elu nagu vanasti
#1

veel mõne aja eest olivad mehed rauast ja laevad puust.
tänapäe on keik igasugu mugavustega ää hellitet ja kole õpitud abitus ka külges.
viimse nädali jooksul on mul vooluga päevi vähem olnd kui pimedaid. hetkel ka särts läind. moblas õnneks veel paar pulka on alles, saab kirjutada.
küsimus siis suurele ringile. soovitage igasugu kraami, mis mugavustevaesel ajal abiks oleks.
näiteks ise kohe huvituks petroolilampidest. kust saaks viisakat aparaati, mis kannataks ka toas õhta otsa põletada? ja kust taolistele kütet saab?
või siis näituseks raadiot ja taskulampi, mis mehhaanilise särtsutootmisega käiks?
või kas leidub mingit abinõud, mille saaks kaevutorusse sisse ajada ja sealt kuidagi vändates-keerates vee üles sikutada? aastaid kasutamata kuivkäimla sai juba ellu äratet, aga söögiks-joogiks ikke vett vaja.
või ...?

genekas kindlasti aitaks üksjagu, aga ega ta peris taskukohane asi pole ja eks sahmimist oleks sellegagi.

soovitage mistahes lihtsaid ellujäämist soodustavaid abivahendeid ja nippe.
Vasta
#2

Oli ka tormi aeg vool läinud. Sikutasin arvuti tagant UPS`i ja tegin talle paari pistikupesaga juhtme. Raadio mängis edukalt ja Led`ga laualampi sai ka kasutatud. Olin valmis autoakut sisse tooma, kuid UPSiaku kestis tormi vaibumiseni.
Vasta
#3

Kui genekat osta ei jaksa, siis vähemalt inverteri ikka autosse. See ei maksa palju.
Raskemaid elektriseadmeid sellega ära ei toida, aga vähemalt telefoni/läpakat saad laadida, taskulambile patareisid laadida. Äkitse jaksab pumba ka tööle panna, et kaevust vesi välja pigistada. Eks oleneb kindlasti autost ka.
Vasta
#4

Mis sahmimist selle genekaga ikka on, et valikust välja jääb?
Vasta
#5

genekas seuke asi, et kuskil vaja hoida. kütet vaja varuda ja see ei säili pikalt, peab ringluse tekitama. vooluvõrku teda alaliselt külge ka panna ei saa, ehk siis on ikka iga tarbija manu pikenduse vedamine.
mõistagi teeb asi üksjagu lärmi ja see ei meeldi mul sugugi. no ja ostuhind on üsna vastuvõetamatu.
genekas ikke seuke rohkem mingi tööriista käigus hoidmiseks. närb on toas istuda ja mõnikümmend vatti lambivalgusele kulutada ja samas mingi aparaat õues lärmab.
petroolilamp oleks palju asisem asi.
vett muidugi petroolilambiga kätte ei saa kaevust.
kuniks veel õuevalgust jägus, uurisin igasugu nukataguseid läbi. selgub, et isegi ühtegi tervet sullemulle saagi põle.
kui kellelgi leidub töötegemise kõlbulikku ja nõukogude eelsest ajast pärit riista, siis võib kohe lahkeste mulle pakkuda.
nüid aga vaja ikke poodi minna ja mannerg vett osta. häbiasi.
Vasta
#6

kui kütusega genekat ei taha, siis tavaliselt kui "narvas rihmad suitsevad" on ka päris hea tuul.
Vasta
#7

Soovitan kõigil koju vedada sellised tööriistad ja masinad,mis kõik on vändast või jalgadega ringiaetavad. Näiteks esimesena tuleb meelde üks esimesi asju,mis igas majapidamises vaja läheks----vändaga õmblusmasin(vanarauas põhiartikkel mis vedeleb....). Järgmisena siis koorelahutaja,võimasin,kohviveski,värvisegamisaparaat, sütega töötav triikraud,minupärast kasvõi vändaga pesumassin....Toungue Jalgrattast ja tuulamismasinast rääkimata. Veel tuleks kiiremas korras kokku koguda kõik põllutööks vajalikud hoburiistad . Praegu viiakse kõiki eelpoolmainitud asju täie auruga vanarauaks,tundub et inimestel pole enam miskit kõrvadevahele jäänud.....
Kui kõik vana-aegne tehnika kodus,ei ole meil sellest Peoroopast sooja ega külma.....laseme veel rikkad täiega põhja....Big Grin
Kõige hullemas variandis muutuvad inimesed täiesti abituks ja kõik kes suudavad ennast ära elatada ja majandada,need ongi võidumehed ja ellujääjad.... teised muutuvad märatsevaks massiks.....Sad
Vasta
#8

Kaevust kõige lihtsam niivisi vesi üles saada-torule või voolikule põhjaklapp otsa ja lased otsapidi kaevu,klapp vette ja siis kukud toru üles alla liigutama ja vesi tulebki.Kui kaev sügavam siis tuleb miski kangiga sistem aretada,et kergem loksutada oleks.Sama sistem oli vist ka vanasti käsipumpadel liigutasid hooba üles alla.
Mis põhjusel särts ära on?12 aastat tagasi kui siia elama kolisin oli kaiga väiksema tuulega vool ära,põhjuseks liinitraadid puuokstes.Tegin EE meestele sõitu seni kuni liinid okstest väljas ja enam mingit muret.Vahest harva kui miski alajaam maha kärssab siis pole voolu.Hüdrofori paagi panin ka 100 liitrise ja kui plaaniline katkestus on siis enne seda trukk üles ja saab kenasti hakkama.
Vasta
#9

Petroolilamp oli umbes 4-5 aastat tagasi Koduextras suht olematu hinnaga saadaval (mingi 50-60-70 krooni, ei mäleta täpselt), sai see mingis meeltesegaduses omalegi soetatud. Toas seda üle 15 minuti põletada ei ole proovinud, aga selle veerandtunniga ei saanud aru küll, et see kuidagi mürgitama oleks hakanud. Ja lambiõli saab suvalisest Selverist (või noh, vähemalt 4 aastat tagasi sai).
Vasta
#10

hakkab looma, väärt vihjed. vool nüüd juba paar tundi jälle olemas. näis kauaks jätkub. kui pisike poiss olin siis oli meil mingi uhke ja ilus petroolilamp, see põles särtsuvabadel aegadel ööpäevaringselt. ööseks keerati taht madalaks, jäi seuke lahja küünlaleek. põles teine õite puhtalt. a eks see on paljuski ka korraliku "lambieli" teema.
ohelik põhjaklapiga on ilmselt teema küll. kui ma asjast õigesti aru saan, siis loksutada tuleb kuni voolik täis ja siis vaja see välja sikutada ja ringi villida? kõikse mugavam just pole ja eks nühib toru seintelt vana roostet ja sodi ka hoolega lahti.
kuskil nägin mingit arengumaade hädaabi teemat, kus lohv uputati ka torusse ja otsas oli mingi vändaga keerutatav pump. seuke oleks vist peris kaval riistapuu.
samas kui kõva külmaga särts ää läeb siis ei kannata kaevu ligigi minna, niigi külmab pumba paari tunniga ää kui kütet sees põle.
peaks vist kaevu ümmer väikse majakese tegema ja igaks petteks bursuika ka sisse ehitama. siis jälle muidugi võiks ka vana hää käsipumba soetada. tea kuis selle õige nimi on, a no seuke kus kangi üles-alla pidi väntama. kust seukseid üldse tänapäe leiab?
vahepial guugeldasin ja leidsin ülelahe paar huvitavat asja. vaja vist tellima hakata. üks oli niisama vändaga lamp. kolm minti väntad, pool tundi tuli põleb. teine oli "kombokit" väntamine samamoodu ja raadio oli ja lamp ka ja mobla või muu taolise laadimiseks sai ka voolu teha.
Vasta
#11

Kunagi linnast kaugemal elades tormilistel ,pimedatel ja ilma vooluta õhtutel
tõin traktori aku tuppa.Nii oli valgus,mängis raadio ja oli ka 12v töötav televiisor.
Kurb kuulda,et ka tänapäeval inimesed jamavad vooluga,paljud veel täiesti
ilma.
Täitsa kahju,et Lenin suri ja kommunism enne otsa sai.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
       

Kõike mida teed,tee hästi!
Vasta
#12

Käsi kaevupump ei külmu ära kui vesi alla langeb. Põhjaklapp ei tohi päris tihe olla. Esimene kuulutus mida google andis oli selline http://www.osta.ee/index.php?fuseaction=ads.item&id=209428
[Pilt: 9483f61a02fea209bb8df49efdf9d371.jpg]
Tänapäevane lambiõli on ka ikka väga kallis lõbu. Aga aitab ka akude laadimine ning inverteri kasutamine. Väike tuulegeneraator ka õigustaks ennast sügisestel tuulistel ilmadel.

/Probleemiga tuleb tegeleda kohe!/
Vasta
#13

Tuleb välja, et uuema aja inimesed ei teagi kuda kaev ära ei külmuks.
Põhjaklapp peab hästi pidama. Muidu vajub vesi nii alla, et peab vett kolvile peale valama. Kaevutoru sisse on puuritud umbes 4mm auk, nii paari meetri sügavusele. Kolb aga on veel rohkem allpool. Kui nüüd vett pumbata, siis vesi tõuseb üles ja saad ämbri täis. Kui enam ei pumpa, siis vee tasapind hakkab kohe vajuma, kuna august jookseb vesi tagasi kaevu. Kevadel tõstetakse pump korra üles ja augule lükatakse puupunn ette. Nii on vähem pumpmist.
Pildil oleval pumbal on kolb seal üleval kohe. See ei kõlba pumbaks. See ongi tänapäeva inimestele müümiseks, kes elektrikütte kaabli ümber pumba keriksid. Kui aga vool läinud, on kaev ikke külmunud ja vett es olegi.
Valgustuse probleemi saab lahendada aku ja LEDidega. Tänapäeval on need juba väga võimsad ja voolu võtavad vähe.

hp
Vasta
#14


Pildil olev pump peaks mul olemas olema,kunagi läheb nagunii kuusakoski.Kui siia naise juurde elama tulin oli samale pumbale mootor koos reduktoriga külge pandud ja vajutasid nuppu ja vesi tuli.
Vasta
#15

(04-12-2011, 18:36 PM)muska71 Kirjutas:  Kaevust kõige lihtsam niivisi vesi üles saada-torule või voolikule põhjaklapp otsa ja lased otsapidi kaevu,klapp vette ja siis kukud toru üles alla liigutama ja vesi tulebki.Kui kaev sügavam siis tuleb miski kangiga sistem aretada,et kergem loksutada oleks.Sama sistem oli vist ka vanasti käsipumpadel liigutasid hooba üles alla.

Pöidlaga vooliku ots kinni ja nii sai vene ajal benssu paagist kätte. Sama peaks kehtima kaevust vee võtmiseks kui sügavus oleks tunduvalt väiksem kui 10 meetrit, mis on teoreetiline vee imemiskõrgus. mingi plastiktoruga võib õnnestuda nt. 2 või 3 m sügavuselt vett saada ja laiali pritsida pöidla ja toruotsa vahelt. Muidugi õigem variant oleks põhjaklapiga, siis pole kõrgus üldse määrav. Võta või 100m sügavuselt kui toru üles-alla küllaldase kiirusega jõud liigutada.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta
#16

(04-12-2011, 23:40 PM)motamees Kirjutas:  Tuleb välja, et uuema aja inimesed ei teagi kuda kaev ära ei külmuks.
Nojah, pean häbiga tunnistama, et ma uuema aja inimesena ei tea ka seda, kuidas oleks optimaalne kividega tuld teha või mammutit püüda.

Mina isiklikult leian, et igast asjast kahe eksemplari soetamine (üks elektriline ja teine "igaks juhuks") on hirmus raha ja ruumi raiskamine. Reaalselt aitab ikka kõige paremini see, kui on mingi autonoomne elektriallikas - selle ühe päeva aastas saab vast ilma põldu kündmata või riideid õmblemata ka hakkama.

Aga noh kui vanade asjadega jändamist võtta kui omaette hobi, siis on muidugi teine lugu.
Vasta
#17

(05-12-2011, 21:06 PM)Jesper Kirjutas:  Aga noh kui vanade asjadega jändamist võtta kui omaette hobi, siis on muidugi teine lugu.

Ma olen ikka mõelnud mis saab tänase päeva lastest kui vool ära võtta 2 nädalaks 25 kraadise külmaga. Lasnamäe 16 korruse korteris. Peldikupotis lõppes vesi esimesel päeval, kütet pole ja teisel päeval on korteris sama kraad mis õues. Rahaautomaat ja market kinni. Surevad vist nagu kärbsed. Bentsu ka kätte ei saa, et maale tädi Maali juurde sooja ja kostile sõita.
Just sellise stsenaariumi ärahoidmiseks keegi maal teeb veel lehmale heina ja kasvatab seale kartulit. Kaev on õues ja puuriit ka.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta
#18

Kaev on küll õues ja puuriit ka, mõlemit isegi mitu, aga tead, mitte ei viitsi pangega vett vedada ja teisega jälle välja. Sama on muude asjadega, näiteks tuba võiks valge olla (ilma petrooli haisuta) ja telekat tahaks ka vaadata. Samuti võiks talvel tee lumest vaba olla, poodi jalutaks rõõmuga, kui see oleks lähema 1000 meetri raadiuses.
Lehmast ja seast niipalju,et selliseid suuri lemmikloomi ei jaksa pidadaCool

Kes oskab, see teeb - kes ei oska, see õpetab!
Vasta
#19

Minu meelest polegi keegi väitnud, et peaks kogu aeg ämbriga vett tooma ja petrooleumilambiga valgust andma.
Lihtsalt, need võimalused võiks olemas olla, juhuks kui tahke ekskrement labasid tabab. Juhtugu see siis kuidas tahes.

Selles suhtes olen ise ka seda meelt, et vähemalt maainimesed ei peaks praktiseerima õpitud abitust. Alles see oli kui tormist põhjustatud umbes ööpäevase voolukatkestuse tõttu lämbus(!!!) terve farmitäis sigu, sest ventilatsioon jäi seisma.
Vasta
#20

(05-12-2011, 23:17 PM)zazik Kirjutas:  Alles see oli kui tormist põhjustatud umbes ööpäevase voolukatkestuse tõttu lämbus(!!!) terve farmitäis sigu, sest ventilatsioon jäi seisma.

No on alles ajud,kes lasi sellisel asjal juhtuda.... Kui muud ei oleks saanud teha,no löönd mõni aken katki.... õhk oleks ise sisse tulnud......
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne