GAZ 66 -02 1992a.

Kumb jagaja peal on, kas kontaktidega või ilma? Ilma kontaktideta jagajal on mingi süütekarp (kui õieti mäletan, siis kõrvalistuja paremal küljel), mis rikke korral läheb avariireziimi s.t. et annab sädet kuidas juhtub. Avariireziim on mõeldud selleks, et kuidagimoodi lahinguväljalt kodo saaks.




`73 Hanomag-Henschel F46KA
Vasta

(18-07-2012, 17:57 PM)korvimees Kirjutas:  Kumb jagaja peal on, kas kontaktidega või ilma? Ilma kontaktideta jagajal on mingi süütekarp (kui õieti mäletan, siis kõrvalistuja paremal küljel), mis rikke korral läheb avariireziimi s.t. et annab sädet kuidas juhtub. Avariireziim on mõeldud selleks, et kuidagimoodi lahinguväljalt kodo saaks.

Vasaku jala juures siduri kõrval. Kui hooga pedaali rabada, siis õnnestus juhtmed maha saada ja masin seisis. Samas kohas ka kontaktidega jagaja "kommutaator". Aga see vähetõenäone, kui korra käib ja siis mitte.



Vasta

(18-07-2012, 17:57 PM)korvimees Kirjutas:  Kumb jagaja peal on, kas kontaktidega või ilma? Ilma kontaktideta jagajal on mingi süütekarp (kui õieti mäletan, siis kõrvalistuja paremal küljel), mis rikke korral läheb avariireziimi s.t. et annab sädet kuidas juhtub. Avariireziim on mõeldud selleks, et kuidagimoodi lahinguväljalt kodo saaks.

Oli vist kontaktivaba. Ise mötlesin ka kohe sellele karbile. Avariireziimist kuulen esimest korda. Plaanin kontrollida seda igaks juhuks ennem kui tekstoliithammakat lammutama hakkan.

(18-07-2012, 21:08 PM)hulgus Kirjutas:  Vasaku jala juures siduri kõrval. Kui hooga pedaali rabada, siis õnnestus juhtmed maha saada ja masin seisis. Samas kohas ka kontaktidega jagaja "kommutaator". Aga see vähetõenäone, kui korra käib ja siis mitte.

Juhtmed olid küljes. Vaatasin sinna kohe, sest kunagi ammu oli sellel juhtmeühendustega probleem, öksüdeerunud. Siis aga lambist ei läind üldse käima. Tookord puhastasin klambrid ja probleem kadus. Seekord aga on viga teistsugune jah, puterdab-korras-puterdab-korras ...

Arrogance diminishes wisdom ! 
Vasta

Veel tasuks üle mõõta laadimispinge.Nimelt on osadel kommutaatoritel kaitsefunktsioon, et kui pinge läheb üle 15-16v hakkab samuti vahele jätma ja ei lase pöördeid üles minna.
Kunagi sugulane jamas 53 juures samuti ja vahetas isegi hammaka ära aga pingeregulaator oli vigane hoopis.
Ühesõnaga panid käima käis ilusti ja mingi km pärast sai aku täis ja hakkas jama pihta.
Vasta

(19-07-2012, 11:00 AM)2715 Kirjutas:  Veel tasuks üle mõõta laadimispinge.Nimelt on osadel kommutaatoritel kaitsefunktsioon, et kui pinge läheb üle 15-16v hakkab samuti vahele jätma ja ei lase pöördeid üles minna.
Kunagi sugulane jamas 53 juures samuti ja vahetas isegi hammaka ära aga pingeregulaator oli vigane hoopis.
Ühesõnaga panid käima käis ilusti ja mingi km pärast sai aku täis ja hakkas jama pihta.

hmmmm ... huvitav. Peaksin sönastiku kätte vötma ja 66-e manuali korralikult läbi lugema, tuleb välja palju asju mida vöinuks teada varem. Tänud, uurin ka seda.

Arrogance diminishes wisdom ! 
Vasta

Pigam sellise raamatu nagu"Autode elektriseadmed".
Seal on nende kommutaatorite skeemid ja ka toimimine lahti seletatud.
Vasta

Motamees kinkis mulle küll uue tekstoliithammaka ära, kuid pole veel aega saanud, et masinale ligi minna ja viga otsima hakata.

Arrogance diminishes wisdom ! 
Vasta

Nu ma ei tea, viimati jäi ta rikkisolekus seisma ja sleppisin koju. Nüüd, pea kaks kuud hiljem, istusin sisse ja läks käima, töötab kenasti. Et kontrollida seda ülepinge viga, vedasin akult juhtmed kabiini ja kogu metsasöidu vältel oli multimeeter taga. Üle 14,00 V see ei töusnud. Vast oli ka söit liialt lühike, et ülepingeni jöuda, aga törkumist seekord ei esinenud.

Arrogance diminishes wisdom ! 
Vasta

Eelsoojendi käivitus:

Eelsoojendi käivitus:

   

Aga muidu üldisemat juttu katlast, kui huvi pakub:

   

   

   

   

   

Arrogance diminishes wisdom ! 
Vasta

Oskab keegi infoga aidata, mida see avarii-vibraator sääl teeb?

Skeemil on ta ühenduses süütepooliga, element 22 paremal ülal:

   

Ja element IV sellel pildil:

   

Arrogance diminishes wisdom ! 
Vasta

Avariivibraator võimaldab kuidagi ära longata autoga, kui kommutaator otsad annab.See ongi see salapärane element IV teisel pildil.
Põhimõte on selles, et see ühendatakse süütepooliga ja relee oma kontaktidega tekitab palju sädemeid järjest ja see võimaldab kuidagi longata minema, kuna jagaja rootor paneb süütemomendi paika.Loomulikult peab selleks jagajat keerama ja see süüde ei ole täpne ja sega mõtetu vigur tänapäeval.
Ega neid uuematele autodele ei pandud ka enam peale.Mingi aeg aga oli see vigur igal kontaktivabal süütel juures.
Vasta

(15-11-2012, 09:26 AM)2715 Kirjutas:  Avariivibraator võimaldab kuidagi ära longata autoga, kui kommutaator otsad annab.See ongi see salapärane element IV teisel pildil.
Põhimõte on selles, et see ühendatakse süütepooliga ja relee oma kontaktidega tekitab palju sädemeid järjest ja see võimaldab kuidagi longata minema, kuna jagaja rootor paneb süütemomendi paika.Loomulikult peab selleks jagajat keerama ja see süüde ei ole täpne ja sega mõtetu vigur tänapäeval.
Ega neid uuematele autodele ei pandud ka enam peale.Mingi aeg aga oli see vigur igal kontaktivabal süütel juures.

Tänud info eest. See kinnitab mo oma arusaama sellest vidinast. Kahtlustan, et tookord kui mul masin jamas, siis just too avarii-vibraator mul rakenduski tööle. Ma aint päris hästi pole kindel, kuda ta teab millal tööle rakenduda. Otsin viga mujalt, sest tahan loota et probleem ei ole tekstoliit hammasrattas.
Kas tollel kommutaatoril on vöimalik, et möni element sees on vanaks jäänud ja seetöttu trikitab mul, vöi on viga halbades kontaktides juhtmetel ? Kui esimene variant, siis vist peaks möne elektrooniku jutule minema (vöi pole sääl muud kui uus muretseda?), kui aga teine siis saab koduste vahenditega hakkama, eks näis.

Arrogance diminishes wisdom ! 
Vasta

Too avariivibraator ei hakka ise kuidagi tööle.
Vene insenerid said ka ise aru, et nõukogude elektroonika töökindlus on kehvapoolne. Seetõttu lisati masinale plokk (asukohaga süüteploki kõrval, selline pisem karp)
[Pilt: 067628.jpg]
mis tekitas pidevalt pulseeriva voolu. Kui nüüd autojuht kahtlustas, et elektroonika on p*!**, või noh, sealsamuses, ühendas ta süütepooli mineva juhtme põhiplokilt lahti ja kruvis avariiploki külge. Süütepoolist väljus nüüd pidev katkematu sädemerida, mis suunati sinna silindrisse, kuhupoole rootor vaatas. Õigest süütehetkest ei teadnud plokk midagi, kuid väidetavalt pidi teatud kiiruse juures olema võimalik mindi maa isegi sõita. Isiklikult pole au olnud sellises reziimis sõita olnud, kuid plokki olen näinud ja uudishimu sundis isegi sinna sisse vaatama. Labane relee, mis katkestab iseenda voolu ära. Peal oli ka näiteks kontaktivabadel UAZ-idel.

Tarkus ei tule alati aastatega, mõnikord tulevad aastad üksi ka.
Vasta

(15-11-2012, 17:21 PM)Wiki432 Kirjutas:  Too avariivibraator ei hakka ise kuidagi tööle.

Hmmm ... pean natukse raamatut lugema.
Tänud pildi eest.

O.T. Kunagi sai ühe söiduauto 12V (vist oli Datsun'i oma) süütepooli külge taoline vibraatorkontaktor ehitatud isa öpetus-sönade järgi. Sellega sai siis elektro-laboris kondensaatoreid laetud süütepoolist tulnud körgepingega. Nalja kui palju, kui kursavennad siis kondekaid uudistasid.

Arrogance diminishes wisdom ! 
Vasta

Töenaosusuhe kaldub sinna poole, et vist ikka ei olnud avariivibraator too, mis mul seal kapoti all trikitab:

   

Arrogance diminishes wisdom ! 
Vasta

Tuuseldasin pisut kapoti all, et Mis sel Karul Köhus on ?
On olnud juhuseid, kus ennem kui kommutaator otsad annab, pullitab niimoodi nagu mul. Äkisti peaks uue tagavaraks ostma. Kas leian nüüd öige vidina ülesse ?
Alustasin sealt juhi jalgade kohalt, kena elektroonika küll, kuid tundub hoopis mingi tulede lülija, suunatuledele ? :

   

   

   

   

   

Pingeregulaator on ilmselge, kuid NII SUUR?

           

Demonteerimiste käigus sai ühtlasi määritud ja pingutatud juhtmeühendused mis köik ette jäid.

Pingeregulaatoril on + otsa vahel mingi kondensaator, mida ma skeemilt ei leia seal olema. Ons isepandud möne tehniku poolt vöi tehasest?

       

Oskab keegi veel kohe öelda, peale Motamees, mille jaoks on too lüliti pingeregulaatori peal ?

   

Vihje ... Vastus on kirjas kaanel nii:

   

Tegelt tehtud töö oli vaid ... hoole ja teadmiste omandamise heaks. Toda kommutaatorit ma salongist ei leidnud:

   

Tuleb masin kuurist välja ajada, kabiin ülesse tösta ning sealt edasi otsida. Seekord sai kabiin varju aetud kasti asemel, sest koorem maas ja lörtsi ning jää eest tahtsin kabiini säästa. Kuid puudekuur on kabiini töstmiseks liialt madal.

Peaks ju olema element III :

   

   

Arrogance diminishes wisdom ! 
Vasta

Kontrolli jagaja tsentrifugaalregulaatorit. Tsentrfugaalregulaatori vihid peavad saama vabalt liikuda, vihte kooshoidvad vedrud peavad terved olema. Samuti peab anduri rootor saama mingi nurga võrra pöörduda jagaja võlli suhtes. Samuti kontrolli vaakumregulaatori tööd, et see poleks kinni jäänud. Kunagi oli mul juhus kus sõidu ajal GAZ 53-ga hakkas ka puterdama. Üritasin paar korda süüdet keerata aga see aitas vähe. Kodu poole tagasi sõites jäi mootor lõplikult seisma. Kodus selgus, et jagaja tsentrifugaalregulaatori vihtide vedrud olid katki läinud, vihid olid laiali läinud ja muutsid süütemomenti. Lõpuks vihid haakisid ennast jagaja korpuse külge kinni ja siis murdus jagaja võlli ekstsentrik ära ning siis oligi trossi otsas kojusõit.
Vasta

Reeglina on pingeregulaatoritel talvine laadimine ja suvine reziim koormusreziim kuidas parem nimetus
Vasta

(31-12-2012, 17:02 PM)Moto555 Kirjutas:  Reeglina on pingeregulaatoritel talvine laadimine ja suvine reziim koormusreziim kuidas parem nimetus

Nii ma aru sain jah, et väga külmaga laadimine, väga palavaga laadimine ja normaalne laadimine.



(31-12-2012, 16:36 PM)Praktik Kirjutas:  Kontrolli jagaja tsentrifugaalregulaatorit.

Sai sinna alla hilja-aegu vaadatud, miskit ebapärast ei tuvastanud. Aga kas ma nüüd päris nende vedrudeni ka vaatasin, ei mäleta.



Peadpidi kuuris:

       



Sai masin ringi keeratud, töötas. Koorem peale. Siis otsisin seda kommutaatorit. Kabiin ülesse ... mootori ümbruses pole. No insenerid pidid ju selle kuskile juhi jaoks lihtsasse kohta panema, vibraatoriga üheskoos, et juhet ümber saaks tösta. Samas miskit meenub, et kunagi olen teda ju näinud, kuidas muidu sain kurvastada, et mul söltub süütesüsteem elektroonikast, mitte ei ole mehhaaniline.

Juhtmed süütepoolilt viivad kimbuga kabiini, juhi poole. Tärkas ... küljepapp jalgade juurest eemaldatud ja voila, seal nad koos olidki: kommutaator ja vibraator:

   



Tubli nagu ma olla tahtsin, keerasin polte, liigutasin juhtmeid ja panin keermete vahele öli. Hakkasin siis koormat ää viima ... kräp ... jälle puterdab. Aga sai ju näpitud kommutaatorit. Kuna papp maas, siis tühikäigul puterdades liigutasin kommutaatorit: juhtmete painutamine ei aidand, kuid kui korpust ennast örnalt väänasin, siis hakkas masin kenasti tööle, siis jälle puterdas, siis jälle väänamise peale hakkas tööle ... löpuks jäi söitma. Sain koorma viidud ja hiljem kruvisin kommutaatori maha. Uurin mis tal viga vöib olla, et painutamisele reageerib korda. Peab ka skeemilt uurima, kuidas need massjuhtmed sääl olema peavad, kuidagi modifitseeritud puntra moodi paistab see sääl.



Kommutaatoril paistab miskit joodetud, kellegi pandud lisa. Ta peaks massi saama muidu metallvöru kaudu kinnitusega kabiini külge (kommutaatori alus on ise plastikust muidu ja too ava ümbrus on sulanud), mille külge läheb too pruun juhe kommutaatori seest. Lisajuhe oli ühendatud paari teise juhtmega millest üks ühendatud puhtalt korpusesse massina natukse eemalt siis.

       

Vibraator:

   

Arrogance diminishes wisdom ! 
Vasta

Ja kommutaatori korpuse plastneetidelt on näha, et see on juba kunagi lahti käinud Sad

Arrogance diminishes wisdom ! 
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne