#81

(24-04-2012, 23:53 PM)Wiki432 Kirjutas:  Ei noh, ma selles mõttes, et siin mootoripadjad lapiti maas. Esiveolistel on peaaegu kõigil horisontaalis, tõsi küll, ristmootoriga on padjad teineteisest hulga kaugemal ka, kui tagaveolise mootoripadjad[/i]. Huvitav, kas projektitraktoril hakkab nüüd patju lõhkuma? Või mootorit raami suhtes liigselt kõigutama? Tegu ju veidi hübriidiga - ristimootor oma horisontaalsete patjadega piki keeratud.
Eks siin mingi iva muidugi ole, miks muidu ühel või teisel patjade asetused, suurused ja käppade konstruktsioon nii spetsiifiline ja erinev on. Esiveoliste mootori eesmine ots..või külg pigem ripub patjade peal, tagumine külg on aga mitte patjadel, vaid ümmargustel kummipuksidel, igatahes oli nii Berta mootoril originaalis..
Pikiveolistel traktoritel näiteks...ütleme Belarusil, on esimene ots horisontaalselt, küllap on neid veelgi...ja erinevaid. Berta mootori käitumist on raske ette ennustada... Loodan muidugi kõige paremat, kuid kandurid on poltkinnitusega, mis annab võimaluse asja hiljem parandada.
Kui Vurrist rääkida, siis seal on padjad vastavalt Ziguli käppadele pisut kaldu. Need igatahes ei iitsatagi, kui südamest koormuse all gaasi anda Smile .. On küll Gaz-53 padjad kah, neid annab väänata!
Suurematel rataslaaduritel on mootorite padjad horisontaalselt, (kõiki ma muidugi ei tea kah!)..
Kaldu asetus..võib tulla sellest, et ebaühtlase rebimise vältimiseks on padjad asetatud võimalikult risti rebimise suunaga, siis ei kista patja ühest servast rohkem ja teisest vähem.




Vasta
#82

Kaldu paigaldamise mõte on siiski ainult selles, et vältida patjade laiali rebimist kuna otse tõmmates on kummi metalli küljest kõige kergem lahti tõmmata.
Tagaveoline auto ei esita patjadele kuigi suuri nõudmisi, sest seal aeglustatakse viimane 3-4 korda tagasillas ja see jõud läheb sinna ning sellevõrra jääb patjadele vähem vastu võtta väänet.
Esiveolisel suuremate jõudude tõttu ka padjad suurema vahega ja reeglina kas poldiga läbi või muidu sellised, et kui kumm rebeneb ei kuku mootor kuhugi.
Vasta
#83

(25-04-2012, 09:29 AM)2715 Kirjutas:  Kaldu paigaldamise mõte on siiski ainult selles, et vältida patjade laiali rebimist kuna otse tõmmates on kummi metalli küljest kõige kergem lahti tõmmata.
Tagaveoline auto ei esita patjadele kuigi suuri nõudmisi, sest seal aeglustatakse viimane 3-4 korda tagasillas ja see jõud läheb sinna ning sellevõrra jääb patjadele vähem vastu võtta väänet.
Esiveolisel suuremate jõudude tõttu ka padjad suurema vahega ja reeglina kas poldiga läbi või muidu sellised, et kui kumm rebeneb ei kuku mootor kuhugi.
Mõtlesin seda "polt läbi" mõtet ja tõenäoliselt lähen seda teed, et puurin käppadest augud läbi, lasen mootori kinnituspoldi käpast, padjast ja kandurist otse läbi, kanduri alla ehk siis kanduri ja seibi vahele panen kummirõnga, sellise laia ja tugevamast materjalist, ca 10 mm paksu. See vähendab igasuguseid šokke padjale.
Niisiis, käpad tasakesi “arenevad”. Nendega on sihuke teema, et ei saa piirduda vaid mingi sobiva plaadi väljalõikamisega, ühele käpale kulub vähemalt kolm ja sobivuse korral isegi neli tükikest ära. :Sabloonid, tükid välja lõigata, siis avad sisse puurida, siis paigale sobitada, kinni “puutuda” ehk keevitusega fikseerida. Seejärel korralikult õmblused kinni keevitada. Kõik see võtab aega, sest käpad kõik on erinevad. Vähemalt Berta mootoril…
Vahepeal üritasin välja lõigata reeversi “range”.. Ehk raami, millele hakkab reeversi kast toetuma. Eesmine šabloon õnnestus kenasti, tagumisega tuleb veel vaeva näha:
[Pilt: revers1.jpg?w=490]
Tagasilla sukkadel ripuvad, nagu märg pesu, parajakskeeratud kammitsad.. Smile



Vasta
#84

Tere!

Kaevan vahepeal ühe vana postituse (õigemini küll osa sellest) üles:

(03-04-2012, 00:26 AM)Tift Kirjutas:  Vahepeal, noh, niisama, lihtsalt mõtte ajel,tõstsin raamiotsale ninatooriku, millest parajal ajal Bertale nina peaks välja “voolitud” saama:
[Pilt: esiots2.jpg?w=490&h=367]
Juba praegu on kindel, et nina tuleb madalamaks lõigata, aga muidu peaks sobima kenasti…Cool

Eile tuli siis Saksamaalt hr. Jörgilt kinnitus, et pildil olev, Bertalt "ülelöödud" MTZ-5 nina on peale ca nädalat aega seiklemist kenasti kohale jõudnud:

Hallo Silver.

Mit großer Freude kann ich Dir mitteilen das die Nase vom MTZ-5 heute angekommen ist. Ich hab mich wirklich riesig darüber gefreut und Sie ist ja auch in einem Top Zustand. Die Nase habe ich gleich unserem Betriebsschlosser übergeben der sie mir jetzt ein wenig restauriert.
[...]

MfG. Jörg


Tänu Eesti Posti saadetiste jälgimissüsteemile teadsin küll nina päralejõudmisest tegelikult juba mõned tunnid varem.
Avastasin selle nina siit teemast tegelikult suht juhuslikult, kuna ma enne seda Berta teemat eriti regulaarselt ei jälginud.
Sain nina ksf! Tiftilt kilesse pakituna ja algul sai ikka mõeldud, et eks tuleb teda saatmiseks kuidagi täiendavalt pakkida (näiteks kasti), aga ega enamikel inimestel ei ole ju kodus igaks mõeldavaks elujuhtumiks varu erinevas mõõdus puit- või ka pappkastidest, ja postkontoris öeldi ka, et pole probleemi, ja nii see nina läkski samasugusel kujul, nagu ta sain, teele. Veidi kummaline oli küll astuda postkontori teenindussaali, traktorinina piltlikult öeldes kaenlas (päriselt on ta muidugi kaenlasse võtmiseks liiga suurBig Grin ) ja teenindaja-neiu küsimusele, et millega täpsemalt tegu, sai ka vastatud, et "ühe vana traktori esiots, mis läheb ühele restaureerijale"Smile
No küllap saame hr. Jörgi tegemistega edaspidigi kursis olla.

Jõudsin vahepeal mh tutvuda ka ksf! Tifti kodulehega ja seal leidunud mõtte jätkuks - sellest on tõesti kahju, et Eestis praegu oma vanatraktoriklubi ei ole, küllap ei ole leidunud aktiivset eestvedajat. Samas aga teeb rõõmu, et traktoritaastajaid tuleb järjest juurde (või tundub see mulle niimoodi). Praegugi on siinsamas foorumis aktiivne ksf! Isapulli UTB 445-V korrastamise teema, hiljuti tegi ksf! raido23 teema HTZ-7 taastamisest, varasematest aastatest meenub näiteks ksf! Kelmi T-28.

Aga et ka traktorite iseehitajad ka tänapäeval päris kadunud ei ole (ehkki nende kuldajad jäid vast möödunud sajandi 70ndatesse ja 80ndatesse aastatesse), siis selle tunnistuseks järgmine video. Isend on valminud aastatel 2010-2011.

http://www.youtube.com/watch?v=epeCBdtgxg0

Ja lõpetuseks ka (peaaegu) põhiteemasse - olles eeltoodud video üles laadinud, sai huvipärast klikitud ka mõnedel Juutjuubi pakutavatel sarnastel videoklippidel, ja muuhulgas sattusin sellele:

http://www.youtube.com/watch?v=hjm57JYcZ...plpp_video

Kui ma nüüd õigesti otsad kokku viisin, siis peaks siin olema tegu ksf! Tifti ehitatud esimese traktoriga, mille mitmete konstruktsiooniliste lahenduste toimimisega selle ehitaja siiski rahule ei jäänud ja seetõttu saigi projekt uue suuna Berta näol. Teiseks see, et minule ka meeldib kantrimuusika.Rolleyes

Edu!


Vanade traktorite omanikud ja huvilised Facebook`is: https://www.facebook.com/groups/vanatraktorid/

Minu kanal YouTube`is: http://www.youtube.com/user/Kolhoos1?feature=mhee
Vasta
#85

(28-04-2012, 14:57 PM)Sillu Kirjutas:  Jõudsin vahepeal mh tutvuda ka ksf! Tifti kodulehega ja seal leidunud mõtte jätkuks - sellest on tõesti kahju, et Eestis praegu oma vanatraktoriklubi ei ole, küllap ei ole leidunud aktiivset eestvedajat. Samas aga teeb rõõmu, et traktoritaastajaid tuleb järjest juurde (või tundub see mulle niimoodi). Praegugi on siinsamas foorumis aktiivne ksf! Isapulli UTB 445-V korrastamise teema, hiljuti tegi ksf! raido23 teema HTZ-7 taastamisest, varasematest aastatest meenub näiteks ksf! Kelmi T-28.
Aga et ka traktorite iseehitajad ka tänapäeval päris kadunud ei ole (ehkki nende kuldajad jäid vast möödunud sajandi 70ndatesse ja 80ndatesse aastatesse), siis selle tunnistuseks järgmine video. Isend on valminud aastatel 2010-2011.
http://www.youtube.com/watch?v=epeCBdtgxg0

..minule ka meeldib kantrimuusika.Rolleyes

Need taastamised on üks paras peavalu ja kipuvad kujunema pikaajalisteks..sest juppide otsimisega tuleb vahel tõsiselt vaeva näha. Seepärast, kes sellise asjaga tegelevad- nende ees müts maha!
Ksf.Sillu viidatud videol olev kastiga massin on üks niisugune riist, mis kätkeb endas ühte minu mõtetes pesitsevat projekti. Osaliselt on mul muretsetud ka juppe kokku selle tarbeks.. Wink..
Kantri on lahe! See lugu on küll kantrimaiguline, kuid pärit siiski niisuguse muusika nagu "zideco" seltskonnast. Igal aastal toimub kuskil Ameerikamaal, Winnebago järve kaldal Fox-i jõe suudmes asuva Oshkosh`i linnakese lähedal zideco festival. Osavõtjaid 1500-2000 vahel.. Kord oli mul lähedasem kontakt korraldajatega ja õnnestus välja lunida paar zideco plaati. Eestis mängib sedalaadset muusikat Kukerpillid, kelle repertuaaris on mõned palad, kõige parem näide on "Mudamere ääres..." Big Grin . Netis on zidecoga seotud stuffi leida lademetes - muusikat, tantsu, laulu...



Vasta
#86

Väike vahepala, aga asjakohane. Tavaliselt, kui tegeletakse metalliga, läheb tarvis, tahad või mitte, ikka mingisugust ühendusmeetodit - polt-, neet-, keevitusliited. Kui esimestega tavaliselt ei ole kellegi probleemi, sest puurida ja võtmeid ning haamrit käes hoida ikka üldjuhul osatakse, siis viimasega - keevitusega on asi teine. See nõuab teatud oskusi. Mitte et ma päris täpselt oskaks välja tuua, mis oskusi, siis kõigepealt tuleb pähe sõna "kogemus". Et korralikku õmblust saada tuleb kogemuste omandamiseks enne tonn rauda peesse keerata?
No midagi aia taha ikka läheb, see on selge. Läks minul ka. Läks enne ja läheb ka edaspidi Smile. Vahel on meel päris mõru, kui õmblus ei taha välja tulla... Siis aitavad igasugused võõrsõnalised suguelundite nimetused.. Big GrinBig Grin! Pealegi -igavesti narr on kogu aeg sõbra juurde oma rauaga kolistada ja teise aega raisata oma hädaga.
Hiljuti torkas pähe üks iseenda mõte - krt, kui ise ei oska, küsi.
Sattusin siis kokku ühe tagasihoidliku mehega, kelle oskusi olin ka ise mingite pisiasjade tegemisel kasutanud. Tundus asjalik mees olevat ja ka tegemine kvaliteetne.Seletasin oma mure ära. Mees oli osavõtlik ja leppisime aja kokku.
Aega kulus oma kolmveerand tundi. Tundsin end nagu koolipoiss... Seletused olid asjalikud ja sain jutu ja reaalse tegevuse kohe sealsamas kokku viia ning oma käega proovida, saateks "õpetaja" asjalikud kommentaarid - ta jälgis mu tegevust kõrvalt teise maski tagant.
Kui horisontaalse õmblusega mul polnud ennegi probleeme, siis seesmise nurga keevituse juures läks nii mõnigi juus peas halliks. See siis oligi me õppetunni peamiseks sisuks. Kui aeg läbi, oli mul ette näidata õmblus, mille kohta mees ütles:"Суперкласс!"
Ta nimelt ise venelane.
Saadud kogemused selgelt meeles proovisin kodus oma Berta mootorikäppade juures kohe asja ära.... No krt ei tulnud välja...!
Õnneks jagasin ära, et äkki on voolu vähe - keerasin aparaadi näidiku 115 A peale...ja kas sa näe! Tuli küll:
[Pilt: kc3a4pp.jpg?w=490&h=472]
Siin on üks käpp alles poolik, nurkade lõikamine ja muu selline tegevus veel ees...


Vasta
#87

Pildipeal on näha, et oled ka alt üles sortsutanud, pea ainus täiesti kindel variant kaubandusliku välimuse saamiseks nurkades on ülalt allapoole keevitada.
Vasta
#88

Kui vähegi võimalik keevitatavat detaili endale sobivasse asendisse keerata, siis kasuta seda. Horisontaalasendis on hea keevitada. Voolutugevuse valid ikka vastavalt materjali paksusele. Sellisteks asjadeks on tabelid olemas. Proovitükkide peal seadistab aparaadi välja. Sealhulgas reguleerid traadikiiruse parajaks. keevituspüstoli asend on juba tundeasi. Kasutatakse nn. traadi õmblusesse surumist kui ka järgivedamist. Mõlemil juhul ei tasu keevisleegist traati üle vedada. Rusikareegel ikka 10cm ja 10 sekundit. Sealt edasi juba kogemuse teema. Ma ise kasutan traadi nö. järelvedamist püstoliots 45 kraadi all keevisõmbluse ristpinnast. Uute materjalide puhul võimalusel kasutan jääkmaterjale prooviõmbluse tegemiseks ja aparaadi peenseadistamiseks. Enamasti roostevabatöödel oluline peenhäälestus. Ehk on tulevikus abiks. Mul kogemust kaa üsna vähe keevitamisel. 8 aastat vahelduva eduga.


Seinapõkkliite keevitamisel tehakse väikesi kolmnurki. algajana kasulik ülevalt alla tulla. Õmblus jääb visuaalselt ilusam. Ise teen seinaliidet alt üles. Oluline aparaadi seadistus. Laepõkkliitest ei hakka parem rääkima. See puhta hullumaja isegi kogenud keevitajale. Proff ei ole kogenud keevitaja Wink Sellised mehed keevitavad juba kinnisilmi ja suvalise aparaadiga ideaalseid õmblusi.
Vasta
#89

Minu silm ütleb, et Ksf! Tift keevitas elektroodiga. Ksf! urmet48 rääkis traadiga poolautomaadiga töötamise kohta. Kohati soovitused kattuvad, kohati mitte.
Enda kogemustest lakke keevitamisel elektroodiga: kaks kolmandikku kukub põrandale, ülejäänu jaguneb veelkorra neljaks. 70% järelejäänud kolmandikust jääb vajalikku kohta, kuid jubeda välimusega, 25% tuleb krae vahele ja 4% leiab tee kõrva, 1% jääb keevitusmaski klaasi külge.

Tarkus ei tule alati aastatega, mõnikord tulevad aastad üksi ka.
Vasta
#90

(04-05-2012, 16:37 PM)huvi5 Kirjutas:  Pildipeal on näha, et oled ka alt üles sortsutanud, pea ainus täiesti kindel variant kaubandusliku välimuse saamiseks nurkades on ülalt allapoole keevitada.
See "alt-üles" õmblus sai hiljem üle lastud ja sai parem Wink.

(04-05-2012, 21:53 PM)urmet48 Kirjutas:  Kui vähegi võimalik keevitatavat detaili endale sobivasse asendisse keerata, siis kasuta seda. Horisontaalasendis on hea keevitada. Voolutugevuse valid ikka vastavalt materjali paksusele. Sellisteks asjadeks on tabelid olemas. Proovitükkide peal seadistab aparaadi välja.
Noh mu aparaat on suht sitanikerdis, 220V ja tavaline vahelduvvoolutrafo. Ise panin ventilaatori tagumikku, muidu langes pärast teist 3mm elektroodi koomasse Big GrinBig Grin. Nüüd kasutangi peamiselt 2,5 ja vahel harva 3mm elektroode. Saab hakkama küll ja ega`s ma mingeid raskeid konstruktsioone kah valmista.
Näpunäited aga kuluvad alati marjaks ära.
Täna sai mootor käppadele lastud ja kinnitatud, muuseas Smile ...



Vasta
#91

Mina ei saa pildilt päris täpselt aru, kas on tegemist traadi või elektroodiga. Teinekord fotokas ei suuda läikivat korralikult pildistada. Kuna olen traadi-fänn, siis ei suuda kiusatusele vastu panna. Targutan kaa veidike. Loomulikult on Urmet48 jutt õige. Aga vajab ehk väikest tõlkimist.

Nn nurka saab traadiga "normaalselt" lasta kahel viisil. Ülevalt alla on kõige lihtsam õmblus üldse. Tavaliselt õpitakse see ära ühena esimestest õmbluse liikidest. Ülevalt alla valgub sula väga lihtsalt mööda nurka laiali, õmbluse väljanägemine jääb hea kerge vaevaga. Vaja natuke jälgida, et mõlemad pooled ilusti ära märgaks ja see on kõik. Selle õmbluse üheks põhitunnuseks on aga see, et läbikeevitus on väike! St see õmblus ei sobi vastutusrikastesse liidetesse, tegemist on "iluõmblusega". (Olen neid ise teinud ja ka laiali saanud - ei ole teooria vaid oma praktika Smile

Samas ülevalt alla õmblusega saab teha trikke. Näiteks saab keevitada õhukesi materjale, saab keevitada omavahel kokku üpris erinevate paksustega materjale, täita vahemikke, nurki jne. mida muul viisil (horisontaalselt) oleks üpris keeruline keevitada.

Kui nurk alt üles teha lihtsalt "läbivedamisega", siis jääb õmblus inetult ripakile ja läbikeevitust ka ei tule - traadiga ei saa sula voolamisele nö vastuvoolu keevitada. Õmblus jääb näiteks ripakile ka siis, kui tegemist on õmblusega, mis tõuseb tasapinnast isegi mitte eriti suure nurga all: sama voolutugevusega voolamise suunas õmblus õnnestub tõenäoliselt hulga paremini Smile

Nurk alt üles kolmnurgakestega on kõrgemat kvalifikatsiooni nõudev õmblus, mis tagab tugeva läbikeevituse ja sobib vastustusrikastesse liidetesse. Selle õmbluse puhul veetakse sulapunkti kolmnurga-kujuliselt mööda õmbluse tahke samm-sammult ülespoole liikudes. Selle võttega välditakse vastuvoolu keevitamist - keevitamine ise toimub pidevalt horisontaalis. Või noh peaaegu - tegemist on looduse kavala lollitamisega Smile

Keevitajatest, keda mina olen näinud, kasutavad kolmnurgakestega alt üles õmblemist ikka väga vähesed spetsialiseerunud profid nt raske-masinaehitus tehastes. Seda põhjusel, et õmblus nõuab väga head tunnetust ja sula jälgimise oskust. Korraliku tasemeni jõutakse siis, kui läbitud on kõva (keevitus-)kool ja õmblust praktiseeritakse iga päev. Keskmine töökojas keevitajana leiba teeniv mees vähemalt minu kogemuses sellist õmblust ära ei tee.

Kuna keevitamisega igapäevaselt ei tegele (seda enam nurk alt üles) ning kui on vaja usaldusväärset läbikeevitust, siis püüan teha õmblused horisontaalis.
Vasta
#92

(04-05-2012, 23:18 PM)meli666 Kirjutas:  Elektroodiga keevitamisel on elektroodid ise ka määrava tähtsusega. Enam ei mäleta, palju see niiskuse sisaldus võis elektroodis olla. Igatahes, kui asi tublisti üle lubatud piiri, siis läheb ka asi hapuks. Ja seda on ta kindlasti, kui kõige tavalisemas garaazis elektroodid seisavad kuskil nurgas lahtiselt karbis.
Veel mitte vähetähtis vahe on ka elektroodi tootjatel. Omast kogemusest võin võrrelda kahte enamlevinud elektroodide tootjat- Varis ja Elga. Varisega on ikka tunduvalt raskem saada sama head kvaliteeti algajal, kui Elgaga. Hinnavahe ka kahekordne.


Hakkab juba väga teemast välja minema Big Grin Eloktroodide puhul on oluline materjal, mida keevitatakse ja materjali paksus. Samuti elektroodi nö. räbustimaterjal ja kõige olulisem üldse elektrood peab kuiv olema. Niiske elektroodiga ikka head keevitust ei tule. Ise kasutan vana ahju, kus elektroodid enne kasutamist madalal temperatuuril mõnda aega "küpsetan" Kuiva elekroodiga on lausa lust tööd teha ja õmblus jääb kah hea.


Teemasse kah pisut. Meil vanarauaplatsis Jumps pressiootel. Puudu ainult esiratas, kõrgsurvepump, generaator ja radikas. Tollest oleks hää omale meelepärane tööloom valmis meisterdada.
Vasta
#93

Ärge, lugupeetud ksflased, mind nüüd üle koolitage Smile!
Mu aparaat on vana Race 122T, ostetud pea 10 aastat tagasi Luna-st:
[Pilt: dsc04897.jpg?w=490]
Elektroodid hoian ikka kuivas, kasutan sellist Lõuna-Korea toodangut:
[Pilt: dsc04896.jpg?w=490]
Alguses proovisin ka miskiseid Poolakaid, aga mulle ei istunud. Ja see polegi nii oluline.


Vasta
#94

(05-05-2012, 19:51 PM)Tift Kirjutas:  ....... Ja see polegi nii oluline.
On küll oluline. Pane "Elga" "peale" ja sa näed vahet. Elgaga kannatab ka niiskena keevitada. Aga soovitatakse elektrode hoida ~2h 200C juures, siis pidavat hää olema. Ise eriti ei kuivata neid. Keevis tuleb hää küll Smile


Minu "projekt": http://deivil.planet.ee/raketiteadus/alb...ri+ehitus/
Vasta
#95

(05-05-2012, 22:54 PM)session Kirjutas:  On küll oluline. Pane "Elga" "peale" ja sa näed vahet. Elgaga kannatab ka niiskena keevitada. Aga soovitatakse elektrode hoida ~2h 200C juures, siis pidavat hää olema. Ise eriti ei kuivata neid. Keevis tuleb hää küll Smile
Minu "projekt": http://deivil.planet.ee/raketiteadus/alb...ri+ehitus/
Alguses ei taht see asi kudagi õnnestuda ühegi elektroodiga ja loll mõtlesin, et elektrood on süüdi Smile..
Tegelt on hää see, millega tulemus hea ja rahule võib jääda. Olgu see Elga või midagi kolmandat. Kui juhus tuleb, eks ma kindlasti proovin. Mõtlengi praegu, et hea oleks üks ports kolmeseid pulki juurde muretseda Smile .
Aga, lugupeetud session vai deivil... kumb sa nüid siis oled Rolleyes
kas sa oma ehitust lähemalt ka tutvustad? Pildid o kenad, vähe teksti sinna juurde poleks üldse paha Smile . Küsiksin isegi mönda asja...



Vasta
#96

(07-05-2012, 08:45 AM)Tift Kirjutas:  Alguses ei taht see asi kudagi õnnestuda ühegi elektroodiga ja loll mõtlesin, et elektrood on süüdi Smile..
Tegelt on hää see, millega tulemus hea ja rahule võib jääda. Olgu see Elga või midagi kolmandat. Kui juhus tuleb, eks ma kindlasti proovin. Mõtlengi praegu, et hea oleks üks ports kolmeseid pulki juurde muretseda Smile .
Aga, lugupeetud session vai deivil... kumb sa nüid siis oled Rolleyes
kas sa oma ehitust lähemalt ka tutvustad? Pildid o kenad, vähe teksti sinna juurde poleks üldse paha Smile . Küsiksin isegi mönda asja...

Ei oskagi midagi eriti kirjutada ... Traktor sai toodud J-Jaani vanaraua kokkuostust ja oli see selline. Traktori minevikust või selle ehitajast ei tea ma midagi. Kindel on, aga see, et oma viimase sõidu tegi masin põllurallikana. Paigaldatud oli sierra 2.3D koos käigukastiga, raam robustselt pikemaks tehtud (käigukast ei mahtunud muidu) ja kogu see kompott nägi väga porr välja. Algselt on seal olnud ilmselt õhkjahutusega mootor (ZID vms) ja toimiv rippsüsteem haakeseadmetele. Sildade kohta ei oska midagi ütelda. Taga on ilmselt mõne
gazilise oma ja esimene tundub omavalmistatud.

Mina tegin raami tagasi algse pikkuse peale ja muretsesin nissani 2.0D mootori. Tegemisel on hüdraulika rippsüsteemi jaoks.

Küsimustele olen avatud Smile

session aka deivil aka Jaanis

Vasta
#97

(08-05-2012, 21:45 PM)session Kirjutas:  Küsimustele olen avatud Smile
session aka deivil aka Jaanis
Mnjah..vaatasin.. arvatavasti ongi tagasild mingi 51 või sinnakanti.., mis ta muud ikke olla saab. Aga kõik muu...
Oled sa mõelnud oma teema tegemisest? Su pildilao seeriast saab aru, et asi tasapisi areneb... poleks ju paha väheke aimu anda, mis teoksil jne. Ma olen tihti mõelnud, et..küllap on üle Eestimaa päris palju nokitsejaid, eks ju.. Aga kui paljud on kodus arvutiasjas, kui paljud on üldse valmis vai nõus oma tegemistest pajatama. Vahel on sest nats kahju, kui mingi huvitav nõks jääb.. teadagi kuhu. Smile
Nissani 2,0 vabalthingav!! Kas mitte Bluebird? Kui jah, siss meil samad mootorid!!


Vasta
#98

(08-05-2012, 23:23 PM)Tift Kirjutas:  Nissani 2,0 vabalthingav!! Kas mitte Bluebird? Kui jah, siss meil samad mootorid!!

Paistis CD20 olema, ehk siis Primera ja Sunny kapotialt neid mootoreid leiab.
Vasta
#99

(09-05-2012, 22:05 PM)autojuht Kirjutas:  
(08-05-2012, 23:23 PM)Tift Kirjutas:  Nissani 2,0 vabalthingav!! Kas mitte Bluebird? Kui jah, siss meil samad mootorid!!

Paistis CD20 olema, ehk siis Primera ja Sunny kapotialt neid mootoreid leiab.

Mootor on jah CD20 ja pärit 96a Sunny pealt.

http://www.youtube.com/watch?v=pemTOLFmr18
Vasta

Vahepeal said kammitsad paika:
[Pilt: kammitsad.jpg?w=490&h=367]
Muuseas, meenus üks ammune teema, kus keegi ksf...kes, andku ta mulle andeks, aga nime ei mäleta, arutles kasutatava tagasilla differentsiaali korpuse suuruse üle. Ta arvas, et Multicar-i silla keskkoht jääb liiga madalaks. Ülemisel pildil on selgelt näha, et kliirens on suht piisav, eks asi on kinni kasutatavates ratastes Smile. Originaalidega poleks tõepoolest vao vahele asja Big Grin
Ja mootori-käigukasti-diffri komplekt sai käpad, paar näidet:
[Pilt: kc3a4pp1.jpg?w=490]
[Pilt: kc3a4pp2.jpg?w=490]
Ei meeldinud mulle Berta juures üks oluline nüanss- nimelt pikkus. Esi- ja tagarataste vahe tundus olevat liiga pikk. Otsustamine võttis aega, sest tunne ei valetanud – sellised häirivad asjaolud tähendavad tavaliselt liigset tööd ja ajakulu. Aga argument “lühem traktor-parem manööverdusvõime” pani asja paika. Võtsin esisilla alt ja …
…arvan, et pärast mõne asja ümbertegemist võib öelda – minu poolt on kõik tehtud, lühemaks enam ei saa. Noh, saaks kah, aga see nõuab juba suuremat ümbertegemist. Praegune tulemus igatahes minu silma enam ei häiri, ca`25 cm on kah parasjagu:
[Pilt: esisild7.jpg?w=490]
Kandurplaat vajab veel viimistlemist…
Sisse tuleb puurida veel kinnituspoltide avad ja siis saab silla alla torgata.
Uudis!! Eile juhtus see, et sai lahenduse üks mure, mis tükk aega mind vaevas - kokku said Berta ja tema tulevane kütusepaak! Ja seda lugupeetud ksf. sohver kaasabil. Siinkohal talle suurimad tänud ja...eks tulevikus popsub ka Berta mõned lõbusad suitsurõngad talle tänutäheks Wink!
Paak on DT-20 oma, pisut tahab tegemist ja nokitsemist, kuid see on juba pisiasi. Laiuselt sobib MTZ-i kapotiga kenasti, ainult ülemine osa tahab kokkuajamist saada.


Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 4 külali(st)ne