Energiasääst - mida peaks riik tegema
#21

Juba tehtud investeeringu puhul ongi tihti raske midagi muuta, eriti transpordi puhul.

Samas võiks riik järgmise investeeringu (uue auto ostmise) tegemise ajaks välja töötada meetmed, mis motiveeriksid valima kõige ökonoomsema auto, mis vajadusi rahuldab. Kuigi autode puhul on tihti nii, et küttekulu sõltub kas vajadusest (ongi vaja maal mööda raskeltläbitavaid teid sõita) või edevusest (mida suurem kulu, seda parem tunne) ja nii ei polegi riigil eriti midagi ette võtta.
Vasta
#22

Riik saab mõjutada avalike hangete kaudu. Euroopa Komisjon on sõidukite keskkonnasäästlikkuse kriteeriumid välja töötanud. Ehk lisaks kütusekulule elutsükli mõju jne. Ja eks see keskkonnasäästlikkus on energiasäästuga üsna tihedas seoses. Seega kaudselt saab riik mõjutada küll.

Paraku eraisikuna ostan ikka selle, mille tahan ja millele hammas peale hakkab Smile Ja küll ma siis pärast ägedaid argumente leian, miks just see auto on hädavajalik ja mõistlik ja kuidas need kulud kuskilt nurga alt tegelikult ei olegi nii suured.
Vasta
#23

(23-03-2012, 12:13 PM)m!hkel Kirjutas:  ... Kuigi autode puhul on tihti nii, et küttekulu sõltub kas vajadusest (ongi vaja maal mööda raskeltläbitavaid teid sõita) ... ja nii ei polegi riigil eriti midagi ette võtta.
Nojah, lumi ja pori on probleemiks aga ühistransport on ka veel võlusõna, mida riik saaks kasutada. Paraku nt minu elukohta pole kunagi, ühegi riigivõimu ajal ühistransport liikunud ja töökohta elik maanteemuuseumi käib ka 1 buss edasi-tagasi, aga mitte töölkäimiseks sobival ajal ... ja nii sõidab enamik meie töötajaid päevas maha üle 120 km töölkäimiseks.

Vasta
#24

(23-03-2012, 11:29 AM)Sillu Kirjutas:  Hõõglampide käsu korras müügilt kaotamine on muidugi algusest peale nurisünnitus... Tuleb vist hõõglampe kokku osta seniks, kui neid veel võtta on (suuremaid võimsusi enam mitte). Võimalikuks alternatiiviks ilmselt ka tavahõõglambist ainult veidi kallim ja kujult sellega sarnane halogeenlamp.
LED-lampidest oled midagi kuulnud? Meil siin tehakse jah, kampaaniat, et ostke säästupirne. Kusagil on ilmselt laod täis vorbitud ja keegi peab selle s***a ära ostma. Led lamp on juba tänane, mitte homne päev. Ise olen juba pool majapidamist ledidele üle kolinud ja keegi ei virise. Lihtsalt normaalsed lambid tuleb osta, mitte K-Rautasse seisma jäänud esimese põlvkonna omad, mis annavad nõrka sinist valgust ja maksavad palju.
Aga kui tahad põhimõtteliselt hõõglambiga jätkata, siis võin pakkuda veneaegseid jääke, eesotsas 1000W pirniga! Jah, on kilovatine pirn minu teada, suur nagu kaalikas! Smile
(23-03-2012, 11:19 AM)bom Kirjutas:  Elektri osas on säästu küllalt raske motiveerida - tarbimisega mõjutatav osa arvest on üsna väike. Põhiosa moodustavad võrgutasu, taastuvenergia, aktsiis jne. Tarbimise kärpimine poole võrra ei too kaasa kaugeltki samasuurt rahalist säästu...
...tuulikute, paneelide jms toetused on ikka suunatud eeskätt taastuvenergia osakaalu suurendamisele, mitte tarbimise vähendamisele.
Igati nõus, aga lisaksin omast kogemusest ühe nüansi: elektri ise tootmine õpetab sellega säästlikult ümber käima paremini kui miski või keski muu! Kui sul on seda "omatehtut" kasvõi natuke, tekib hasart, et kui palju seadmeid on võimalik sellega ära toita.
Kahjuks moodustab elektri hind ainult mingi kolmandiku elektriarvest ja SEE nüüd küll ei motiveeri väga kokku hoidma! Sad

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#25

(23-03-2012, 13:36 PM)Basilio Kirjutas:  
(23-03-2012, 11:29 AM)Sillu Kirjutas:  Hõõglampide käsu korras müügilt kaotamine on muidugi algusest peale nurisünnitus... Tuleb vist hõõglampe kokku osta seniks, kui neid veel võtta on (suuremaid võimsusi enam mitte). Võimalikuks alternatiiviks ilmselt ka tavahõõglambist ainult veidi kallim ja kujult sellega sarnane halogeenlamp.
LED-lampidest oled midagi kuulnud? Meil siin tehakse jah, kampaaniat, et ostke säästupirne. Kusagil on ilmselt laod täis vorbitud ja keegi peab selle s***a ära ostma. Led lamp on juba tänane, mitte homne päev. Ise olen juba pool majapidamist ledidele üle kolinud ja keegi ei virise. Lihtsalt normaalsed lambid tuleb osta, mitte K-Rautasse seisma jäänud esimese põlvkonna omad, mis annavad nõrka sinist valgust ja maksavad palju.
Aga kui tahad põhimõtteliselt hõõglambiga jätkata, siis võin pakkuda veneaegseid jääke, eesotsas 1000W pirniga! Jah, on kilovatine pirn minu teada, suur nagu kaalikas! Smile

Mul on majapidamises üks 500w pirn lausa käigus ja 1000w kaalikaid lausa kolm tükki riiulis. Nendega lasen kunagi E.Energia kokku...Big Grin Keegi võiks mulle pakkuda mingit suurt veneaegset brozektorit,kuhu see suur pirn sisse keerata.
Vasta
#26

Ega vahet pole, kas alternatiiviks on LED või miski muu. Pigem rõhusin sellele, et minu arvates on PÕHIMÕTTELISELT see hõõglampide sundkorras müügilt kaotamine nonsenss.

Normaalne oleks (olnud) lasta asjadel areneda vaba turumajanduse põhimõttel. See tähendab, et kui ühel hetkel säästulambid ja/või muud alternatiivid osutuvad traditsioonilistest hõõglampidest oma hinna ja kvaliteedi suhtelt paremaks, siis eeldatavalt hakatakse viimaseid ostma järjest vähem ning nende tootmine ja turustamine hääbub aja jooksul iseenesest.



(23-03-2012, 13:36 PM)Basilio Kirjutas:  
(23-03-2012, 11:29 AM)Sillu Kirjutas:  Hõõglampide käsu korras müügilt kaotamine on muidugi algusest peale nurisünnitus... Tuleb vist hõõglampe kokku osta seniks, kui neid veel võtta on (suuremaid võimsusi enam mitte). Võimalikuks alternatiiviks ilmselt ka tavahõõglambist ainult veidi kallim ja kujult sellega sarnane halogeenlamp.
LED-lampidest oled midagi kuulnud? Meil siin tehakse jah, kampaaniat, et ostke säästupirne. Kusagil on ilmselt laod täis vorbitud ja keegi peab selle s***a ära ostma. Led lamp on juba tänane, mitte homne päev. Ise olen juba pool majapidamist ledidele üle kolinud ja keegi ei virise. Lihtsalt normaalsed lambid tuleb osta, mitte K-Rautasse seisma jäänud esimese põlvkonna omad, mis annavad nõrka sinist valgust ja maksavad palju.
Aga kui tahad põhimõtteliselt hõõglambiga jätkata, siis võin pakkuda veneaegseid jääke, eesotsas 1000W pirniga! Jah, on kilovatine pirn minu teada, suur nagu kaalikas! Smile


Vanade traktorite omanikud ja huvilised Facebook`is: https://www.facebook.com/groups/vanatraktorid/

Minu kanal YouTube`is: http://www.youtube.com/user/Kolhoos1?feature=mhee
Vasta
#27

(23-03-2012, 13:36 PM)Basilio Kirjutas:  
(23-03-2012, 11:29 AM)Sillu Kirjutas:  Hõõglampide käsu korras müügilt kaotamine on muidugi algusest peale nurisünnitus... Tuleb vist hõõglampe kokku osta seniks, kui neid veel võtta on (suuremaid võimsusi enam mitte). Võimalikuks alternatiiviks ilmselt ka tavahõõglambist ainult veidi kallim ja kujult sellega sarnane halogeenlamp.
LED-lampidest oled midagi kuulnud? Meil siin tehakse jah, kampaaniat, et ostke säästupirne. Kusagil on ilmselt laod täis vorbitud ja keegi peab selle s***a ära ostma. Led lamp on juba tänane, mitte homne päev. Ise olen juba pool majapidamist ledidele üle kolinud ja keegi ei virise. Lihtsalt normaalsed lambid tuleb osta, mitte K-Rautasse seisma jäänud esimese põlvkonna omad, mis annavad nõrka sinist valgust ja maksavad palju.

Kui see jutt juba OT-ks läks, siis anname aga veel kuuma Smile
Oleneb, mis nurga alt asju vaadata... see suur kokuhoid igasuguste LED- ja säästulampide arvelt on mõne nurga alt vaadates, pehmelt öeldes möga.
Näide elust: Kunagi nõukaajal toodeti selliseid sinise klaasiga hõõglampe. Meil on maal kempsus selline juba vähemalt 30 (kolmkümmend) aastat ja käib siiamaani. Olen suht kindel, et iga LED lamp, rääkimata "säästupirnist" oleks juba ammu otsad andnud.
Milles on siis point? Suure tõenäosusega on asi selles, et sel ajal toodeti asju varuga, mitte ei arvestatud tuhandiku täpsusega välja, et asi kestaks garantiiaja lõpuni ja ei minutitki kauem, sest tootjale on nii kasulikum.
Ja kui nüüd globaalsemalt asja vaadata, siis kumb on maailmale säästlikum: kas huipu kallis ja keeruline säästuledpirn, mille tootmiseks jääb maakerale parajalt pirakas saapajälg või lihtne ja vastupidav KORRALIKULT TOODETUD ja kopikaid maksev hõõgpirn?

Kui nüüd vaadata asja veidi kitsamalt ehk meie laiuskraadi mõõtmeis, kus talvel on pime ja külm.
Energiajäävuse seaduse järgi ei lähe 100W pirni toodetud soojus mitte korstnasse, vaid jääb tuppa (mida on nagunii vaja el.radikaga kütta)
Suvel on valge ja pirni pole niiehknaa vaja põletada. Kus see kokkuhoid siis on?






`73 Hanomag-Henschel F46KA
Vasta
#28

Korvimehe postitusega tuleb selle kõikides punktides ilmselt ainult nõus olla.

Lisaks see aspekt, et kui läbipõlenud hõõglambi viskame me tavaprügi hulka, siis läbi põlenud/otsad andnud säästulampi tuleks igal juhul käsitleda keskkonnaohtliku prügina, mis omakorda tähendab, et selle nõuetekohane utiliseerimine peaks riigile mitu korda kulukam olema. Pealegi osa inimesi sokutavad selle ilmselt ikkagi tavalise olmeprügi hulka.

Vanade traktorite omanikud ja huvilised Facebook`is: https://www.facebook.com/groups/vanatraktorid/

Minu kanal YouTube`is: http://www.youtube.com/user/Kolhoos1?feature=mhee
Vasta
#29

globaalsuse teemasse sissetoomine andis mulle järgneva mõtte: kui asju toodetaks piisava varuga, nagu neid tehti 20 sajandilõpust ettepoole, kui asjad pidid kestma isalt pojale ja nii edasi, siis mis saab siis, kui kõik kohad on asju täis? kui areng ära jätta, siis õige varsti on aeg, kui maailm on täis toodetud ja keegi enam midagi ei taha, sest kõik on olemas Smile õnneks (või ka kahjuks) selline piiripeal tootmine tekitab olukorra, kus asja riknedes enamasti ostetakse uus ja teiste omadustega asi. See arendab ka kasutajat, misläbi areneb ka kogui maailm Smile See on selline filosoofiline lähenemine asjale. Muidugi tulles teemasse, siis energiasäästu kohapealt mida väiksemaks ja kohitsetumaks asjad lähevad, seda vähema ka nad energiat tarbivad. Just tuli mulle e-kiri elfast, kus reklaamitakse uue põlvkonna mikroprotsessorit, mille voolutarve ootel olles on 10 mikroamprit. Pole paha! Kuigi ka mulle ei meeldi säästulampide teema (no kui mõelda säästulambi ökoloogilist jalajälge tema eluea jooksul ning samaväärse hõõglambi oma, siis vist ei ole mitte ühelgi loogiliselt mõtleval inimesel kahtlusi, et säästupirni oma on kordades suurem), on siiski progress see, et mõeldakse välja uusi lahendusi. Arvan, et kui poleks sellist totrat direktiivi tulnud, oleks LED pirnide arendamine veidi väiksem ja seejuures kallim. Aga nüüd saab juba arvestatva valgusjõu, nurga ja spektriga pirni kätte paari euroga (seda küll mitte kohalikust kaubandusest, tuleb varuda aega ja oodata võõralt maalt pakikest), nii et minu arvamus on siiski see, et olenemata totratest kõrvalepõigetest me siiski liigume õiges suunas Smile
Vasta
#30

(23-03-2012, 14:20 PM)taavi Kirjutas:  globaalsuse teemasse sissetoomine andis mulle järgneva mõtte: [...]
Põhimõtteliselt õige, aga kas see ei peaks siiski toimuma vaba turumajanduse põhimõttel: esmalt arendatagu säästulambid ja muud tänapäevased alternatiivid sellise hinna ja kvaliteedi suhteni, et neid vabatahtlikult rohkem ostetaks. Miks peaksin üldse tühipalja lambipirni pärast sebima välismaalt "pakikeste" tellimise ja muu säärasega?


Vanade traktorite omanikud ja huvilised Facebook`is: https://www.facebook.com/groups/vanatraktorid/

Minu kanal YouTube`is: http://www.youtube.com/user/Kolhoos1?feature=mhee
Vasta
#31

(23-03-2012, 14:25 PM)Sillu Kirjutas:  Miks peaksin üldse tühipalja lambipirni pärast sebima välismaalt "pakikeste" tellimise ja muu säärasega?

Üks põhjendus leidub: kohalik kaupmees jääb ülikasumist ilma ja tema jalajälg järjekordse hiigelbensuneelaja (hummeri) omanikuna jääb väiksemaks, lepib ehk mersuga. Kõik on omavahel seotud. Juba ammu kaalun ma mitu korda enne kui oma raha mõnele täna hädavajalikuna näivale jupstükile välja käin. Masu isegi soodustas kokkuhoidlikkust. Tõesti - viimased kolm-neli aastat olen kõik tühjad aa, aaa, taskulambi ja 9V patareid korralikult poodi tagastanud. Varem mitte.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta
#32

Pirnidega seoses, väidetavalt on kõigi suuremate pirni tootjate poolt kokkulepitud et hõõgpirn töötab 1000 tundi. Tegelikult annakski kõva säästu kui "Planned Obsolescence" ära keelata. Vaevalt küll et see juhtub.
http://www.youtube.com/watch?v=0bxzU1HFC7Q[/align]

You see, pal, Elvis can´t read a contract.
All he knows is, no Ferrari, no rides with the top down.
Vasta
#33

(23-03-2012, 15:17 PM)Tegelane5 Kirjutas:  Pirnidega seoses, väidetavalt on kõigi suuremate pirni tootjate poolt kokkulepitud et hõõgpirn töötab 1000 tundi. Tegelikult annakski kõva säästu kui "Planned Obsolescence" ära keelata. Vaevalt küll et see juhtub.
http://www.youtube.com/watch?v=0bxzU1HFC7Q[/align]

Videos ca 3.45 alates selgub, et 1901 aastal paigaldatud pirni hakati 1972 aastal jälgima videokaameratega. Kaks kaamerat on selle ajaga lõpetanud edukalt oma teenistuse inimkonna hüvanguks. Nii võis aru saada tütretütre tõlkest. Ise keelt ei valda. Edasi ei vaadanud ka.
Lugu EW ajast. Mees ostis poest raadio. mõne aja pärast läks rikki, viis poodi tagasi. Müüja vahetas kohe ringi, andis mingit meelehead peale ja ütles, et ära kellelegi räägi, et rikki läks. Tol ajal oli töökindlus ikka au sees.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta
#34

(23-03-2012, 14:20 PM)taavi Kirjutas:  globaalsuse teemasse sissetoomine andis mulle järgneva mõtte: kui asju toodetaks piisava varuga, nagu neid tehti 20 sajandilõpust ettepoole, kui asjad pidid kestma isalt pojale ja nii edasi, siis mis saab siis, ... õnneks (või ka kahjuks) selline piiripeal tootmine tekitab olukorra, kus asja riknedes enamasti ostetakse uus ja teiste omadustega asi. ...
jah, kahjuks sellise piiripeal tootmisega reostatakse edukalt meie emakest loodust, raisatakse "säästlikkuse" sildi all kordades rohkem loodusvarasid nii ühe "öko" asja tootmiseks kui riknevate asjade asendamiseks ning kasvatatakse prügi hulka ja kulutatakse ressurssi prügi käitlemiseks. Eriliselt olen muidugi igatsorti reostavate plastasjade tootmise vastu. Võimalikult palju tuleks ikka kasutada naturaalset, taastoodetavat materjali (puit, vill, lina, puuvill, karusnahk) kunstmaterjalide asemel. Muidugi on kohti, kus ilma tänapäeva materjalideta hakkama ei saa, aga nt plastkorpused võiks enamasti asedada puitmaterjaliga, on kvaliteetsem, sõbralikum, küll veidi kallim. Kui palju energiat kulutatakse igatsugu pisiasjade mõtetute hiigelplastpakendite valmistamiseks, kui saaks hakkama pisikese pappkarbikesega.

Rain Rikas
Eesti Maanteemuuseumi peavarahoidja
rain.rikas@mnt.ee
Vasta
#35

prügi suhtes igati nõus, aga kui praegune plastik asendada puiduga, siis kui mitu vihmametsa sellepärast maha võetakse. Nafta siiski on ikka ülim maavara, vähemalt hetkel. Ka plastikut saab ümber töödelda, aga ümbertöötlemine tavaliselt on kallim kui keskkonna osakute ostmine uue maavara kaevandamise eest. paarsada aastat veel ja oleme sellises keskkonnas, nagu wall-e multifilmis, kui hetkeline tempo jätkub Smile

ütleme nii, et igatepidi on jama majas Toungue
Vasta
#36

OK, valgustusega hakkame mäele saama. Reagiks nüüd transpordist ka.
Viimasel ajal on õnneks hakatud kergliiklusteede osas sõnadelt tegudele jõudma. Ka meite kandis. Seega hakkab minu arvates päevakorda tõusma velomobiilindus, sest ilm on siin tihti sant. Tavajalgratas ehk "tallapress" on kerge ja odav, aga hea sõita vaid ilusa sooja ilmaga. Vihma, pori ja lõikava tuulega tahaks varju ümber ja katust pea kohale. Sõidukiirust ja kaugust annab tuunida elektrilise abimootori ning aku lisamisega. Laadida saab tuulikust ja/või päikesepaneelist pärit "solkelektriga".
Enamus suhtub sellisesse "kitse" kindlasti nii, et: "Mida asja?!", aga kui bensiini hind tõuseks ntx 10X, siis kõlbaks sõita küll! Kaupa ja rahvast ei veaks, aga kui palju on üksinda linna piires sõitu, kaasas vaid poekott või mingid väikesed/kerged vidinad? Mina saan suvel vähemalt pooled linnasõidud rattaga tehtud. Mitte et ma paduroheline oleksin, aga rahakott ei luba kogu aeg autoga ketsi vilistada. Pekk kipub ka muidu ümber kasvama. Smile

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#37

(23-03-2012, 17:32 PM)Basilio Kirjutas:  OK, valgustusega hakkame mäele saama...

Kui nüüd valgustus välja jätta ja rääkida veel kokkuhoiust koduses majapidamises, siis mina ei ole siiamaani aru saanud, miks igasugused telekad, muusikakeskused jmt. ootereziimis nii palju voolu tarbib ? Kas tõesti pole maailm veel niikaugele arenenud, et mõelda välja kaugjuhitav lüliti? Et paned puldist teleka kinni ja ta ongi VÄLJA LÜLITATUD, mitte sedamoodi "pooles vinnas" nagu nad praegu on. Sealt saaks ju hulga energiat kokku hoida, aga ei, nemad plaanivad hoopis selleasemel hakata tolmuimejate võimsust kohitsema Smile

Natuke loogilist mõtlemist ning leiaks kohti küll, kust kokku hoida, mitte ei peaks inimestele vägisi mingeid imelahendusi pähe määrima.






`73 Hanomag-Henschel F46KA
Vasta
#38

Sattusin tööd kirjutades stand-by režiimi tarbimise peale, väidetavalt olla ca 10 aastat tagasi tootjad kokku leppinud, et praegu peaksid seadmed stand-by režiimil alla 1W tarbima.
Vasta
#39

vene pirnid olivad minuteada 230-240v.
tänapäe on sellistega kitsas. mingid silvaniad või mis nende nimi oli, nende hulgas igatahes teoorias leidus seukse pingega. praktikas enam tellida ei saand. igatahes kui kellelgi on seukse kõrgendet pinge jaoks mõeldud pirne, siis võib lahkeste mulle ärida. 40 ja 60w on enim vajaminevad.
Vasta
#40

Huvitav kuidas on haridus seotud energiasäästuga ?
targemad säästavad vähem ?
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne