[Tift]

Vahest, lihtsuse huvides, kasutaks siiski klaasi, paigalduse juures aga ei kasutaks näiteks silikooni, vaid ..noh, tihendit näiteks? Jätaks klaasile liikumisruumi raami sisse ja oleks pragunemise oht ka väiksem .

[Wiki432]

Kui selektiivklaas pole suunatundlik, siis miks kirjutatakse selektiivklaasiga klaaspakettidele peale "sisemine pool" või midagi taolist? Olen näinud aknatehases vasavaid märkusi ja isegi mõnelt aknalt vastava klepsu maha võtnud.
P.S. WiFi signaalist hammustab küll selektiivklaas suure tüki maha, katsetatud, tõesti on nii.

[nunu]

Kui selektiivklaas pole suunatundlik, siis miks kirjutatakse selektiivklaasiga klaaspakettidele peale "sisemine pool" või midagi taolist? Olen näinud aknatehases vasavaid märkusi ja isegi mõnelt aknalt vastava klepsu maha võtnud.
P.S. WiFi signaalist hammustab küll selektiivklaas suure tüki maha, katsetatud, tõesti on nii.

Ei pretendeeri absoluutsele tõele, aga minu teada ehituslikult on selektiivklaasi(ga paketile) sisepinnale kantud nn LE kile, mis peegeldab tagasi pikalainelist soojuskiirgust. Et soojus jääks tuppa, mitte klaasi sisse ja vahele, siis ongi sisepinnana markeeritud see kattega külg. Oma praktikast võin väita, et peale selektiivklaasiga akende paigaldamist vähenes kevadtalvine päikese küttev efekt. (Mul on väga suurte lõunapoosete akendega elamine. Varem olid kolmekordsete tavaklaasidega aknad, nüüd kolmekordse selektiivklaasiga aknad (klaas + selektiivklaasiga pakett).
Ja WiFi nõrgenemine oli kah tõesti tajutav.

PS Kui kedagi huvitab klaasi ja päikesekiirguse suhe ja sõprus, siis üsna lühike ja hea ülevaade on saadaval http://www.baltiklaas.sggs.com/Baltiklaa...iirgus.pdf

[aavu]

Lisan, et hoides kätt ühe vahetatud paketi ees ja veel vahetamata klaasi ees, on vahe tuntav. Selektiivklaasiga paketi ees on soe ja klaasi ees tüki maad külmem.

[Basilio]

Veel paremini tunneb selektiiv- ja tavalise klaasi vahet põrandal päikeselaigule astudes. Tavalisega on suvel laik kuum, selektiiviga vaevu leige.

[Basilio]

Vahest, lihtsuse huvides, kasutaks siiski klaasi, paigalduse juures aga ei kasutaks näiteks silikooni, vaid ..noh, tihendit näiteks? Jätaks klaasile liikumisruumi raami sisse ja oleks pragunemise oht ka väiksem .

Arvan, et oleneb tugevalt klaasist ka. Vene ajal oli kuulda, et päikesekollektorite ehitajad olid klaasi purunemisega tihti hädas. Asi vist selles, et veneaegne klaas on väga ebaühtlase paksusega. Oma majalgi paistab vene klaas nurga all vaadates laineline. Vaata nagu naerutoa peeglit. Võimalikud on ka muud ebaühtlused, ntx koostises. Nii tekivad soojenedes sisepinged ja klaas läheb katki. On ka akna ees iseenesest mõra sisse löönud ja lõpuni jooksnud.
Mäletan artiklit "Sotsialistlikus Põllumajanduses", kus tutvustati iseehitatud päikesekollektorit. Probleem oli lahendatud kahekordse klaasiga. Alumine klaas oli laotud lahtistest juppidest, mis andsid vabalt liikuma. Pealmine siis ühest tükist ja raamis kinni. Nii olevat pidama jäänud.
Ise olen ühe suve katsetanud veesoojendit ja hoidsin hinge kinni - kas klaas läheb puruks või ei. Ei läinud. Tea kas sattus hea klaas, või mis? Kasutatud aken oli sügavalt veneaegne ja on terve siiamaani. See paneel ootab uut radikat.

[karvik]

mulle tundub, et peaks tegema loomkatseid kambapeale. prooviks luua enamvähem samad tingimused ja saada teada kuidas asi toimib.
minul ei ole näiteks selektiivklaasi aga on olemas kihtplasti ja on vene klaasi.
keegi kellel on olemas muud asjad proovib muudega mingi tulemuse saada ja siis võrrelda?

minu klaas läks puruks ühest nurgas ja kui lähemalt uurida siis on see kõige õhem koht. klaas on silikoniga mille valisin võimalikult ellaste(kirjajärgi) aga see võis olla ikkagi piisav et pingeid üle piiri ajada

[Basilio]

Kui sul on kihtplast olemas, siis oleks tõesti kena, kui sa selle järele prooviksid! Mul siis lihtsam. Kuna klaasiga oled juba proovinud, siis huvitaks, kas ja kui palju asi kihtplastikuga väetim on. Teiseks huvitab kihtplastiku kuumataluvus. Seisva ventikaga peaks 100* ära tulema. Suvel pidi temp auto armatuuril tõusma teoreetiliselt kuni 120-ni. Ega siis ole loota, et paneelis jahedam oleks. No juhul kui ventikaga midagi juhtub. Vot see just huvitabki, kui kuumaõrn see plast on, kas tõmbab kõveraks vms.
Tegelikult võiks katsetust alustada väikesest kihtplastiku tükist, mis keeva vette torgata. Kui see seal päris ära sulab, siis ei olegi ehk mõtet suure tükiga enam mängida.

[Veteran]

Päikesekollektorite klaasi purunemise põhjus on tuulehoos , mis klaasi ebaühtlaselt jahutab. Mitmekordse paketi puhul praguneb vaid välimine klaas.

[Basilio]

Kas ka meie tulevik? Päikeseelektril toimiv vesinikutankla: http://www.ap3.ee/article/2012/3/31/hond...nikutankla
Lahmijatele stiilis "See fekaal ei tooda ju midagi!" tuletaks meelde, et bensiini esimestele sisepõlemismootoriga autodele osteti apteegist pudelitega!
Edit: märkasin alles hiljem, et lingi lõpuosa on AMF-i server lühendanud (juhuslikult? ) selliseks ... meelelahutuslikuks!
Vot selliseid tanklaid võiks ikka vorpida küll!

[karvik]

ja seeaeg kui bensiini mootorit veel ei tuntud, kasutati bensiin täi tõrjeks.
täna kasutatakse vesiniku juuste värvimise juures.
ajalugu kordub.
natuke loodan, et ei hääbu. mulle tundub vesinik olema just tänu kütuseelemendile vähemalt mingi osa tulevikust.

[pen.skar]

Laadisin alla paari venekeelset raamatut Books tr200.ru`st ja silma jäi huvitav raamatupakkumine " 102 sposoba... e. 102 elektrivarguse viisi". Kui neist 10% ka meil kehtiks -no mõistlikum kui 85 aastase tasuvusega päikesepaneeliga jamamine...

[Basilio]

Laadisin alla paari venekeelset raamatut Books tr200.ru`st ja silma jäi huvitav raamatupakkumine " 102 sposoba... e. 102 elektrivarguse viisi". Kui neist 10% ka meil kehtiks -no mõistlikum kui 85 aastase tasuvusega päikesepaneeliga jamamine...

Pane see raamat maakeelde ümber ja riputa netti üles, saad kuulsaks!

[karvik]

Laadisin alla paari venekeelset raamatut Books tr200.ru`st ja silma jäi huvitav raamatupakkumine " 102 sposoba... e. 102 elektrivarguse viisi". Kui neist 10% ka meil kehtiks -no mõistlikum kui 85 aastase tasuvusega päikesepaneeliga jamamine...

sa peaks selle raamatu Hondale maha müüma

tasuvus aeg on täna veel ilmselgelt pikk aga kui lasta päiksepaneelil areneda üle saja aasta nii aktiivselt nagu on seda sisepõlemis mootor teinud siis oleks asjad teised.

bugatti üks tippsaavutustest oli kunagi ammu(aastat ei mäleta) 12L mootor mida käivitati vändast ja arendas pisut üle 100hj ja tippkiirus oli 160km/h.
täna on minu audil 1,8 vabalthingav mootor ja arendab u. 120hj(92kW).
vahe on märgatav.

anna aega atra seada!
kui ei olekd Jaan Tatikat ei oleks palju asju leiutatud.

---

eksisin jõuvarus
masin on mida mõtlesin aga jõudu vaid 80hp
http://www.flickr.com/photos/motoyen/369...1361005619

[USSR V4]

Tere jälle üle pika aja, kuna süües kasvab isu, siis hakkasin ehitama järgmist generaatorit, hoolimata sellest,et selle mõõtmed on valmissaanuna ilmselt liiga suured, et ma saaksin seda oma elukohas kasutada. Alustuseks üritan valmis saada generaatori enda, mille valmistan 5,5 kW asünkroonmootorist, mingid jupid on juba tehtud. Sellega seoses küsin kohe ära, kas kellegil on ülearust traktori T16 või T25 tagumist külgreduktorit, või midagi analoogset, hea, kui oleks kerge,aga siis on oluline, et sellele oleks lagunemise korral juppe ka saada.

[karvik]

keetsin kihtplasti.
raami veel ei ole pannud, et teda saada kuidas toimib aga keetmis tulemus oli see, et pidin pettuma.
ootasin tulemuseks 80'C juures pehmenemist aga ei midagi.
ootasin keemiseni. ikka ei midagi.
keetsin 10min. ja läksin näpitsatega kallale. tundus vist natukene pehmem olema kui mitte keev osa aga ei ole kindel. ahju ees katsetades soojusläbilaskvust siis oli tunne, et soenes plasti taga kiiremini kui klaasi taga aga inimese mõistus teavitab ikka sellest mida inimene väga tahab, nii et, 100% on ainut see, et keetmine ei mõjunud suurt midagi.

kuumusega paisumine on nüüd veel vaja kuidagi välja uurida ja ilma vendita laus päikest lasta aga see kõik siis kui raam olemas.

parim osa on kaal võrreldes klaasiga. 2100x2100x6mm plaat on nii kerge ja samas tugev, et kannatas üksi ühest servast tõsta ilma mingi vaevata.

[Basilio]

Tänud, kamraad Karvik! Ega siis muud kui vaja ressursse leida ja ehitama hakata! See on asi, mis peaks enda väiksema küttearve kaudu ruttu tagasi teenima. Ja küte ei lähe tulevikus mitte odavamaks...
Nii et: "Metsa langetama, seltsimehed! Igatahes!"

[USSR V4]

5,5 kW generaatori ehituse edusammud, rootor sai täna valmis, ja ootab uusi laagreid. Magnetid jäid ka paigaldamise käigus terveks, kuigi sellega oli tükk tegemist, paar pilti ka

[taavi]

kas seal pildipeal tikutopsi juures on magnetid? miks nad ei tõmbu/tõuku? Kus üldse sellise erikujuga magneiteid saab, või peab neid töötlema?

[USSR V4]

Ei ole need magnetid, magnetid on heledad klotsid juba koostatud rootori pooluste (kumerad metallitükid) all. Kui ma oleks need magnetid nii pannud, oleks neist ilmselt tükid järgi, isegi paigaldamine oli väga vaevaline, et magnetid (ja näpud) terveks jääks.