No mitte ei saa vait olla. Kohe vägisi tahaks sõna võtta.
Eelmise posti pildil tõesti vaskteip, aga kaetud on pigiga, ääristatakse klaasitükke ja hiljem joodetakse kokku. Saaduse või ka protsessi nimi on tiffani, vitraaz on midagi muud, seal kasutatakse tinast (vist ikka pliist, ei tea kuidas need euronormid lubavad) liiste.
Eks ta lainepool ole. Isa oli küll kasutanud kolmelambilise ehitamisel 30-date alul. Ei ühtki jootmist, isegi kondensaatoritel oli tol ajal ühenduskruvid küljes. Eriti tore oli tisleri juurest tellitud kast selle ümber. Vaeva oli palju nähtud kasvõi pöördkondensaatori isetegemisel. See roheline potsik- kui kalašil padrunid otsa said, pintseldasid ainult täägi selle mürgise ollusega kokku ja oli võimalus veel lahing võita?
Pakun, et rasvanöör, mida vene ajal suuremate kraanide-siibrite juures tihendamiseks kasutati. Grafiidiga. Sama võis kasutada vene autodel karteripõhja otstes tihendina. Väga kehva pilt!
--------------------------------------------------------------------
Pildi töötlemisel tuli huvitav tulemus. Tunduvad mingi peenema trossi aasa sisse pandavad tugevdused olema.
Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Protees on selleks, et lüpsjal proteese vaja ei läheks, või kipsi.
Takistab löömishimulist looma tagumise jalaga löömast. p.s. elu on näidanud, lehm võib lüpsjat ka esimese jalaga edukalt lüüa..
Asi kopeeritud EW aegselt tehnikalt - tootis neid Eestis vist Sauel? mingi asutus.
(Seda postitust muudeti viimati: 25-03-2013, 23:39 PM ja muutjaks oli pen.skar.)
Bennet tundub olema 100% maamees. On küll tulnud lisaks ka esijalg lüpsiajaks üles siduda värskelt lüpsmatulnul. Tegin neid raudu krooniaja alul, läksid hästi kaubaks. Sniti võtsin Soome ajakirjast. Lüpsja elu on ohus loomade kinnipanemisel. Luud-kondid ja silmnägemine lüpsi ajal. Ja palk on kõige selle juures tal ikka närune.