult niipalju paremaks et varem vedasin ringi mööda küla, käima, siis kooles korra ja teise vedamise järel jäi käima. Nüüd jääb kohe käima... PS See Gruppeni mainitud rõhuhoideklapp on plunzeriga ja peene vedruga õnnetus välja mõeldud, tegin aastaid tagasi ringi YTN, s.o. belarussi kuuliga rõhuklapile. Võibolla tasukski sealt viga otsida. Kui on nii sissetöötatud käsipump, siis seisva mootoriga las sõber pumpab, ise keera paagikork ära ja kuula. Peab kostuma tagasi jooksva kütuse solin ja vapsikusumina moodi töötava rõhuhoideklapi ümin. Kui ei kuule, pole toda 2 at`st rõhku hoideklapi vea tõttu! Väävlirikas kütus sööb peene vedru olematuks- jääb vaid mingi kogus traadijuppe, rõngaid keermesse.

[Laurimetall]

Hea küll. Seda pumba pead ei hakka puutuma. Võimalik, et raamatus kohe vastus olemas, kuid kui nüüd mootori käima panen enne ja siis vahetan filtrid puhastan torud ära pumpan kütuse üles ja käivitan, vajadusel lasen pihusti torust õhku välja, kas siis peale mootori käivitumist on vaja veel kuskilt õhku välja lasta? Kus on pumbal mingi hea koht olemas ,kust saab vana õli välja lasta? Nagu ma aru saan ,siis uus õli läheb pealt korgist sisse ja kallata tuleb ,kuni hakkab pumba võlli kõrgusel olevast avast, mis on selle külje kaane all jooksma. Siis avad kinni ja korras. Õliks mõtlen panna 10w40 poolsünt või on paremat midagi soovitada?

[Ranno]

Raamatus on hooldustööde joonised olemas.