[kopraonu]

Pigem tundub mulle,et Talupoja traktori remondist saavad inspiratsiooni teised,kellel samalaadne töö alles ees seismas. Nagu näha pole vaja kulutada hirmkalleid summasid,et teha,midagi töötavad ja korralikku.

[Talupoeg taluja]

Olen juba enne ööld ja ütlen.... ei ütle kah, eks teavad teisedki, et see TALUPOEG ei ole suu peale kukkund mette.... Eks ole teisigi laheda jutuga ksf-fe.. Tea... blogide põhjal on juba mitmeid raamatuid trükitud, vahest seab mõni ärksam foorumi andmetel trükise kokku? Peatükk, näiteks, 11 - "Talupoeg Taluja Šassiitraktori DVSš -16 1959 a. remont".

Pidage nd,pidage mehed! Mul haakeraud veel külge panemata......ja ei ole jõudnud veel kõike välja lobiseda._______________ Oih,just lobisesin......

[Talupoeg taluja]

Vabandan,et pole mahti saanud teemat täiendada. Katsun siis veel midagi sellist kirjutada,mis aitab aega ja raha kokku hoida.
Nimelt üks asi on see,et kui kaua aega heina niita,siis lähevad sõrad paigast ära. Nimelt on heinamaad ikka elupõliselt kive täis olnud. Vikat teadupärast siis kollab üle nende väikeste kivide,mis tambivad sõrgade pihta. Sõra ots vajub selle tulemusena allapoole ja tera ei jookse enamb vasta sõra plaati. Sellepärast olen ikka korra suve jooksul asja üle käinud. Selleks,et saada sõrg jälle õigemaks ,olen siis keevitanud väikse törtsu taha otsa,et sõrg eestpoolt tõuseks.





Tean,et vanasti pandi plekki alla,kuid ütlen ausalt,et see ei ole eriti püsiv. Kaob ikka mõne aja pärast ära. Samuti olen kuulnud,et osad mehed pika raudtoruga murravad sõrad paika. Selle kahjuks peab ütlema,et sõrad murduvad pooleks ja kahju suurem. Võibolla siin seisab asi sõrgade erinevas materjalis. Kui terasest sõrad satuks,siis oleks vast asi õige ja tasuks proovida. Muidu aga mitte. No rikkamad mehed siis võivad igal aastal uued sõrad panna. Minul näiteks on vikati küljes terve arsenal erinevaid sõrgu ja ajab asja ära küll.
See sõrgade sättimine on päris peenike töö,sest tuleb tihtilugu mitu korda asja maha võtta ja kas keevitada punkti juurde,või käiata maha. Rihtimisele tuleb siis kasuks ka see,et sisse tuleks panna uus sirge vikat,mille järgi siis hea sõrgu õigeks panna. Tähele tuleb veel panna seda asja,et see koht sõral,kus peal vikati roots jookseb,ei satuks liiga kõrgele. Muidu hakkavad needipead vasta sõrgu käima. Selle vasta aitab siis see,kui käiata sõral seda kohta madalamaks,kus peal roots edasi-tagasi käib. Nii lihtne see asi siis ongi...

Teine õpetus on siis siduri kohta.
Nimelt väsivad ära siduri plaadi küljes olevad käpa kõrvad,mis lõpuks ka ära murduvad. Mul ikka endal kipub pea paari aasta jooksul üks plaat minema. Eks need vanad asjad ja see on vast põhipõhjus.
Selle vastu on aga rohtu! Nimelt oli minu traktori siduriplaati vanasti remonditud. Ju siis oli ka vanasti samad mured ja vast ka uute osade saamine polnud nii lihtne. Praegu lööd rahakoti rauad lahti ja kaupmees viskab uue osa letti(kauaks).
Vanal siduriplaadil on siis vanad kõrvad maha käiatud ja koht veidi sisse süvistatud. Rauast on tehtud järgi uued samasugused kõrvad.











Kõrvad on kinnitatud siis kahe poldiga plaadi külge,st. vint on keeratud uute kõrvade sisse. Poldi pead on samuti süvistatud plaadi sisse. Väljajääv osa on siis plaadiga tasa lihvitud. Viimaseks on siis ka need kõrvad vasega joodetud plaadi külge kinni. Seda viimast nagu heasti tegelt ei soovitaks,sest siduriplaat võib kõveraks minna,pigem võiks keevitada poldipead omavahel kokku,siis ei keri lahti ja jäävad muud jamad ka ära. Kes selle tööga hakkama on saanud,ei ole teada. Mina seda välja pole mõtlend.
Seda siduriplaadi taastamist tasub siis ette võtta küll. Praegu on meil ju imetööriist-relakas,millega saab need kõrvad nigu naksti valmis teha ja muret pole ei freesimise ega ka keevitamisega.

Seda varianti saaks siis kasutada ka muude sidurite remondi juures,kui parasjagu puudub uue osa hankimise võimalus. Mõnel vanemal mudelil pole enam osi saada ja seal sobib selline remont marjaks ära.

[Talupoeg taluja]

Õhtust!

Hea on kõrvalt vaadata,kuidas teised tööd teevad.....

[Talupoeg taluja]

Vahepeal siis näitan,et milline näeb välja vanemat tüüpi šassiitraktori kolb.
Kolvi läbimõõt on tsipa alla 95 millimeetri. Uuemal D-21 mootoril aga juba 105 mm. Seega ei saa neid uuema mootori kolbe,sõrmi ja kolvirõngaid üldse vanatüübi mudelil kasutada.








Üks tore asi on nendes vene-aegsetes tehnika raamatutes. Nimelt on jooniste kõrval ka asja mõõdud kirja pandud.





Kui nüüd kellegil juhtub sarnast kolbi olema ja ei oska sellega miskit peale hakata,võib seda julgelt mulle pakkuda. Asi ei pea ka päris uus olema. Kõlbab ka kasutatud asi. Ega mul neist puudus pole,kuid pean ikka võidu metallikokkuostuga tegutsema.....

[Timm]

Toomas, mul siin kodukandis ühel mehel vesijahutusega šassiitraktor. Täpset marki ei oska kahjuks öelda, traktoritki põgusalt nähtud. Vesijahutuse põhjal nagu oleks DVSŠh-14, aga mine tea, ehk mõni meistrimees vesijahutusega mootori hoopis peale pannud.
Kus traktorit, seal varuosi... ei tea, kas Sul oleks sellest abi. Ehk on sama mootor ja tal kolbe üle...

Muuseas, kas see kütuse käsipump vee pumpamiseks ka sobib? kui juhtub kellelgi ülearu olema ühte sellist, siis võib ju teada anda.

[Talupoeg taluja]

Toomas, mul siin kodukandis ühel mehel vesijahutusega šassiitraktor. Täpset marki ei oska kahjuks öelda, traktoritki põgusalt nähtud. Vesijahutuse põhjal nagu oleks DVSŠh-14, aga mine tea, ehk mõni meistrimees vesijahutusega mootori hoopis peale pannud.
Kus traktorit, seal varuosi... ei tea, kas Sul oleks sellest abi. Ehk on sama mootor ja kolbe üle.

Ma arvan seda,et vast seal ikka tehase mootor DT-14 oma. Tollelt kahjuks miskit minu mootorile ei sobi. Ja selline mootor ei sobi ka minu traktori peale,sest tagasilla korpus ka spetsiaalselt selle oma mootori jaoks tehtud. Hädapärast võiksin teha tagasilla ja käigukast vahetuse,kuid siis peaksin leidma ka korraliku DT-14 mootori. Kuigi jah,kergemaks mu eluke siis enam ei lähe. Tegu ju vändapilliga. See võtab kondid pehmeks ja selja kõveraks...
Mõni targem mees on selle vändaga ka vasta pead saanud....

[Aspelund]

DVSŠ-14 on liiga rariteet selleks, et temast miskit rosoljet teha. Pigem tasuks kaamera manu võtta ja too imeloom ülesse pildsitada

[Talupoeg taluja]

Sain siis juurde ühe päevinäinud küttepumba :











Kahjuks regulaatori osa puudu.

Tark raamat ütleb,et 60 ndate aastate T-16-l on küttepumba mark-
2TH-8,5X10 L

Leitud pumba mark aga teine. Niipalju on veel teada,et selline sarnane küttepump on kasutuses veel T-24 ja T-28 juures. Erinevus pidi olema regulaatori vihtide ja ka muude juppide osas. Kahjuks mul endal nende traktorite kohta kirjandus puudub.
Siit olekski palve,et kui kellegil on andmeid T-24 ja T-28 küttepumba margi kohta,oleksin tänulik. Siis saaks võrrelda,mis pumbaga tegu.

[via]

Siit olekski palve,et kui kellegil on andmeid T-24 ja T-28 küttepumba margi kohta,oleksin tänulik. Siis saaks võrrelda,mis pumbaga tegu.

1969 mehhaaniku käsiraamat annab T-28 d-28 mootorile 2TH-8,5X10M

[Talupoeg taluja]

Siit olekski palve,et kui kellegil on andmeid T-24 ja T-28 küttepumba margi kohta,oleksin tänulik. Siis saaks võrrelda,mis pumbaga tegu.

1969 mehhaaniku käsiraamat annab T-28 d-28 mootorile 2TH-8,5X10M

Tänud.
Nüüd jääb siis veel uurida,mida see M täht seal tähendab.

[via]

Siit olekski palve,et kui kellegil on andmeid T-24 ja T-28 küttepumba margi kohta,oleksin tänulik. Siis saaks võrrelda,mis pumbaga tegu.

1969 mehhaaniku käsiraamat annab T-28 d-28 mootorile 2TH-8,5X10M

Tänud.
Nüüd jääb siis veel uurida,mida see M täht seal tähendab.

Ilmselt see pumba regulaatori varianti näitab. D-28 on ju aeglane 1400 pöördene mootor ja regulaatori setup peab olema teine kui 1600-1700 pöördestel

[Talupoeg taluja]

Õhtust!
Leidsin siis mõned pildid varasemast ajast. 2010 aasta metsatöö.
On selle traktoriga ka küttepuid veetud. Metsas sai pakud valmis tehtud,kasti loobitud ja kodu.... Peenemad puud sai tehtud 2-3 meetristeks juppideks. Kodus siis hea kreissaega toimetada.

[Siim105]

Väga huvitav lugeda mida selle trakroriga teed. Sõbral samasugune, olemas isegi dokumendid koos eesti numbriga. Vahepeal vaikselt putitab.
Tema mootorisse igatahes uuema tüübi kolvi rõngad ei sobinud, lasi treiali juures ära teha. Muidu oli kunagi siin foorumis veel müüa.

[Talupoeg taluja]

Väga huvitav lugeda mida selle trakroriga teed. Sõbral samasugune, olemas isegi dokumendid koos eesti numbriga. Vahepeal vaikselt putitab.
Tema mootorisse igatahes uuema tüübi kolvi rõngad ei sobinud, lasi treiali juures ära teha. Muidu oli kunagi siin foorumis veel müüa.

Jah,nii see on. Uuema mootori küljest sobivad sellele vanale mudelile ainult vähesed asjad. Tõukurvarda torude kummipuksid,torud ise,tunnilugeja,võibolla mõni tikkpolt ka veel..... sidurikäpad,vedrud,kettad koos korviga.sidurisurvelaager.
Samas sobib näiteks 408 õlifilter,GAZ-51 starter,dünamo,klapid (kuigi tegelt hästi ei sobi,kuna klapipesad on tehtud liiga suure auguga),klapivedrud,poolkuud,taldrikud jne. õli jämepuhastusfilter. No võibolla päris kõik asjad ei tulnud meelde....

[aavu]

Bensiinijaama kuninganna filmis on ümara kujuga porilauad T-16 või mis iganes marki traktoril.

[Sillu]

Bensiinijaama kuninganna filmis on ümara kujuga porilauad T-16 või mis iganes marki traktoril.

Peaks olema DVSŠ-14, millel veel DT-14 vesijahutusega mootor.

http://kolhoos.pri.ee/images/638_872_IMG...size_3.jpg

http://kolhoos.pri.ee/images/464_710_IMG...resize.jpg

[Talupoeg taluja]

Bensiinijaama kuninganna filmis on ümara kujuga porilauad T-16 või mis iganes marki traktoril.

Peaks olema DVSŠ-14, millel veel DT-14 vesijahutusega mootor.

http://kolhoos.pri.ee/images/638_872_IMG...size_3.jpg

http://kolhoos.pri.ee/images/464_710_IMG...resize.jpg

Vist ikka Dsš-14.

[Sillu]

Bensiinijaama kuninganna filmis on ümara kujuga porilauad T-16 või mis iganes marki traktoril.

Peaks olema DVSŠ-14, millel veel DT-14 vesijahutusega mootor.

http://kolhoos.pri.ee/images/638_872_IMG...size_3.jpg

http://kolhoos.pri.ee/images/464_710_IMG...resize.jpg

Vist ikka Dsš-14.

Nojah, selle saidi järgi on ka tõesti DSŠ:

http://www.land-tech.narod.ru/hztssh.htm

Iseasi muidugi, kas see lõplik tõde on. Olen millegipärast kogu aeg suht kindel olnud, et -14 oli ka ikka DvSŠ (ДвСШ - Двигающее Самоходное Шасси) ning järgmine, juba õhkjahutusega Harkovi šassiide põlvkond siis sellega analoogselt DvSŠ-16.

[Talupoeg taluja]

Bensiinijaama kuninganna filmis on ümara kujuga porilauad T-16 või mis iganes marki traktoril.

Peaks olema DVSŠ-14, millel veel DT-14 vesijahutusega mootor.

http://kolhoos.pri.ee/images/638_872_IMG...size_3.jpg

http://kolhoos.pri.ee/images/464_710_IMG...resize.jpg

Vist ikka Dsš-14.

Nojah, selle saidi järgi on ka tõesti DSŠ:

http://www.land-tech.narod.ru/hztssh.htm

Iseasi muidugi, kas see lõplik tõde on. Olen millegipärast kogu aeg suht kindel olnud, et -14 oli ka ikka DvSŠ (ДвСШ - Двигающее Самоходное Шасси) ning järgmine, juba õhkjahutusega Harkovi šassiide põlvkond siis sellega analoogselt DvSŠ-16.

Ei tea tõesti,kuid kuskil minu teemas olid pildid vanema tüübi osadest,kus kirjad lausa peal. Kel huvi,võib vaadata....

---

Kui juba siin jutuks läks,siis pean mainima,et nii nagu traktor sügisel seisma jäi,ei ole rohkem liigutanud.......sest kõhutunne ütles,et lumelükkamist sellel talvel ei tule.... Jäi ka sahk ette paigaldamata....sest mis sa ikka tühja toimetad.
Talvel olen juurde saanud veel mõned vanad küttepumbarondid. Kuid muid osi ei ole leidnud ega pole ka pakutud....