[kass]

ps. Rooste eriti kallale ei tule,kuna selle aja materjal väga ei ussitagi.

Tehtud ümbersulatatud trofeetankidest-kahuritest?

Saksa teras ei olnud sugugi nii korosioonikindel, eriti sõjaaja oma.

[metsnik]

Tundub ,et sa kuskil Viljandi lähistel asud,ma Kil-Nõmme lähistel.Vahemaa ei ole vähemalt väga hull.Minu jaoks vanaraud sinu jaoks vana raud

[Talupoeg taluja]

Tundub ,et sa kuskil Viljandi lähistel asud,ma Kil-Nõmme lähistel.Vahemaa ei ole vähemalt väga hull.Minu jaoks vanaraud sinu jaoks vana raud

Minu jaoks väärtuslik vana raud....
Vahemaad pole siis eriti suured.

[Timm]

Selle traktorirauaga on üts imelik lugu. Kui busse-autosid ikka näeb roosteaukudega või hoopistükkis ära mädand plekkidega, siis traktorit ju ometi läbiroostetanud detailidega just väga tihti ei näe...
Olen tihtipeale mõelnud, millal viimati nägin hullusti roostes traktorit. Ikka on igal põllapeal või -kõrval seisval traktoril mingisugunegi värvikiht seljas.

[v6sa]

Paljukest need traktorid soolas ikka suplevad... Ning enamasti on traktoritel kasutatav plekk natuke paksem, kui 0,3 mm.

[Talupoeg taluja]

Praegu kestab heinaniitmise aeg ja väike tutvustus siis minu niidumasinast.





















Raami sain 90 ndate algul Valgamaalt. Kuna lagunes T-25 taha haakesse käiv MC CORMICK INTERNATSIONAL ,siis sai selle küljest võetud latt koos sõrgade ja taldadega. Samuti jäme säär,mis sai katki saetud ja Metsakombinaadi keevitaja poolt kokku keevitatud. See endine MC. niidumasin oli saadud sedasi,et Vabariigi algul jagasid Soome ja muud naaberrahvad meie alustavatele talunikele kõikvõimalikku põllumajandustehnikat Taluliidu abiga. Olid küll kasutatud,kuid vähese remondiga korda tehtavad. Olgu kõik kiidetud,kes abi andsid!!!
Sellest tehnikast oli algul ikka abi kõvasti. Uut ei jõudnud tookord osta ja vana ka polnud saada. See aeg polnud mitte see,kui praegu,kui kõik poest saada on.
Muud jupid sai kõik ajapikku juurde muretsetud. Sai ka laagripukk ise tehtud,kuid ebaoskusliku keevitustöö tulemusel poos laagrid kinni ja kõik lagunes mühinal....Õpipoisi töö ikkagi....
Kuna tollel ajal liikus palju hobuniidumasina vikateid,siis tegin need selle masina jaoks pikemaks. Keevitasin vikati rootsule jupi otsa. Vikati niitmislaius on praegu 1.80 m. Sellest piisab küll. Samuti sai hooratas pandud hobumasina oma. Sõrad istusid ka vene omad,ka äärmine suur sõrg. Neid hobumasina vikateid keegi ei tarvitanud ja sai siis neid igalt poolt. Teri ja neete liikus ka rohkem, kui praegust. Ega seda hobuvikati asja ka praegust keegi eriti ei hinda. Vanarauas pidevalt liikvel.
Sai kasutatud veel puukepsu,kuid see sinder vastu ei pidanud. Mõned korrad sai neid vahetatud,kuid lendasid näuhti laiali. Kindlasti aitas sellele kaasa see asjaolu,et panin ülesse ketiratta,millel üks hammas rohkem. Sellest oli aga niitmisel abi. Niipalju võin lisada,et ennemalt oli mootoril teine küttepump,mis andis rohkem pöördeid. See aga ei mõjunud vikati rootsudele heasti. Üsna tihti lõhkus rootsu ära.
Vanasti öeldi,et kanna juurest ei tasu rootsu jakata. Ise olen seda jakanud küll igalt poolt,isegi needi kohast. Vahet pole. Mõne aja käib ikka. Kui heinamaad okastraati ja kive täis,pole vahet....hea,kui hektari niita saab. Mõni tera lendab ja jälle vahetus. Tagavaraks sai neid vikateid tehtud oma kümmekond tükki. Siis on hea vahetada ja ei pea iga minut kodu remontima sõitma.
Sai siin ennemalt ka teistel abis niitmas käidud. Ühe heinamaa tüki pealt sain päris hea kuhja traati ja muud rauavärki. Kõige asjalikum asi,mis vikatisse kinni jäi,oli veneaegne lapsevanker.... Terad olid puru,kuid järgmisel korral oli niitmine hulga lihtsam....

[aavu]

Mul sõrmed terved, mida soovin ka kõigile teistele aga... ega sa unusta oma järelkasvu õpetamast, et vikati püstitõstmisel võib tera kukkuda ja sõrme maha lõigata.
Isa rääkis loo, kuidas mees hobust rehealuse värava krambi aasa külge sidus. Pani ohja aasast läbi, sõrme ohjaaasast läbi ja sel hetkel ehmatas koer hobust. Hobune tegi peaga nõksti ja mehe sõrm kukkus jalge ette maha.
No läks nüüd teemast päris välja, vabandan!

[Talupoeg taluja]

Mul sõrmed terved, mida soovin ka kõigile teistele aga... ega sa unusta oma järelkasvu õpetamast, et vikati püstitõstmisel võib tera kukkuda ja sõrme maha lõigata.
Isa rääkis loo, kuidas mees hobust rehealuse värava krambi aasa külge sidus. Pani ohja aasast läbi, sõrme ohjaaasast läbi ja sel hetkel ehmatas koer hobust. Hobune tegi peaga nõksti ja mehe sõrm kukkus jalge ette maha.
No läks nüüd teemast päris välja, vabandan!

Ära vabanda siin midagi....Täitsa teemas.

Järelkasv veel sellises vanuses,et vikatit veel tõsta ei jõua.... ja kui hakkab jõudma,küll siis saab ka õpetatud,et mida võib ja mida ei või. Kuigi tundub,et ega noorem põlvkond vanade õpetusi veel ei usu.....
Ohutusest niipalju veel,et kui vikati latt üles tõsta transpordiks,siis tuleb igaks juhuks ka vikat lati külge kinni siduda. Muidu võib see allapoole vajuda ja sõidu ajal teed kündma hakata......Õnneks on mul vikat sellises mõõdus ja olukorras,et ei pea nii väga siduma...seisab ise kah. Kuigi väikesed ettevaatusabinõud pole pahad. Eriti,kui vaja pikemaid vahemaid läbida.
Eks neid õnnetusi on ju ikka juhtunud. Teinekord olen isegi näpud moosiseks teinud. Mis sest,et kõik teada ja järgi proovitud. See vikat on ka paras riiete lõhkuja. Olen selle vastu mitmedki särgid ja kuued lõhki käristanud. Eriti veel siis,kui sõra otsad juhtuvad teravamad olema,kui muidu...

[metsakohin]

Vikati allavajumise vältimiseks oli ju kanna tagusel klapil selline kõrgem nukk. Töö ajal ei ulatunud kand sinna vastu, aga transpordiasendis andis vikat natuke vajuda ja toetus sinna peale. Tegelikult toetus keps sealt munaka lähedalt.

[Talupoeg taluja]

Vikati allavajumise vältimiseks oli ju kanna tagusel klapil selline kõrgem nukk. Töö ajal ei ulatunud kand sinna vastu, aga transpordiasendis andis vikat natuke vajuda ja toetus sinna peale. Tegelikult toetus keps sealt munaka lähedalt.

Täitsa võimalik,et oli.

[Talupoeg taluja]

Head Jaanipäeva kõikidele Jaanidele ja teistele ka muidugi!


Tänase tähtsa päeva puhul tõin panipaigast välja sellise asjanduse:








Tegu siis minu traktori näidikute plokiga,või siis armatuur...
Pole seda veel traktorile külge pannud. Vast ka sellepärast,et pole sinna kellasid panna ja mis ma ilusast asjast ikka lörtsin...
See asjandus käib siis kahe poldiga roolisamba toru külge. Keskel peaks olema ampermeeter,vasakul õlisurve näidik ja paremal pool mootori õli temperatuuri näidik. Ampermeeter peaks olema meile tuntud ja harjumuspärane Gaz-i oma. Õlimanomeetri ja temperatuuri näitaja välimus ja mark jääb mulle segaseks. Kuigi ma arvan seda,et istub ka selline:








Pildil on see manomeeter pandud lihtsalt peale,muidu käib ikka altpoolt plekki ja nelja poldiga kinni. Kas ka tehasest selline tuli,pole teada.
Traktoril oli ka elektri jaoks pandud kaitse:












Selle kaitsme külge on pressitud aastaarv 58 ja mark-b 3-30 . (BZ-30).

Samuti on ette nähtud käikude tabel,mis käib üles nelja neediga. Kahjuks oli see plekitükk nii räbal,et säilitada polnud miskit.
Ei ole mööda mindud ka selle armatuuri näidikute valgustamisest. Paremale poole käib kahe poldiga kinni samasugune valgusti nagu on MTZ-50-l. Mul peaks selline kusagil olema,kuid ei ole üles leidnud. Mul oli kahjuks uuem variant,millel pirni kate alumiiniumist. Peaks tegelikult olema tavalisest plekist.


Kui kellegil juhtub olema seda piiritusega vanemat tüüpi temperatuuri andurit koos kellaga,olen huvitatud! Samuti huvitab vanem ampermeeter.
Ja kui eriti ahneks minna,siis sooviks saada seda käikude tabelit ka....

Preemiaks panen välja T-40,T-25 kepsusaalede komplekti 2P ...

Jõudu Jaanidele !

[Sillu]

DVSŠ-16 niitmas:

http://www.youtube.com/user/Kolhoos1?fea...kVdn3chzRo

http://www.youtube.com/user/Kolhoos1?fea...mECwVu0DQI


Midagi neile, kes eespool käivitamise video vastu huvi tundsid:

http://www.youtube.com/user/Kolhoos1?fea...pbZPYKcXb8

Parimat, Sillu

[Talupoeg taluja]

Õhtust!

Vahepeal hulga pikki tööpäevi olnud. Pole aega saanud kirjutada ega joonistada.... Selle eest on hea hulga heina maha niidetud. Panen ka mõned pildid mis tehtud ühe 30 ha. põllu peal.
























Suvi ja heina-aeg on ikka ilus küll. Ainuke mure on see,et palavus tahab teinekord päris ära võtta. Õnneks ikka tuul ja puhas õhk liigub kabiinist läbi.... Oleks selline uuem õhukindel kabiin,no ma ei tea,kuidas mehed sellises ka vastu peavad. Või siis varemalt vasta pidasid.
Traktor on nüüd peale remonti päris kenasti vastu pidanud. Käigukasti koha pealt hoian suu täitsa lukus....,ei või kurta....pole jama olnud.
Vikat ikka laguneb vahest. Neljal vikatil on rootsu ikka puru tampinud. See on juba teada-tuntud asi. Oleme siin ka vaadanud,et vast ühe vikatiga sai kõige rohkem 10 hektarit jutti lasta,alles siis lagunes. Eks sellele vastupidavusele annab juurde asjaolu,et mootori pöörded pole mu traktoril liiga üles aetud. Kui liiga palju pöördeid,siis hakkavad rootsud lagunema. Vahepeal tuleb ette,et peab ka mõne vana sõra välja vahetama. Teri on ka puru läinud vast paarikümne jagu. Vahest leiab mõne väikse kivi,mis naksti otsast jupi võtab. Ei jää muud üle,kui siis vikat välja ja uus asemele. Põllul ei hakka aega viitma. Remont käib teistel päevadel.
Vigu on tulnud veel ette selliseid,et sumps läks korra pooleks,kütte-ja õlitorud logistas ka katki. See tuleb sellest,et vibratsioon on ikka tugev. Ühel juhul lugu selline ,et vaja on panna ühe õlitoru jaoks mootori külge mingi kinnitus,mis tundub nagu seal olemas olnud,kuid praegu puudu. Siis vast laheneks edaspidi asi ära.
Korra väsis ära ka õlifiltri kaane tihend. See rohkem vanaduse viga.

Puhkepäevadel sai siis ka vikatit teritatud.








Sellised tööriistad ja abinõud siis kuluvad alati marjaks ära....





kui tegu vikati korrastamise ja remondiga.

[kaasik]

Tore kohe vaadata seda heinategu, lapsepõlv tuleb meelde!
Tegelikult oleks endal ka vaja üks lattniiduk töökorda sättida(mul üks vene ime vedeleb), hoovi ümbert vaja paar hektarit niita ja oleks hea ikka ise ära teha sellised tööd. See aasta sai veel küla vahelt seda tööd tellitud, järgmiseks aastaks tahaks ise valmis olla!
Kas saksa niidukitel ja venelastel need sõrad ühesugused, ja kas neid kusagil müügil ka...paar kepsu peaks ka varuma...On üldse kohta kus sellistele riistadele veel võiks juppe minna küsima?

[Talupoeg taluja]

Tore kohe vaadata seda heinategu, lapsepõlv tuleb meelde!
Tegelikult oleks endal ka vaja üks lattniiduk töökorda sättida(mul üks vene ime vedeleb), hoovi ümbert vaja paar hektarit niita ja oleks hea ikka ise ära teha sellised tööd. See aasta sai veel küla vahelt seda tööd tellitud, järgmiseks aastaks tahaks ise valmis olla!
Kas saksa niidukitel ja venelastel need sõrad ühesugused, ja kas neid kusagil müügil ka...paar kepsu peaks ka varuma...On üldse kohta kus sellistele riistadele veel võiks juppe minna küsima?

Vene sõrad ikka erinevad saksa omadest ja ka vene sõrgu on sattunud mitut sorti ette. Kõige lihtsam on niidumassina juppe leida sellest kohast,kuhu viiakse vanametalli . Kõik kohad kubisevad sõrgadest ja vikatitest,sest paistab et kellegil pole isu heinaniitmisega tegeleda Muidugi poest saab ka teri ja sõrgu osta. Puudust ei tohiks olla,kuid hinnanumbrid ulmelised võrreldes vanametalli hinnaga....
See on Sul küll õige,et kõik ise ära teha,sest keegi enam teistele ei niida ja polegi enam vanu niidumehi. Kes lahkunud meie hulgast,kes vikati metsa visanud ja kellel seda jubi ikka vaja on. Kui ise teed,siis teed. Jõudu!

[kaasik]

Vanade niidumeeste asemel on uued niidumehed! Aga kaua sa neid sõpru-tuttavaid tüütad ja eks nad oota ka vastuteeneid!

[Talupoeg taluja]

Täna sain kasutaja MAZ 500-lt sellise töökorras asja:








See ei ole muidugi takistuseks,kui keegi mulle veel sellise välja pakub....kulub ikka tagavaraks ära.

[Talupoeg taluja]

Eila viis siis tee mind kokku ühe vana Viljandi KEK-i mehega,kelle garaazis ühes kastis lebas mulle tuttav ja vajalik vanemat tüüpi lüliti:








Samasugune on veel DT-54-l ,kuigi võib ka mõne teise masina peal olnud kasutusel olla. Ei saa salata,et mu kollektsioonis on üks selline juba olemas,kuigi kuluks lisaks veel mõni ära,sest üks koht,kuhu lüliti käib,veel tühi...

[muska71]

Lugesin ka teema otsast lõpuni läbi,päris huvitav ja hariv.Siduri poolelt ka pilt tükk maad selgem.

[Tift]

Olen juba enne ööld ja ütlen.... ei ütle kah, eks teavad teisedki, et see TALUPOEG ei ole suu peale kukkund mette.... Eks ole teisigi laheda jutuga ksf-fe.. Tea... blogide põhjal on juba mitmeid raamatuid trükitud, vahest seab mõni ärksam foorumi andmetel trükise kokku? Peatükk, näiteks, 11 - "Talupoeg Taluja Šassiitraktori DVSš -16 1959 a. remont".