[Aspelund]

Herr Karu sõnul peaks herr Seemani nekroloog olema ühes varajases "Kehakultuuris", kas siis aastast 1944 või 1945. Tema elutee olla lõppenud enne II maailmasõja lõppu, vististi Kuramaal. Kui kellelgi need aastakäigu käeulatuses, saab järele vaadata.

Ise pean sellega ootama õhtuni.

A.

[bom]

Siin kirjutab hr Karu, et langes Kuramaal 1944. aastal.

[Ostap Bender]

Leo Seeman(n)i isiku ja vanuse kohta (näiteks kõnealusel 1937 aastal) annavad kõige täpsema vastuse ikkagi arhiivitoimikud. Ärksamatel õnnestub neid ehk tellida-lugeda-kopeerida ? Igal juhul oleks huvitav teada. Mustvalgetel fotodel on vahel üsna raske heledatel või hallidel juustel vahet teha. Samuti ei võimalda pelgalt näojooned alati inimese õiget vanust määratleda...näituseks ksf! Kass
Kõigil postitatud vanadel fotodel tundub ikkagi üks ja sama kahe kõrge summutiga ja raskesti määratletava mootoriga riistapuu olevat. Läikiva õhupuhastiga karburaator tundub küll silindri vasemal küljel olevat...kõik muu jääb aga kuidagi häguseks ? Kas siiani postitatud pildid olidki aluseks identifitseerimisele ?

Kas raaminumber (kui on) võiks suurusjärgult ja kasutatud löögiraudade poolest sarnaneda teiste Saare tehase tsiklitega ?

[manic]

Eesti Memento Liidu väljaande EESTLASED VENE SÕJAVÄES 1940-1945 TEINE OSA (M–SEL) järgi (lk 781):
http://www.memento.ee/

SEEMANN, Leo, Eduard ka Seeman m, s. 22.04.13, eluk. Tallinn, mehaanik. 27.07.41 mobiliseeriti Punaarmeesse, vabariiklik Sõjakomissariaat, Eesti korpus, 18.03.45 langes Läti Kuramaa, maetud Zaurõ. [A.K. kaust 1-65; ZEV III köide]. Täpsustamine: sünd. ka 22.04.1914.

[kass]

Samuti ei võimalda pelgalt näojooned alati inimese õiget vanust määratleda...näituseks ksf! Kass
Kõigil postitatud vanadel fotodel tundub ikkagi üks ja sama kahe kõrge summutiga ja raskesti määratletava mootoriga riistapuu olevat. Läikiva õhupuhastiga karburaator tundub küll silindri vasemal küljel olevat...kõik muu jääb aga kuidagi häguseks ? Kas siiani postitatud pildid olidki aluseks identifitseerimisele ?

Kas raaminumber (kui on) võiks suurusjärgult ja kasutatud löögiraudade poolest sarnaneda teiste Saare tehase tsiklitega ?

Meelis. Sa ei ole mind habemega näinud!
Aga tsiklist. Seemanni saare tsiklist head pilti seni näha ei ole olnud. Ilmselt need lgp. Märt Karu fotod mis Hobikirjas avaldati on originaalis veidi paremini asja kajastavad kui läbi ajakirja käinutena. Nendelt on siiski selgelt aimata saare seeriatsiklite jooni, esihark (mis oli küll "ülimasslevinud" ja -kasutatud erinevate tootjate poolt (väikeste erinevustega) ja mis ilmselt polnud saare enda toodang, saarele iseloomulik paak ja porilauad (veidi fantaseerides) jne, mootor ka kindlasti Villiers, sest mis ta muu olla sai .
EMSA tsikkel on täiesti teise seina nael, peaaegu kõik on seeria saare omast erinev ja ilmselt mitte parem. Vaevalt sellel aparaadil üldse raaminumbrit on ja kui ongi, siis kindlasti ei haaku saare numeratsiooniga, mis omakorda on küllaltki segane (minu jaoks). Kui EMSA tsikliga tuli kaasa mingeid fotosid, mis asja teisest küljest näitaksid, siis on tore. Aga kui mitte, siis ei saa üldse aru, kas tegu oli lihtsalt soovunelma ja tarnija hea müügitööga või asjasse absoluutselt mitte süvenemisega.
Keegi asja jagav võiks EMSA tsiklit konstruktsioonilisest küljest veidi lahata, Ksf! O. Bender juba veidi tegi algust. Raam tõesti sobiks nagu "rippuva paagiga 20-ndate masinale, milleks on head vändad (tean, et praeguse võrrivõidusõidu puhul küll kasutatakse laialt lihasjõudu mootori abistamiseks, või käivitamise jaoks?), esiporilaudade nigel kinnitussüsteem, kaalult küll kerge aga tugevuselt niru. Bensiinipaagi kuju - kas sellel on mingi mõte olnud? Esiratta velg on tagaratta omast erinev, tagarattal nn ühtlase kumerusega vanema tüübi velg, vb isegi haakmantlile sobiv (no ratas võidi ka hiljem millalgi teine käepärane panna, vb), "inglaslik" esihark...
Kes pole viitsinud asjasse eriti süveneda, restaureeriti tšehhis ilmselt küllaltki täpselt selle originaali järgi mis sinna läks, küsimus pole selles, nagu oleks EMSA tsikkel komplekteeritud restaureerimise või remondi või ennistamise vms käigus "valede osadega" vaid selles, kas terve EMSA tsikkel on "vale", st mitte saare tehasega seotud.

Ksf! Manicile ja teistele Leo Seemani asjus selguse loomise eest kiitus!

---

Lisan siia ka Hindrek Kuke Saare tehase Tempo pildi EAG - st ja samast ka EMSA tsikli pildi enne restaureerimist.

   
   
   

[Ostap Bender]

Pidasingi silmas umbes selliseid 20-nendate aastate konstruktsioone :

[Aspelund]

Leo Seemanni nekroloog Kehakultuuris nr 8-9, aprill-mai 1945, lehekülg 266.



Otselink: http://img10.imageshack.us/img10/2748/seeman.jpg

Nüüd oleks huvitav teada, milline Kuramaa asula kannab nime Zaurõ. Google Earth sellist kohta ei tunne.

A.

[Ostap Bender]

Blidenes. Zauri. Kuramaa

http://voin.russkie.org.lv/zauri.php

Ametlikel andmetel vist maetuid u. 480.

[kass]

Oli küsimus, et peale 1939 pole Seemani nime võidusõitudelt leida. Ei tea ka kuipalju 1940 esimeses pooles enam võidusõiduga tegeleti, ilmselt ikka oli võistlusi. Kaitseväkke ajateenistusse oli Seemanil sünniaastaga 1913 või 1914 siis juba nagu hilja minna. Nekroloogi pildil on ta aga ilmselt mitte Punaarmee mundris.

EMSA tsiklist - kui oletaks, et aparaat on koostatud tõesti mingi ca 20-ndate tsikli baasil, siis vb mõni teadjamees võiks oletada, millega tegemist olnud. Kõige paremini oleks nüansse saanud uurida taastamisprotsessi käigus, paraku on see rong juba läinud, Huvitav, mis tagaratas/rumm aparaadil all on? Ja raaminumbri küsimus ning kas on mingeid sildikinnituse auke olnud raamil/raamikaelal? Kas oli raamil jälge alumisest horisontaaltorust? ...Üks kass jõuab rohkem küsida kui....

[kass]

...Üks kass jõuab rohkem küsida kui....

Kui üks kass vastata!
Aga püstitaks siis hoopis järgmise küsimuse - kui see ei ole Saare tehase töö, siis kelle töö see on ja millest tehtud?
Anonüümne helistaja juhtis tähelepanu, et selline esihark oli ka belgia FN -idele iseloomulik. On siin meil ka mõned effenni efendid, kuidas raam tundub, ise ei viitsi otsima hakata? Ja oleme ilmselt sellesühel nõul, et aparaadiga on tahetud sporti teha, "normaalseks" sõitmiseks oleks tsikkel vähe imelik. Seega on ta sattunud õigesse kohta, seda kindlasti. Aga kes tollal veel peale Seemani selliste väikeste võrride klassis võistlesid? Eriti palju neid mehi vast ei olnud, kuigi kindlasti rohkem kui 3. Vb annaks midagi juurde, kui teaks kus kohast "vanadeasjadeodavaltostjaningkalliltmüüja" e. antiigiärimees R. N. selle tsikli leidis ja milliste fotode ning aksesuaaridega müümiseks vääristas. Ja kas ei leidu kusagil omaaegsel fotol midagi tolle EMSA tsikli taolist? Kui mõnel lugejal oleks silma jäänud, siis ilmselt oleks ka siin maininud.
Lisaks võiks kuhugi koondada ka matrjale Saare tehase tsiklite kohta, ilmselt kõige õigem koht oleks lgp. Ksf! Manicu EAG. Seal pole praegu ei Ksf! Onumeelise ega ka 98 ccm Saare tsiklite pilte ega muud täpsemat infot.

[kass]

Panen siia ka lgp. Rene Levolli halduses/valduses oleva Saare Sachsi 98 ccm mootoriga tsikli pildi lingi, mille näppasin Tsiklitalli galeriist, lihtsalt illustratsiooniks.
http://galerii.tsiklitall.org/displayima...m=98&pos=5
Tagaots hästi ei paista ja parem on, tagaratas pole päris originaalne, ka muud nipet - näpet ei pruugi algne olla.
Vaadates, et Semann sõitis mingil hetkel 200 ccm Villiersiga, see justkui viitaks ka "isetehtud" tsiklile? Ksf! Onumeelise 250 ccm Tempo paagil on ka ilusad Arieli põlvekummid aga Seemann sõitis korra siiski 350 ccm Arieliga, muidu oleks jälle toreda "legendi" saanud välja mõelda. Ei mäleta kas siin teemas/üldse on nende 200 ja 250 ccm mootoriga saare tsiklite tegemise aeg kirjas, st kas tehti alles lõpus, st 1939/40 või varem või pole aega eriti täpselt teada?

[Walter]

Anonüümne helistaja juhtis tähelepanu, et selline esihark oli ka belgia FN -idele iseloomulik. On siin meil ka mõned effenni efendid, kuidas raam tundub, ise ei viitsi otsima hakata?

siin üks Sahara esiotsa näide - sarnasust on aga on ka erinevusi.

[kass]

Tuleks vaadata varasemaid mudeleid.

[Aspelund]

Kaks võrdlevat pilti: Tähtvere ringrada nn linnakurv 1937 ja 2011.





Võttenurgad on küll veidi erinevad, otsisin õiget kohta mälu järgi.

A.

[kass]

Nüüd on jälle nii, et läks aega mis läks - aga aega läks!
Lgp. hr. Karu muidugi "areenile astunud" ei ole, nii nagu oligi arvata. Mina aga olen jäänud haigeks ja põduraks, õpilasi ja järgijaid mul pole ja jääbki asi pooleli...
Viimase jõuga keeran veel haavas nuga. Mulle teadaolevalt oli antud tsikli taasavastamise vms juures väga olulised ja hinnalised tagaporika ülapinnal (ei oska paremini sõnastada) leiduvad 4 auku/ava ja lisajalatoed (ehk jalased, nagu ütleb lgp. Tony) raami tagaotsas. Ühesõnaga 2 kindlat tõendit, mis näitavad, et tegu on saare tehase võidusõidutsikliga. (nagu olen eelnevalt maininud, siis ega selline naljakas aparaat ei saanudki tänavasõidu masin ilmselt olla). Augud siis tagaporikale spordisõitmiseks hädavajaliku "pepupadja" kinnitamiseks ja jalatoed selle peal persetamisel jalgade toetamiseks. Ja porilaua sellise kinnituse juures toetada tuleb ikka väga kõvasti, sest selliste traadist külgtraaversitega kinnitatud porilaud küll tagumikuga peal nühkida ei kannata (nimu arvates). Kas on keegi "siseringi" tugeva usuga inimestest sõiduasendit proovinud? (lihtsalt huvi pärast..)
jõud hakkab raugema, temperatuur tõuseb ja perenaine thab hakata mu palja kõhu peal nõudepesuvett soojendama

[Ostap Bender]

Pisut sarnasused lahendused (vist oli Elfa ?) ?

http://www.autogallery.org.ru/k/e/27elfa20.jpg

[Ostap Bender]

...ja rootslaste 1928a. REX247S :

http://www.bjorns-story.se/private/Eds%2...10_598.JPG

[Ostap Bender]

Siin üsna hästi vaadeldavad mootor, tahapoole suunatud summuti portidega (ehk lihtsamalt öeldes ringi keeratud) silinder ja näha ka karburaatorit.

[kass]

1938. aastast on Leo Seemani võistlemistest teada järgmist.

5.mail osales Raudalu maanteel 1 kilomeetri kiirussõidus. Sõiduvahendiks Villiers, 123 cm3. Esikoht 6. klassis.

12. juuni. Võidusõit Tallinna Hipodroomil. Seeman võitis esikoha klassis kuni 250 cm3, tema sõiduvahendiks oli taas Villiers, kuid ajakiri "Auto" märgib töömahuks 196 cm3. Uus mootor, uus võistlusratas?

Samas teised võistlust kajastanud väljaanded ei maini tema ratta töömahtu. Mainitud vaid mark "Villiers" ja klass kus ta osales (kuni 250 cm3).

123 cm3 asemel trükkida ekslikult 196 cm3 on võimalik. Aga kas ka tõenäoline?

24.juuli Viljandi maastikusõit. Seeman taas stardis mootorjalgrataste klassis, ainus osaleja esikoht, sõidukiks Villiers 123 cm3.

14. august Pärnu ringrajal klassis 125 cm3 esikoht.

4. september 6. Suursõit ehk Tourist Trophy. Seeman võistles Triumphil. Juuniorite A-klassis teine koht. Selle võidusõidu võime Saare võistlusrataste arvestuses maha tõmmata.

Sattus juhuslikult ette mootorspordi ajakiri "Auto" nr 3/1938. Selles on veidi kajastatud ksf! Aspelundi poolt eelnevalt ära mainitud autode ja mootorrataste 1 km - kiirusvõistlust Raudalu maanteel. (mis ajakirja andmetel toimus küll 15 mai, mitte Aspelundi mainitud 5 mai).
Ega seal midagi erilist kirjas pole aga mõned faktid võiks siia kirjutada.
Näiteks seoses võistlusklassidega ja võistlejate hulgaga....
Selle võistlusega seoses on mainitud 6 klassi, juunioridest ja seenioridest ( nagu septembris toimunud Suursõidul) seal juttu pole.
A - klass (250 ccm), 2 sõitjat (on veel mainitud turismi A - klassi, milles üks sõitjatest startis veel teistkordselt ja sai esikoha uue klassirekordiga, tsikli mark mõlemis sõidus Velocette) .
B - klass (350 ccm), 2 sõitjat ja üks lisaks väljaspool võistlust.
C - klass (500 ccm), 3 sõitjat.
D - klass (750 ccm), ilmselt 1 sõitja.
G - klass (750 ccm külgkorvid), 1 sõitja.
6. klass (mida pole isegi tähe vääriliseks peetud, huvitav, et pole ka E ja F klasse enne G klassi või kuidas see alfabeet tollal käis?) (19 juuni Rakvere sõidu kohta on eelnevalt teemas mainitud 4. klassi - kuni 125 ccm mootorjalgrattad. Ilmselt tulid kõigepealt "päris" klassid - niipalju kui neid parasjagu oli ja siis peale neid ilma täheta vastava numbriga võrride klass).
Kirjas on - 6. klassis tuli esikohale L. Seeman väikesel 123 - ccm Willier`sil (Villiersil), saavutades 80,5 km/t (44,73 sek.). Teiseks jäi siin Vaino hoopis väikesel (98 ccm) Wanderer - Sachs´il, saavutades vaid 49,35 km/t (72,95 sek.).

Sellest artiklist on näha, et ega neid sõitjaid eriti ei olnud, vähel tuli võidu punnitada ainult iseendaga, sõideti teiste omanike tsiklitega ka ("Veldeman om avana 496 ccm NSU - ga mis kuulub nüüd EMSK-le" ja "Kletsky ...L. Paapi 730 ccm BMW - ga").

Seemani võrrisõidu kaasvõistlejatena ongi välja tulnud vaid 98 ccm Wandereri sõitjad. max 2 tk., nimeliselt hr. Vaino. Kas keegi millalgi sõitis ikkagi kusagil ka teema EMSA Villiersiga? Vb Vainol viskas lõpuks üle see suurte, 123 ccm Villiersitega võiduajamine ja ehitas endale ka sellise vihase püssi, Wandererilt armsaks saanud väntadega?
Ja kuna vahel türalased, näit. ksf! Illi 123 nõuavad minult, et tee nalja ka, siis lõpetuseks proovin siin siis teha...
Nüüd on olemasolevate tehniliste andmete järgi võimalik määrata, kas EMSA Villiers võib olla Saare tehase ja Seemani Villiers. Tuleb lihtsalt teha 1 km proovisõit ja võtta aeg - sobiv peaks olema 44,73 sek.
Julgen sellise meetodi välja pakkuda, sest minu diletantliku arvamuse kohaselt selle 1 km sõidu juures 1 kaassõitjaga, kellel on oluliselt lahjem masin, ei ole sõitja oskustel olulist rolli, vähemalt kui sõita mööda sirget ja tasast teed.

[Raudpats]

Ma ei ole seda tsiklit lähedalt ega ka kaugelt näinud. Ja parema külje pilti ka korralikku ei ole. Kuid mulle on arusaamatu, kuidas need vändad ja käivitusvänt ühes komplektis toimivad. Tundub olema kuidagi äärmiselt ebapraktiline lahendus. Käivitamisel jääb ette ketihammasratta vänt ja väntamisel jääb ette käivitusvänt. Miks suur võidusõiduhuviline Hr. Seeman sellise keerulise ja ebapraktilise lahenduse valis? Kui tsikkel oli tõesti Saare tehase nn. esindustsikkel, siis oleks ju pidanud olema võimalik paremaid lahendusi leida. Või siis raam kuidagi kohendada või ümber ehitada. Olen oma elus ka mitmeid võrre ja tsikleid kokku kombineerinud ..... võrrile sai kunagi väntade asemel piduripedaaal aretatud .... Tundub kuidagi väheusutav, et tehases ei suudetud mingit normaalsemat lahendust tsikli ettevalmistamise käigus välja mõelda. Või äkki see ongi ülimalt hea originaalne lahendus???