[Tegelane5]

Värske kogemus järjekordselt ülevaatuselt "Moskiitoga". Tagumised klotsid alles vaevalt poole peale kulunud, aga kässarit pidama ei saanud. Reguleerimine ei aidanud. Sõidupidur võttis, aga kässar jäi hädiseks, tee või tina. Jaurasin natuke aega ja loobusin kiiresti. Ostsin kümne Roopaliidu raha eest 4 uut klotsi ja asi korras! Rattad kässariga nagu betooni valatud! Liikumise pealt tarvitades võtab loha. Ülevaatuselt läksime "Moskiitoga" n.ö. sirge seljaga läbi. Ei ühtki viga. Ainult mõnda aega tuleb nüüd lõivu maksta sellega, et trumlid lähevad soojaks, eriti parempoolne. Kuna asi tarvitusel vaid linnasõiduks ja vahemaad väikesed, siis pole hullu.
Siit moraal - kuna mosse jupid on odavad, ei tasu minu arust eriti vaevelda ja leiutada. Uued jupid sisse ja banzai!

Minumeelest oleks ohutum vanad jupid tagasi panna. Eriti kui seetõttu vaid käsipidur ebaühtlane/olematu on.

[viskoossus]

Mul vanaisal 1982. aasta 412 ja sellega ta iga aasta ülevaatuselt ilusti läbi saanud. Pidurid võtavad nii, et hoia ja keela. Kord ma istusin kõrvalistmel ja küsisin kuidas pidurid võtavad. Vanaisa vajutas selle peale piduripedaali põhja ja masin oli hetkega nagu kännu taga.

[Tegelane5]

Mul vanaisal 1982. aasta 412 ja sellega ta iga aasta ülevaatuselt ilusti läbi saanud. Pidurid võtavad nii, et hoia ja keela. Kord ma istusin kõrvalistmel ja küsisin kuidas pidurid võtavad. Vanaisa vajutas selle peale piduripedaali põhja ja masin oli hetkega nagu kännu taga.

Teema on käsipiduriga läbikukkumisest siiski, mitte sellest et pidureid muidu ei oleks.

[Talupoeg taluja]

Õhtust!

No mis siin ikka teha. Kui pidurid naelaotsast maha võtta ja autole külge panna,siis iga naks võtab..
Sellel aastal siis kahe autuga ülevaatuselt läbi saadud ja ei ole brobleeme olnud. Praegusel vaesel ajal,kui iga euro arvel,on selline kokkuhoid igati asjalik. Ja muretsejatele igaks juhuks pean mainima (et ei tekiks valearusaamist),et peale ülevaatust lähevad nende korralike ülevaatusekõlbulike pidurite asemele samuti uued klotsid ja korralikud siledad trumlid asemele. Neid uusi klotsikesi on viimasel ajal riiulisse juurde tekkinud,nii et jääb ka tagavaraks.
Nii et võite kõik julgelt koos minuga meie kodumaa teedele liiklema tulla.

[stern100]

Kahjuks pole küll tervet teemat läbi lugenud, kuid leian et kõige lihtsam on ikkagi asi korda teha.

Nimelt ise taastasin täiesti ühe 84 aasta iž 412-e. Pidurisüsteemiga sai nii et kõik maha võetud ( võim, supportid, voolikud, silindrid)

Kui auto oli välimuselt valmis. Oli aeg mõelda ülevaatusele. Tagumised pidurisilindrid ostsin Volgast uued, 2 tükki 24 euri ehk nii 400 krooni, leian et see ei olnud röövimine. Panin need külge, samuti võtsin riiulist uued tagumiste klotside katted ning neetisin need klotsidele külge. Trummlid otsisin varudest kõige paremad välja ja panin tagumise otsa kokku.

Supportid olid totaalselt kinni. Sai need lahti harutatud ning remontkolmplekt mansette sisse pandud. Süsteem kokku, dot 4-ga kahjuks pidama ei jäänud. Niisis sai natukene maad uuritud ning sain Siberist tuua omale 2 tuttuut mosse pidurisupportid 100 euriga. Eestis oleks nende hind läinud üle 2x rohkem. Seejärel installisin külge ka uued voolikud koos uute supportite ja klotsidega. Süsteem täidetud dot 4-ga.

All KÕIK UUED KLOTSID JA SILINDRID, sissesõitu kodust ülevaatuspunktini 22km. Erinevused stendis 0% kõikidel sõidupiduritel. Seisupidurid paar protsenti siiski oli sest olin oma reguleerimisega natuke hooletu.

Peale ülevaatust sai sõidetud nii 1000km ning tuli aeg minna uuesti ülevaatusele. Isegi ei vaevunud ühtegi pidurit lahti võtma, stendis sõidupidurite erinevus 0% jällegi. Seisupiduril siiski oli juba erinevus natuke suurem.

Nüüd peale ülevaatust sõidetud veel 9000km, talvel auto seisab ning suvi 2012 lendan uuesti ülevaatusele. Selleks ajaks tuleb küll tagumised klotsid välja vahetada, kuid mina neile küll mingit sissesõitu ei tee.

Uued süsteemid, dot4 sisse ning pidurid vaata et paremad kui mõnel lääne masinal.

Kes soovib, saab minu tegemisi jälgida siit:
Eesti Moskvich Klubi

[taruvaras]

Tagumised pidurisilindrid ostsin Volgast uued, 2 tükki 24 euri ehk nii 400 krooni, leian et see ei olnud röövimine.

Tule taevas appi!!!!!

Niisis sai natukene maad uuritud ning sain Siberist tuua omale 2 tuttuut mosse pidurisupportid 100 euriga. Eestis oleks nende hind läinud üle 2x rohkem.

Armas taevas!!!!!

Nüüd peale ülevaatust sõidetud veel 9000km, talvel auto seisab ning suvi 2012 lendan uuesti ülevaatusele. Selleks ajaks tuleb küll tagumised klotsid välja vahetada, kuid mina neile küll mingit sissesõitu ei tee.

10 000 km + ... ei ole trummelpiduri klotsidele küll mingi läbisõit, et neid peaks vahetama. Need peaks kestma vähemalt 35000 km ja palju enamgi. Lisaks on ju nii "uuel" autol tagapidurite rõhuregulaator, mis omakorda nõrgendab tagapidurite tööd ka äkkilisematelgi pidurdamistel.

1970. a M 408-l on läbisõit 54000 km. Klotse pole sel masinal keegi veel vahetanud ja resurss on alles poole peal.

[stern100]

Kas see taeva appi kutsumine tähendas seda et olen oma uunikumi restaureerimisse üleliia investeerinud?

Ning klotsi pean välja vahetama oma hooletuse tõttu, nimelt kasutasin natukene pikemaid neete ning kulumismaad on ettenähtust vähem.

[Talupoeg taluja]

Kas see taeva appi kutsumine tähendas seda et olen oma uunikumi restaureerimisse üleliia investeerinud?

Ning klotsi pean välja vahetama oma hooletuse tõttu, nimelt kasutasin natukene pikemaid neete ning kulumismaad on ettenähtust vähem.

Kui needid just otse rauast pole,võid sõita ka siis,kui needipead vasta trummelt käivad. Ja kui väga peen vend oled,võid ju ka uuesti neetida. Alumiiniumneet tuleb kergesti ära.
Mu kunagisel GAZ-53-l oli keegi segane pidurikatted neetinud raudneetidega ja tulemused olid küll jubedad....meeletud sooned trumlites. Nendega polnud enam midagi peale hakata,lendasid täie auruga vanarauahunnikusse......
Kuid tuleks veel tähele panna,et kui aega on otsida,siis leiab neid Mosse osi veel suhteliselt odava hinnaga. Teinekord ka kilohinnaga......
Jõudu!

[Talupoeg taluja]

No nii,jälle siis sai proovitud,kuidas ülevaatuselt läbi saada. Tulemused:

Esipidurite erinevus 10%, tagumistel 15% ,käsipiduri erinevus samuti 15. Pole paha. Tundub et klotsid töötavad järjest paremini sisse... Aga millalgi rändab see komplekt jälle naelaotsa tagasi. Ega seda komplekti ei tohi liialt kulutada...
Aga härra ülevaataja mainis,et Mossesid on tulnud üle vaadata üsna vähe......

[hulgus]

...
Kuid tuleks veel tähele panna,et kui aega on otsida,siis leiab neid Mosse osi veel suhteliselt odava hinnaga. Teinekord ka kilohinnaga......
Jõudu!

Jah, kui tuttava tuttavad teavad, kedagi kellel on sugulasel mosse jupid garaašis virnas.
Kui aga kaubandusest kiiresti vaja läheb, siis võtab pisara silma, eelmainit pidurislinder 25€ (Nissanile 80eek), süütelukk 30€, bensiinipump 25€ mis samas kohe uuena lekib kui kurat. jne jne.
Lääne autot on juba odavam pidada, kui jupp ostma pead. Samas LADA-le ka lääne kataloogides juppe leida ja asi palju rõõmsam, jupid kestavad ka.

[myrakaru]

Kummardus talupojale asjale kaine mõistuse, mitte lolli rahapõletamise seisukohast läheneda. Pidurid, mis välja mõeldud viiekümnendail, lähevadki tänapäevase eurostendi normide alla vaid siis, kui asjale tummiselt aega võtta.
Teema taandub sellele, kuidas kasutada vanatehnikat igapäevases sõidus. piduristendi normidega ongi reaalselt hädas see, kes oma vanaautoga ka pidevalt sõita tahab, mitte vaid kuivas garaasis ilueeditseda ja kord aastas paarisaja kildine ots kokkutulekul käia.

Millised olid pidurite katsetamise normid kuuekümnendail? Palun väga, otsige need välja ja te näete, et tegemist oli selge esoteerikaga.
Nõudmine, et 60 a tagasi välja mõeldud pidurid peavad üksühele ja iga päev klappima tänapäevaste normidega on labane tarbijalike tattninade lõugamine stiilis ma olen öiroopalik noorsugu ja mul on kõik õigused saada ja pidevalt ja parimat.

Omaette jutt on see, et vene algupära hobiauto pidamine ongit suht eksklusiiv lõbu sest juppide kvaliteet on tõesti masendav ja hinnad lääne analoogidega - siis 20 a taguste rahvaautode pulkadega võrreldes päris haiged.

[v6sa]

Jama!

Mosse pidurid on tehniliselt täitsa OK lahendus: mitmekontuuriline hüdroajam, avariisulgur lekkiva kontuuri eraldamiseks. Trummelpidurite automaatreguleerimise puudumine on meie soolapudis pigem eelis kui puudus.

Trummelpidurite põhihäda on koonritalumatus - kui trummel kulub, tuleb see vahetada. Kui klotsi ja trumliraadiused ei klapi, ei ole efektiivsust. Kontakt peab olema pinnaline, mitte murdosaline.

Esimesed ketaspidurid on ju suisa tipptase: neli kolbi eraldi kontuurides. Kui veel jahutusega ketas ka oleks...

Mul on mossega õige mitme hooaja kogemus: kui asi ükskord korda teha, on edasine pruukimine suisa rõõm ja mingeid probleeme rullidel ei ole. Tulevad normid täis ja jääb ülegi.
Ning sõita on kordades parem, kui pidurdades toimivad kõik 4, mitte auto ei aeglusta vaid ühe toimia esipiduri najal (ka see kogemus on olemas).

Egas sama jama on ju kõigil paljusõitnud trummelpiduritega autodel - golfid, japsid... Ainult, et nende trumli hind võtab pisara silma.

Aga üilagar ametnik, kes vaid üksikpuid silmab, on tülikas tegelane küll...

[Talupoeg taluja]

Mosse pidurid on tehniliselt täitsa OK lahendus: mitmekontuuriline hüdroajam, avariisulgur lekkiva kontuuri eraldamiseks.

Trummelpidurite põhihäda on koonritalumatus - kui trummel kulub, tuleb see vahetada. Kui klotsi ja trumliraadiused ei klapi, ei ole efektiivsust. Kontakt peab olema pinnaline, mitte murdosaline.

trumli hind võtab pisara silma.

Laske ühe sektsiooni pidurivedelik välja ja ei ole ka teisest pidurist abi.....võibolla on abi siis,kui toru kusagilt hakkab katki minema ja natuke läbi laseb,aga ei või kindlalt väita,sest ei ole sellist juhust ette tulnud. Seega avariisulgurist pole eriti tolku..... Ma saaks aru sellest,kui vooliku purunemise ajal teine sektsioon töötaks laitmatult aga......ei.

Trumlite kuludes ring suureneb ja seega ka trumleid üle treides ei tööta koheselt klots täie pinnaga. Ülevaatusele sõites ei tööta asi sisse....pigem siin tehaksegi viga-pidureid tuleb remontida enne ülevaatust mitu kuud( Kui ikka midagi puruneb ja peab remontima,siis peab!),sest enne ülevaatust ei soovita midagi suurt näppida ja torkida! Eriti enesehävitav on remontida terveid-toimivaid asju........ Mingi aeg tagasi oli selline komme. Paneme uusi juppe,loobime vanu minema.......
Aga ketas- esipidurisüsteem on tõesti maailmatasemel. Ainult ühe asja oskasid nad tuksi keerata------porikaitsmete kinnitus sadula külge. No ei võinud ühte ranti treida,mille taha kumm ja rõngas pidama jääks...

Keegi võiks mainida,mis hinnaga on nähtud 412 piduritrumleid? Poolepiduseid vedeleb igas kokkuostupunktis maas ja ka nende kosude küljes,millel rattad taeva poole.
Oh,laseme sellel kurval ja kehval aastal kiiresti mööda minna.

[vilukas]

Viimati paar kuud tagasi maksis trummel 51.80 tükk.

[vootele]

Avariisulgur töötab täitsa hästi, aga peale selle rakendumist on päris keberniit seda "resettida". Mul oli vahepeal 2141-l üks kontuur lekkega, lõi sulguri ühte serva, kuid pidurid ära ei kadunud, kuna ees on kummagi ketaspiduri sadulas kaks kontuuri. Tugevamalt pidi litsuma küll.

[h2rra]

Kui avariisulgur on korra juba rakendunud, siis ei pruugi ta töökorda säädmine enam õnnestuda, kuna sees olevad kolvi mansetid liiguvad üle augu kohtade ja nende teravad ääred HAMMUSTAVAD mansetist tüki välja... (Endine Termin Autopark...AZLK katsepolügon.)

[Talupoeg taluja]

Kui avariisulgur on korra juba rakendunud, siis ei pruugi ta töökorda säädmine enam õnnestuda, kuna sees olevad kolvi mansetid liiguvad üle augu kohtade ja nende teravad ääred HAMMUSTAVAD mansetist tüki välja... (Endine Termin Autopark...AZLK katsepolügon.)

Just! Nagu kapsariiv....

[laplander]

Pole küll väga teemasse aga ennem kirjutati siin, kuidas ise kummidetaile teha. Kui kellelgi on sügavam huvi asja vastu, võib alati küsida. Olen sel alal veidi töötand. Üldiselt toodetakse kummidetaile kahe meetodiga. Nö survepressid ja sissepritse pressid. Viimane on oluliselt kiirem aga kodus ise valmis teha üle keskmise keeruline. Oma jaoks on survepressist küll. Valmimist soovitaksin hakata harjutama nii, et vorm oma õigele temperatuurile (oleneb küll toorainest aga enamus kummidele on 160-170C paras). Seejärel toorik vahele, vorm kokku ja aega võtma. Esialgu proovida manseti suuruse asja puhul nt 4-5min. Sellega peaks julgelt valmis olema. Kui aga valmis detail venib, siis lisad aga minuti otsa, kuni saab hea. Samamoodi saab ka ajaga alla tulla. Liiga kaua küpsetamine midagi head ei tee. Keerulisemaks läheb siis, kui detail täis ei valgu, jäävad õhumullid jms. Selleks mõeldud pressidel on omad funtsioonid selliste jamade likvideerimiseks. Samuti on väga palju kinni vormi disainis. Kokkuvõttes võiks sellest rääkida pikemalt aga pole päris see teema

[Talupoeg taluja]

See kummidetailide valmistamise osa sobib samuti siia teemasse,kuna poevärk on nadi ja tuleb ise teha. Laske aga julgelt tulla..
Ma ise ei saanudki pidureid ennem korda,kui sai tehtud veidi ülemõõdus mansetid. Samuti sai manseti kuju veidi tugevam tehtud,et kauem kestaks. Aga üks asi on muidugi masstootmine,ma arvan,et sellega ei tasu kellegil tegeleda,pigem ütleks nii nagu nõukaajal miilitsale pidid ütlema:" Oma tarbeks ainult." Vorm ju ainult ühe manseti jaoks tehtud.... ja kuuma pliidi juures päev otsa passida ka nagu ei tahaks. Ühe või paar jooksu päevas teha pole mingi kunst aga mis liig see liig.
Eks tööstuses teised lood ja sellest võikski teadja kirjutada.

T.

[laplander]

Proovin siis mõne rea kirja panna.
1) Survepress. Kummitoorik pannakse kuumale vormile vahele ja olenevalt pressist/vormist surutakse kokku jõuga kuni 1000+ tonni. Selline vorm on juba muidugi ka suurem kui ruutmeeter Pisikese vormi jaoks on tihtipeale 50 tonnised pressid. Kusjuures sulgemisjõudu saab muuta. Seejärel hakkab peale kõige keerulisem osa. Eesmärk on lihtne, saada korralik detail. Selle nimel aga peab kasutama mõnikord vaakumit (et eemaldada vormist õhk ja kummist eralduvad gaasid), ning nö hüppeid (inglis k. bumping). Viimane aitab kaasa nii pesade korralikule täitumisele kui ka õhu/gaaside eemaldumisele. Hüppe karakteristik on aga terve teadus. See võib olla vaid lukustussurve eemaldamine vormilt kui ka ala 1cm vormi avamine. Survepresside puhul tehakse sellist asja vahepeal kümneid kordi. Huvitavaks muudab muidugi asja ka see, et hüppe ajal võib õhk hoopis vormi ronida ja vastupidise efekti anda . Seejärel detail küpseb ja õigel ajal võetakse detailid välja. Suuremate detailide toorikuid kuumutatakse ahjus ka ette. Mida suurem detail, seda madalam on tihti temperatuur ja pikem vulkaeg. Vastasel korral kõrbeb väljast detail ära ja seest jääb tooreks.
2) Sissepritse pressid.
Press sööb ise kummilindi teo abil sisse. Sealt edasi liigub kambrisse (suur silinder). Selle käigus saab kummimass temperatuuri kuni 100C. Edasi surutakse silindrist läbi düüsi kumm vormi ning taaskord vajadusel abiks vaakum ja hüpped (tunduvalt vähem kui survepressil). Tavaliselt max 3tk. Peale vulk aega jälle vorm lahti ja detailid välja. Eeliseks on see, et mida suurem detail seda suurem ajaline võit võrreldes survepressiga. Vulk aeg on tihtipeale 2x lühem tänu kummimassi eelsoojendamisele.

Edasi on juba väga spetsiifiline kõik Kuna kummimarke on palju, siis on ka nende töötlemise parameetrid seinast seina. Nende tundma õppimine nõuab veidi huvi ja praktikat. Lisaks on veel olemas igasugu silikonid, millega ma paraku kokku suurt ei puutunud. Kasutada saab tihti samu presse, millele vajadusel tehakse väiksed modifikatsioonid. Kes tahab kodus sissepritsed katsetada, siis olgu õeldud, et hüdrosilindi ja kummikambri suuruste suhe on selline, et surve kummi surumiseks on isegi kuni 3000+bar. Hüdro surve enamasti 180 või 250bar.
Kahjuks küll täna ma sel ajal enam ei tööta aga loodan ühel päeval naasta.
Niiet kes kodus midagi teeb ja jääb mõne probleemiga ummikusse, võib alati abi küsida. Niipalju kui oskan, aitan alati.