(17-08-2012, 16:24 PM)Urmash Kirjutas: Pildil siis vene autode hinnad 1966a. soomes, markades.
Kas on kellelgi infot palju maksid kuuekümnendatel uued autod Eestis ?
Kas see aeg ENSV üldse ametlikult autosid müüdi? Toodi neid ikka NSVL tähtsamatest linnadest.
Nagu ka ühe omaaegse laulusõnad räägivad: Minu sõbral on nüüd oma masin, Leningraadist ise ostmas käis, Moskvits on ju väga väga tore asi ...............
(17-08-2012, 16:24 PM)Urmash Kirjutas: Pildil siis vene autode hinnad 1966a. soomes, markades.
Kas on kellelgi infot palju maksid kuuekümnendatel uued autod Eestis ?
Kas see aeg ENSV üldse ametlikult autosid müüdi? Toodi neid ikka NSVL tähtsamatest linnadest.
Nagu ka ühe omaaegse laulusõnad räägivad: Minu sõbral on nüüd oma masin, Leningraadist ise ostmas käis, Moskvits on ju väga väga tore asi ...............
Müüdi-müüdi :.. loomulikult ostulubadega.
Laul räägib viiekümnendatest.
Eestis müüdi uusi autosid ostulubade alusel. Asutustele mingi jaotuse alusel eraldati mingi auto, mootorratta ostuluba. Ostuloal oli märgitud auto või mootorratta markeering. Asutuses ametiühingu komitee vaagis auto ostu soovinute vahel, kellele see ostuõnn anda. Prakeeriti välja esimeses järjekorras käskkirjalised noomituste saajad, kes olid töödistsipliini rikkunud: alkoholijoobes tööl, asutuse autoga autoavarii süülised autoavarii tekitajad, pisiasjade varguselt tabatud, seltsimeheliku kohtu poolt süüdi mõistetud ( igal asutusel oli seltsimehelik kohus) jne. Siis tuli eelistuseks ühiskondlikust tööst osavõtt ja panus selles:rahvamalevlane, ühiskondlik autoinspektor. rahvakontrolli liige, asutuses hästi tööd tegev töötaja, kes omas autoriteeti üldsusele jne. Kui selline sõelumine läbi sai, siis toimus ametiühingu komitee liikmete poolt hääletus sõelale jäänud ostusoovijate vahel. Siin tuli tavaliselt määravaks ühe või teise ostusoovija meeldivus või vastumeelsus. Kuuldavasti kasutsti ka teatud liikmetele meelehead teha.
Kui asutuses see protseduur oli lõppenud ja ostueesõigus selgunud, siis see otsus saadeti kohaliku Linna Töörahva Saadikute Nõukogu plaani osakonnale, see saatis ostusoovija isikuandmete ja elukoha andmetega kinnitatud õiendi Tallinna autoosade kauplusele Volga. Sealt tuli teade, et mis kuupäevaks peab olema autokaupluse kassasse makstud vajalik summa raha. Kui see oli tehtud, siis hakkasid ootama kaupluse teadet, millal on võimalus Tallinnasse autole järgi minna. St. auto ostja ressursi eest toodeti temale auto! Praegu on nii, et auto toodetakse tehase ressursi alusel ja osturaha laekub hiljem tehasele.
Olen selle protseduuri nõuka ajal läbi teinud ja seepärast ka selline detailne kirjeldus. 1967.a. märtsi lõpul maksin Volga Gaz 21P ostmiseks kaupluse kassasse 5602.- rubla. Kätte sain 3. juunil 67.a. Tallinnas Volga kaupluse Lume tn. laost.
Auto on senini alles, renoveeritud ja osalen Tartus asuva vanatehnika klubi "Levatek" üritustel ja teinud ka kaasa viimati olnud vanatehnika Suursõidu.
(Seda postitust muudeti viimati: 10-02-2018, 10:53 AM ja muutjaks oli Aspelund.)
Toonase ühiskonnakorralduse eripäradest veel:
Mingil hetkel anti väga tähtsatele kodanikele (teadlased, kirjanikud, heliloojad) teenete eest uus auto. Veidi hiljem aga mindi lihtsamat teed: neile kingiti autoostuload.
Aga näiteks aastal 1984 olid mingil hetkel uued Moskvitšid 2140 Kadaka tee autopoes täiesti vabalt saadaval. Polnud vaja ei ostuluba ega midagi, lao vaid raha letti.
A.
Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Mingil hetkel anti väga tähtsatele kodanikele (teadlased, kirjanikud, heliloojad) teenete eest uus auto. Veidi hiljem aga mindi lihtsamat teed: neile kingiti autoostuload.
Aga näiteks aastal 1984 olid mingil hetkel uued Moskvitšid 2140 Kadaka tee autopoes täiesti vabalt saadaval. Polnud vaja ei ostuluba ega midagi, lao vaid raha letti.
A.
Täpselt nii. Mitte ainult Mossed, vaid ka Sapakad olid sel ajal vabalt müügil.
Mingi aeg seitsmekümnendatel oli Tartu lähedal Lohkvas autopood. Seal olid ainult Zigulid. Aga mingi aeg likvideeriti ära, oli vist ETKVL-iga seotud.Hiljem oli seal Zigulli kärusi kõvasti vabalt saada. Seitsmekümnendatel vedeles ka Lembitu tn ETKVL-i ladude hoovis neid nn. Zigulli kärusid virnades. Hindasi ei mäleta enam.
Fotod Tekniikan Maailma 1977
Seitsekümmnendate aastate keskpaigaks hakkas NSVliidu autotööstus maailma tasemest juba tõsiselt maha jääma . Müük arenenud maadesse oli võimalik ainult
dumping hindadega.
Varajasel GAZ 24 millel esiistmete vahele käib eemaldatav "padi" on käsiraamatus kirjas, et lühematel distantsidel lubatud 6 inimest. Volgafoorumis keegi kirjutas, et oli lasknud selle edukalt liiklusregistrisse kanda.
tere,kas teate et,kõige rohkem autoostulubasid tuli asutustele RÄNDPUNALIPU võiduga,minu käes on ENSV EPT rändpunalipu varras kus,varda külge needitult on kogu sots võistluse ajalugu peal.
(10-02-2018, 16:06 PM)IIIFFFAR Kirjutas: "Volgamehed" teavad rohkem rääkida, aga esimesele nö. "pikale" pingile oli USAkate eeskujul kolm passažiiri mõeldud.
21 ga 3 reisiat ees ehk reaalsem.24 ga keskmine mees nagu lendur ,dzoistik jalge vahel.