Unic-Moto kokkutulek "Viljandi-Moto 2011"
#1

Vanamootorratta kokkutulek „Viljandi Moto 2011“

Eesmärk: propageerida ja tutvustada vanamootorratta liikumist Viljandi maakonnas.

Toimumise aeg: 8.-10.juuli 2011

Toimumise koht: Aiku puhkeala (10 kilomeetrit Viljandist, Viljandi-Imavere maantee ääres). http://www.aikupuhkeala.ee/ 58°26'19.32"N 25°35'13.40"E

Programm

Reede 08.07.2011


Alates: 17 00
Kogunemine Aiku puhkekeskuses, registreerimine
Viidad platsile Imavere Viljandi maanteelt
20.00 Motokino
Muljete vahetamine, karastavate jookide degusteerimine, murumängud.

Laupäev 09.07.2011
Alates 08.00 registreerimine, hommikusupp
10.00 Lipu heiskamine, infokoosolek
10.30. Väljasõit Viljandisse
11.00 – 14.00 Näitus ja Rinaldo sõit Viljandi maagümnaasiumi hoovil
Lõunasöök

Marsruut
Viljandi
Abja-Paluoja
Karksi-Nuia
Mustla
Viljandi

Sõit toimub orienteerumise/ralli vormis, keskmiste etteantud kiiruste alusel. Rajal on salajased ja avalikud kontrollpunktid.

Pikemad peatused Karksi-Nuias ja Mustlas.

Naasmine laagrisse alates 18.00

Motokino, restaureerimiskonkurss, elav muusika, murumängud (kombineeritud siduriketta/saapaheide), kolvitõuge...

Parimate autasustamine
Sauna ja ujumisvõimalus.

Pühapäev
10.09.2011
Hommikusöök
Lipu langetamine
Kodutee

Laupäeva ja pühapäeva hommikul on laagri väravas alkomeeter, sõitma ja koduteele saavad vaid kained juhid!!!

Restaureerimiskonkursile osalemiseks peab ratas tegema kaasa kokkutuleku sõidu. Veokasti kuningad konkursil osalema ei pääse.

Osalemistasud
Tavaline 25.-
Klubliige: 15.-
Klubiliige enne 1945.aastat toodetud mootorrattaga: tasuta
Klubiliikme üks kaaslane: 15.-
Lapsed kuni 14: tasuta

Osalemistasu sees: ööbimispaik, kaks hommikusööki, õhtusöök, ühisfoto, rallinumber.

Kaasa võtta ujumisriided, sääsetõrje, hea tuju.

Eelregistreerimiseks tasuda osavõtutasu 1.juuliks Unic-Moto arveldusarvele või sularahas kohapeal. Osalemisest palun teatada: Tarmo Riisenberg +3725109124 või rederev@online.ee Alternatiivne võimalus registreerimiseks: Maili Kalmus +3725655979

Korraldajad jätavad endale õiguse muuta ürituse programmi ja ajakava.

Parimate soovidega
Tarmo Riisenberg

Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Vasta
#2

Unic-Moto kokkutulekutel sõidavad ringi hästi taastatud,säilinud,muidu eksisteerivaid ja lihtsalt ilusaks tehtud vanu mootorrattaid.Aga nende seljas
valdavalt lehvivad suvalistes kiledressides,teksapükstes,ülbetes tossudes ja
visiiriga metallik läikivates kiivrites.... tsiklimehed.
Äge oleks endal ja ka kindlasti teistel vaadata oma tsiklile ajakohastes riietes rattureid.Pluss punkte saaks ka teeääres paraadile lehvitavatelt inimestelt.Kiitus nendele,kes on seda juba teinud ja seda kohe hästi stiilselt.
Mõelge ja võimalusel tehke ära. Variant on muidugi läbi aegade olnud
nahkriided.Ise mäletan,et lihtsad inimesed maal sõitsid vana ülikonnaga.
Panen mõned stiilinäited piltidel ka.Tore oleks kui kellelgi oleks veel üles panna pilte erinevatest ajastustest tsiklistiili riietust.Aitaks asja paremaks
teha ja tsiklimeestel riietuda.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
       

Kõike mida teed,tee hästi!
Vasta
#3

[quote='Kroomtiib' pid='264952' dateline='1308076838']
Ise mäletan,et lihtsad inimesed maal sõitsid vana ülikonnaga.

Sõitsin aastaid oma IZ-350 -ga ruudulise lohvka ülikonnaga. Kunagi keegi proua küsis ühel vanatehnikaüritusel,et: "Toomas,kas sul pole midagi muud selga panna?" .....Hiljem siis otsisin plekkmantli ja muud "ajakohased " riietusesemed välja......Smile

Vasta
#4

Sõidetud nii teksapükstega (puusapüksid, alt laiad) kui ka vatipükstega. Olenes kas minna simmanile (ülikonnas ja ligidale sõit) või siis tüdruksõbra juurde. Muidugi läksid vatipüksid käiku varahommikusel pikemal sõidul hobiharrastuse paika. Muidu võttis põlved ikka päris kangeks teksades.
Ms. See kolmekiivri pildil parempoolne oli ikka väga popp omal ajal. Sinise isoleeriga sai tehtud disaini.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta
#5

(14-06-2011, 21:40 PM)Kroomtiib Kirjutas:  Aga nende seljas
valdavalt lehvivad suvalistes kiledressides,teksapükstes,ülbetes tossudes ja

Mu meelest on täiesti legaalne sõita ringi triibuliste pükste ja tutimütsiga, eriti kui oled Jack Nicholson.

Tõnu Piibur
5116265
Vasta
#6

Seekord oli plaanis Unic-Moto kokkutulek korraldada pöhiliselt kohalikele vanatsiklihuvilistele. Järgmisel aastal tuleks siis suurem rahvusvaheline kokkusaamine. Tegelikult läks nagu alati... Unic-Moto kokkutulekutele on lähiriikides aastatega tekkinud niipalju fänne, et ilma kedegi spetsiaalselt kutsumatta on osavötusoovi avaldanud küllaltki esinduslik seltskond tsiklitaastajaid kolmest naaberriigist.

Tulemas on hulk huvitavaid omaaegse insenerimõtte tippsaavutusi, näit. Indian 4; kaks Nimbust, neist üks korviga (kõik eelpoolloetletud 4-sil. reasmootoriga);Zündapp K800 (4-sil. boxer);lndian Scout 101 (läbi aegade Indiani õnnestunuim mudel); kolm Harley-Davidsoni erinevatest aastakümnetest jne.

Kindlasti on ka eesti tsiklitaastajatel palju näidata. Seda kõike saavad huvilised uudistada laup. 09.juulil kell 11.00-14.00 Viljandis Jakobsoni tn. Maagümnaasiumi staadionil.

Kes tahavad teiste vanatsiklihuvilistega ühes rivis põristada ja muudest atraktsioonidest osa saada, peavad registreerima osavõtjateks. Kiirelt tehes jõuate veel, eelduseks on vähemalt 30 a. vanuse mootori jõul liikuva kahe- või kolmerattalise liiklusvahendi omamine.

Kohtimiseni Viljandis!
Urmas Teearu

Kurtna Mootorrattamuuseum; külalistemaja,saun www.teearu.ee
Mootorite plokikaante remont; alumiiniumi keevitus, töötlemine. tel.5087150, Urmas Teearu.
Vasta
#7

Üritus peetud ja arvan, et kordaläinud, vihm ja rahe näitasid end rallitajatele uhkesti, kuid kõik lõppes õnnelikult. Mõned pildid ka teistele vaatamiseks ja jääme järgmist kokkusaamist ootama:
http://pilt.delfi.ee/album/216387/
Edu järgmise ürituse korraldajatele!
Vasta
#8

Tänud korraldajatele toreda ürituse eest! Läks nagu läks, aga tehtud sai. Mõni pilt ka: http://fotoalbum.ee/photos/unicman/sets/1180641

Jawa 350OHV, Jawa Jawetta Standard/Sport, Jawa 550/555/typ 20/Mustang, Jawa Robot, Jawa Perak, Jawa 175/356, Jawa 250/353/559/Super Sport, Jawa 257A, Jawa 350/354/360, Jawa 634/638,  Velorex 16,  2x Riga, ET-600, Moskvits 2140 '79 ...
Vasta
#9

Ühinen tänusõnadega ürituse korraldajatele ning kõigile, kes aitasid seda üritust teistele nauditavamaks muuta! Meenutus üritusest filmi-, pildi- ja kirja näol on saadaval aadressil http://kylkad.blogspot.com/2011/07/vilja...-2011.html

Vanade külgkorvide paradiis: http://kylkad.blogspot.com
Vasta
#10

Kiidame tegijaid ja jõudu edaspidiseks.Alati rahul.
[Pilt: 18895407a255ce_m.jpg]

pildid http://nagi.ee/photos/hinkus/sets/320535/
Vasta
#11

Leidsin pilte ajaleht "Sakala" kaudu:
http://public.fotki.com/Siim-Pille/tsikl...ek-/#media
Vasta
#12

Terve Unic moto miehet

Viime viikonlopun viljandi moto 2011 oli keskustelua, miksi joissakin (esim saksalaisissa) vanteissa on muutama poikittainen vekki vanteen sisäharjassa vastapäätä venttiilinreikää. Muistelin kuulleni niiden tarkoituksen helpottavan renkaan asennusta, kaverini Esko sanoi madollisesti niiden liittyvän valimistusprosessiin ja vielä oli jokin muukin teroria, jonka autuaasti olen unohtanut, mutta sanoin kuitenkin Eestinpojille, että Suomen Veteraanimoottoripyöräklubin foorumilta asiaan kyllä saadaan valaistusta. Tässä vastaus, mikä tuntui oikealta :

Sehän on hieno saksalaiskeksintö Die Deutsche Sicherheitfelge - varmuusvanne. Niiden ryppyjen tarkoitus on estää, tai ainakin vaikeuttaa renkaan nousemista vanteelta kun kumi puhkeaa vauhdissa. Tavalliselta vanteelta rengas voi tyhjentyessään nousta ja lukita pyörän joutuessaan vanteen ja haarukan väliin. Näin ne ovat sen järkeilleet ja varmaan kokeneetkin. Rengashommissa irrottaminen täytyy aloittaa vastapäätä venttiiliä, niiden ryppyjen puolelta, ja päällelaitossa toisinpäin. Ihan järkeenkäypää ja loogista, ajatelkaa vähän.

terveisin
Kari Kallio, se HD mies
ohessa Google käännös Estin kieleen

Käännös (suomi > viro)
Tere Unic moto meehed

Möödunud nädalavahetuse Viljandi moto 2011 oli arutelu, miks mõnel (nt Saksa) velgedel on mõned põiki vekki velje sisäharjassa vastas venttiilinreikää. Meenutasin kuulleni vastavalt nende eesmärgile hõlbustav rehvi paigaldamist, sõbrad Esko ütles madollisesti nende seotud valimistusprosessiin ja oli veel mõni teine ​​teroria, mille autuaasti olen unustanud, kuid ma ütlesin siiski Eestinpojille, et Soome Veteraanimoottoripyöräklubin foorum asjaomaste jah saadakse valgustust. Siin vastus, mis tundus paremalt:

See on ju suurepärane saksalaiskeksintö Die Deutsche Sicherheitfelge - varmuusvanne. Nende kortsude eesmärk on vältida, või vähemalt raskendada rehvi veljelt astudes kui kummi puhkeb hoos. Nagu tavaline veljelt rehv võib õhutamise tõusta ja lukustada ratta kokkupuutel velje ja kahvli vahele. Nii nad on selle arusaam ja ilmselt kokeneetkin. Rengashommissa eemaldamine tuleb alustada vastas klappi, nende kortsude poolt, ja päällelaitossa vastupidi. Päris mõistlik ja loogiline, mõelge natuke.

Lugupidamisega
Kari Kallio, see HD mees
Vasta
#13

See google tõlge on küll ikka.... p...

Loodan, et Kari ei pahanda, kui toon oma vaba tõlke siia juurde. Tegelikult, huvitab see asi mind ennast ka, olgugi, et kohal ei olnud ja juttu ei kuulnud.
Kui kellelgi oleks pilt juurde panna, võibolla saaks sotti...

Minu tõlge:
Möödunud nädalavahetusel, Viljandi Moto 2011-l, oli arutelu: miks mõnedel, näiteks saksa mootorrattavelgedel, on velje siseharjas, ventiiliava vastaspoolel, mõned põiki „kortsud“.
Mäletan, et oli juttu sellest, et need kergendavad rehvi monteerimist, sõber Esko rääkis võimalusest, et need on seotud velje valmistamisprotsessiga. Ja veel mõni teooria, mille olen juba unustanud. Ütlesin siiski mõnele Eesti poisile, et Soome Veteraanimootoripyöräklubi foorumilt võiks asjale selgust saada. Toon siin vastuse, mis tundub õige olevat:

See on suurepärane sakslaste leiutis Die Deutsche Sicherheitfelge – turvavelg. Nende “kortsude” ülesanne on takistada, või vähemalt raskendada, et rehv ei tõuseks liiga üles, kui suurel kiirusel rehv puruneb. Tavaliselt rehv võib kiirelt tühjenedes tõusta üles ja jäädes velje ja kahvli vahele, blokeerida ratta. Nii nad on seda arutanud ja ilmselt ka kogenud. Rehvi monteerimisel mahavõtmist alustatakse ventiili vastaspoolelt, nende “kortsude" juurest. Pealepanemine vastupidi. Täiesti mõistusepärane ja loogiline, mõelge järgi.

Tervitades,
Kari Kallio, see HD-mees.

PS. päris kõike ma Kari jutust aru ei saa, näiteks mina alustaks rehvi mahavõtmist just ventiili poolelt. Vastaspool läheb ju sügavamalt rehvi vakku...?

Terv. Märt Aarne
www.vanatehnika.ee
Vasta
#14

Igihaljas küsimus, kas tõesti on nüüd vastus leitud? Rolleyes
Võiks teha homme pildi, aga katsun siia lisada ühe valmis foto kus paistab üks neist "kortsudest".[Pilt: post-23775-0-55756900-1310194527_thumb.jpg]
Aga ikkagi mulle jääb segaseks, vahel sakslsed kasutasid seda, vahel mitte, st osadel masinatel oli, teistel mitte, kas ikka oli nii hea asi või oli patendiga kaitstud ja erinevad veljevalmistajad tegutsesid oma võimaluste või äranägemise järgi?
Vasta
#15

Aidake nüüd asjast aru saada!

OK, sellest saan aru, et kui selline korts on sees, siis rehvi serv ei lähe velje põhja ja vastaspoolel ei saa ka samavõrra välja tulla. Minu arvates teeb ventiil vastaspoolel seda sama: rehvi serv ei saa vao põhja minna.

Aga, Kari jutt:
Rehvi monteerimisel mahavõtmist alustatakse ventiili vastaspoolelt, nende “kortsude" juurest.

.... olen ikka ka nooruses päris mitu tsiklit läbi sõitnud ja rehve vahetatud ikka ka. Ma ei saa sellest Kari mõttest aru, miks ventiili vastaspoolelt? Ventiil ja lohv ju segavad rehvi serva vao põhja minema???
Mina võtsin ikka alati just ventiili juurest ühe serva lahti ja siis koukisin ventiili ja lohvi välja. Nii tuli vastaspool kergemini maha.

Terv. Märt Aarne
www.vanatehnika.ee
Vasta
#16

Oman M-72-te ja selle velgedel samasugused pikivaod sisse pressitud. See pani ennastki kukalt sügama kui seda märkasin.
Vasta
#17

Ter Märt ja muutkin!
Tämä selitys ei ole minun, vaan Retro-lehden päätoimittaja Veli T:n .

Itse, kun irroitan renkaan vanteelta, niin ensin työnnän venttiilin renkaan sisään ja sitten vaan normaalisti painan yhden puolen vanteen keskustaan ja toiseltapuolelta väännän rengasraudalla vanteen päälle, niinkuin aina.

terv kk
Vasta
#18

Loogiliselt tuleb rehv montaažil/demontaažil võimalikult suures ulatuses veljevakku ajada ja siis üle veljeserva peale/maha kangutada ... Sicherheitsfelge puhul tuleb valida seejuures ühe ventiili ja 4-5 ribi vahel (ribid asuvad ventiili vastasküljel). Simple as that.
Vasta
#19

Sai siis ka sündmusest mõned pildid tehtud.

http://nagi.ee/photos/TALUPOEG/sets/320865/

Tänud korraldajatele ja teistele vanatehnikasõpradele!
Vasta
#20

(13-07-2011, 20:20 PM)autorestauraator Kirjutas:  Aidake nüüd asjast aru saada!

OK, sellest saan aru, et kui selline korts on sees, siis rehvi serv ei lähe velje põhja ja vastaspoolel ei saa ka samavõrra välja tulla. Minu arvates teeb ventiil vastaspoolel seda sama: rehvi serv ei saa vao põhja minna.

Aga, Kari jutt:
Rehvi monteerimisel mahavõtmist alustatakse ventiili vastaspoolelt, nende “kortsude" juurest.

.... olen ikka ka nooruses päris mitu tsiklit läbi sõitnud ja rehve vahetatud ikka ka. Ma ei saa sellest Kari mõttest aru, miks ventiili vastaspoolelt? Ventiil ja lohv ju segavad rehvi serva vao põhja minema???
Mina võtsin ikka alati just ventiili juurest ühe serva lahti ja siis koukisin ventiili ja lohvi välja. Nii tuli vastaspool kergemini maha.
Äkki soome keeles käib vastu päiva et ta mõtleski nii.Kui võtta ventiili vastas poolt siis kui surud kummi(rehvi uues keeles) ventiili poolt alla võid vetiili isegi ära rikkuda ,minu elu jooksul on ikka nii käinud et alustad maha võtmist vetiili poolt ja peale panemiast lõpetd ka seal. Aga tegelikult see ei olegi see teema
Tahtsin küsida kui paljud said sellel üritusel vihma ja rahet. Minu tsikli tiim sai korralikult nii et käevarred valutasid ja mobla on kutu aga M ma mõtlen ikka K-750M-i pidas vastu ja ei olnud migeid süüte-toite probleeme.
Algul olime puuall varjul aga 10-ne mindi pärast olime läbimärjad ja ei olmnud mõtet edasi külmetadada põrutasin edasi aga raheterad läksid vahepeal ropult suureks tuli liikuda teo kiirusel,käevared tulitsesid ja keegi tagus nagu kividega vastu kiivrit,ennast sojendasime asfaltilt lenduva soojs veega,nagu veelomp oli siis lauluga läbi see vesi oli nii soe nagu sauna katlas.See sõit jääb aastateks meelde.
Muidugi tänud korraldajatele ilma eest...Toungue

Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne