[Mossemees]

no nii,kirjutan siia tuttava murest,tal samasugune pump,nagu siin pildil too kahe toruga.
vahetas hüdrofori ära,ning tahtis ka manomeetrit ära vahetada,kuid selle keeras puruks,sai see sisse jäänud osa välja keeratud,süsteem vett täis kuid enam ei tõmba alt vett üles, sams kui alla suruvale torule käsi ette panna,tõmbab kohe surve ülesse,ühendad ära kõik kallad pumba silmini vett täis ringleb seal ainult see vesi mille ise sisse kallasid,samas põhjaklapp peab,torudesse jääb vesi pidama

ehk kellegil ideid kust mida vaadata ?

Kui kõik klapid peavad, siis ei saa olla muud varianti kui et kusagil on õhk vahel. Eeldusel, et kõik torud-voolikud on terved ja nende ühendused hermeetilised. Kas selle krempli korpuse peal mõnda kruvi ei ole (nagu vene Agidel-pumbal), kust õhku välja lasta?

[martvl]

no imelik ongi see et keerad selle punni lahti,lased õhu välla sealt,keerad korgi peale,paned tööle ja ei midagi,teist korda korki avades on veetase sama,ei hakkaks nagu alt peale imema,kuid too toru mis alla lükkab,sinna käsi ette pannes lõik koheselt 2bar välja ja hoidis seda senikaua,kuni käes jõudu oli,torud on kõik ilusti pakitud,ning tihendid ka olemas kõikidel !

[Mossemees]

no imelik ongi see et keerad selle punni lahti,lased õhu välla sealt,keerad korgi peale,paned tööle ja ei midagi,teist korda korki avades on veetase sama,ei hakkaks nagu alt peale imema,kuid too toru mis alla lükkab,sinna käsi ette pannes lõik koheselt 2bar välja ja hoidis seda senikaua,kuni käes jõudu oli,torud on kõik ilusti pakitud,ning tihendid ka olemas kõikidel !

Aga õhuta sel ajal kui töötab!

[martvl]

proovitud,lükkab ainult selle vee välja mis nn pumbaruumis on ja kõik peale seda on pump kuib,tundub nagu oleks kuskil mingi ummistus,kuid kõik torud on lahti võetud ja läbi puhutud+uuesti kokku pandud !
nadi ka juba kolmas päev tuttav veeta
hakka veel manomeetrit vahetama

[muska71]

Pole mina veel kordagi õhutuskorki maha kruvinud.Ühe toruga versjoon siis pump peos loksutad üles alla ja vesi tuleb ise üles ja väljub väljundist,vahel tuleb siia sinna natuke kallutada ja õhk tuleb ise välja.Kahe toruga siis kallad pealt vee sisse ja kallutad ja loksutad taas natuke ja õhk lahkub ise seest.Vahepeal pump tööle ja proovid,kui õhk sees teeb pump teistsugust häält,nii mõned korrad mängimist ja vesi tuleb.

[taavi]

oli meilgi see 2 toruga ejektorpump. Viskasime minema, kuna ei saanud lõpuks hakkama. Põhjaklapp läks läbi ja kuna ejektor niigi oli kitsamaks käiatud, et auku mahuks, oli ta alla kinni jäänud. Kui surve alla vajus, siis oli ka 2 päeva mängimist, enne kui vee kätte sai. Ma kallasin lehtriga õhutusaugust vett peale, siis sai niiviisi lõpuks tööle asja. Aga kuna põhjaklapp oli all läbi, oli protsess ülikriitiline ajastuse ja veekoguse/õhu suhtes

Panime süvaveepumba, ja asi nüüd täitsa kena. Põhjaklapi sai ka nüüd maapeale toodud, et ei oleks pumbas jamamist.

[muska71]

oli meilgi see 2 toruga ejektorpump. Viskasime minema, kuna ei saanud lõpuks hakkama. Põhjaklapp läks läbi ja kuna ejektor niigi oli kitsamaks käiatud, et auku mahuks, oli ta alla kinni jäänud.

Ejektorid olemas möötudes alates 2 tolli,pole mõtet masinat süüdistada kui operaatoril puuduvad oskused.
Ejektorpumba eelis süvavee pumba ees on see,et ejektoriga naljalt kaevu kuivale ei tõmba,süvavee pump teeb selle kiiresti ära.
Minul pumbaks täitsa tavaline rv korpusega tsentrifugaal,pumba võljundtorul kolmik peal.Kolmiku ühest harust vesi tuppa ja toisel harul kuulkraan vahel ja teise toru kaudu kaevu tagasi,kuulkraan asendis poolkinni.Korra olen võtnud kogu krempli kaevust välja ja tagasi pannes natuke loksutamist ja õhk tuleb ise välja.
Mina valisin teadlikult kallima messingist versjooni,sest malm kipub ära mädanema.

[martvl]

täna sai ka pump lahti kistud ja nn alt peale tuleva toru otsast oli kummitihend ajama pannud,peale pika meelitust sai plastik koda ära võetud. uuesti uus tihend tagasi,kuid see ka tulemust ei andnud,eks siis pump nii kulunud,pea 7 aastat tal töödanud,nüüd kui surve alla lasi enam ülesse ei jõua tõmmata !
arvatavasti tuleb uue pumba poole vaadata .

[v6sa]

Üldiselt ei kulu pump mõne aastaga sedavõrd, et labad olematusesse kaoksid. Seega on sel pumbal (või imitrassil) kusagil leke. Ühe puuduva tihendi juba avastasid - ilmselt on veel kusagil midagi puudu (või üle)...

Mis pump seal on? Kui tavaline tsentrifugaal, siis see peab mingi surve tekitama isegi labadeta olekus.

Mina olen seni saanud kõik ühendused pidama, kuid talvel laagrisurma üle elanud pumpa asendades suutsin kolm korda ühendusi ümber teha enne, kui imitrass pidama jäi. Esimesel korral oli messingpõlve survekrae valepidi. Teisel korral oli sama krae tihendusrõngas (O-rõngas) viga saanud hooletu käsitsemise tõttu ja alles 3. paigaldus jäi pidama.

Minul oli plastrattaga odav Metabo 5 aastat kaevus ja töörattal küll mingit kulumise jälge tunda ei olnud. Näha natuke oli... Veetarve kümnetes kantides kuus (suvel rohkem, talvel vähem) ja nöörfilter kestab 3 kuud (siis on sodi täis).

[martvl]

sai eile ära proovitus surve alla välja,ühte otsa koolkraan teise otsa tegin stutsi et saab õhku täis lasta,seebiveega sai alt ühendus kontrollitud,samuti ka see malmist pea mis sinna alla kaevu käib,ei lekinud kuskilt,uued O tihendid sai pandud kõik peab,lihtsalt pump ei jõua imeda,pumba torusi tõstes tõmbab täpselt niipalju ülesse kui ülesse alla liigutad,ja hoiab seda survet ilusti ise juurde ei jõua imeda.

[v6sa]

sai eile ära proovitus surve alla välja,ühte otsa koolkraan teise otsa tegin stutsi et saab õhku täis lasta,seebiveega sai alt ühendus kontrollitud,samuti ka see malmist pea mis sinna alla kaevu käib,ei lekinud kuskilt,uued O tihendid sai pandud kõik peab,lihtsalt pump ei jõua imeda,pumba torusi tõstes tõmbab täpselt niipalju ülesse kui ülesse alla liigutad,ja hoiab seda survet ilusti ise juurde ei jõua imeda.

Siis on kaks võimalust:
1) kusagil on süsteemis veel õhk sees imipoolel;
2) pump on katki (siis ei peaks ka survet tekkima).

Mina panustaks õhukorgile kaevu tagasi minevas torus...
Pumbad ei rikne lambist (kui just midagi sinna sisse ei kukutatud manomeetri lõhkumisel, mis pumba esmakäivitusel peeti keeras...

Survega kontrollimine ei ole hea lahendus - töötavad need liited ju hõrendusele ehk tihendavaid elemente tõmmatakse "sisse". Survega kontrollimisel aga surutakse "välja". On võimalik (nähtud diiselmootori toitesüsteemis korduvalt) olukord, kus survega kontrollimisel on liide tihe, kuid vaakumiga kontrollimisel lekib...

[muska71]

Minu pump on 13 aastat ejektoriga imenud,enne imes tavalise pumbana 3 aastat ja ei mingit kulumist pole märganud.Küll on mootor korduvalt sisse kärsanud kuna tehases pannakse laagritesse määret täpselt niipalju,et rooste ei lähe.Nüüd oskan juba hääle järgi hinnata laagrite korrasolekut ja õigel ajal vahetada-määrida jääb mootor alles.

[Toda]

Oskab äkki keegi öelda kust saaks nende süsteemide kohta rohkem infi. Eriti huvitaks õhk-õhk. Äkki on mingeid valemeid vms.

[Daff]

Mure järgmine. Plaan hakata jõest kastmiseks vett importima. Jõeni maad ca 200 meetrit. Kõrguste vahe 3meetrit. Maa sees 32mm. plastiktoru olemas aga kaabel mis nõuka-ajal sinna masse kaevatud on liiga peenike, ei jõua hüdrofoori mootorit käima tõmmata. Seega jõeäärde pumpla ehitus jääb ära. Kui hüdrofoor panna aga trassi teise otsa, siis tekkib paar küsimust:

Kas hüdrofoor jõuab nii kaugelt vee ülesse imeda?
Kas imemisel on tähtis ainult kõrguste vahe, või mängib rolli ka trassi pikkus?

[metsakohin]

Ise ei vea midagi ülesse, trassi pead enne käivitamist veega täitma, pump ka silmini täis.
Kuidas sul toru on, kas ikka kannatab imemist või on ainult survele mõeldud? Tõmbab küljed kokku ja vett ei tule.

[Basilio]

Kas hüdrofoor jõuab nii kaugelt vee ülesse imeda?
Kas imemisel on tähtis ainult kõrguste vahe, või mängib rolli ka trassi pikkus?

Esimesele küsimusele annab ammendava vastuse vaid katsetus.
Teisele küsimusele võib vastata jah. Ka trassi pikkus mängib rolli oma takistusega. Palju oleneb toru jämmusest.
Kui hüdrofoor hästi tõmmata ei jaksa, siis mina mõtleksin esimesena lahendusele automaailmast - etteandepump survepumbale abiks.
Kui pumpade koostöö reaalajas ei suju, siis veepaak vahele. Sel juhul võib esimene pump olla väga väike ja ökonoomiline. Piisab kui mingi X aja jooksul vahepaagi täis jõuab siristada.
Eks ta keeruliseks läheb, aga kui herra uut kaablit panna ei raatsi...

[nunu]

Kindlasti jõuab, kui toru on paigaldatud ühtlase tõusuga ja täitmisel ei jää õhukorke vahele. Kui aga õhk vahele jääb, siis on asi kahtlane. Erilist tootlikkust kah niimoodi ei saa, sest selleks, et pump koos automaatikaga (või ka ilma) normaalset töötaks, peab survepoolel (peale pumpa) olema suurem voolutakistus, kui eespool. Seda sai ise proovitud.
Kõige kiirem ja vist ka odavaim variant on kasutada bensiinimootoriga pumpa.
Kui juhe 1,5 mm2, siis tuleks säästulahensdusena kõne alla riputada jõkke vene vibropump (Malõš, Harkiv jne). Tootlikkus küll väike, aga paar vihmutit toidab vast ära. Paned ööseks jooksma, hommikul tõstad vihmuti ringi, ega jõest vesi otsa lõpe

[tcumen]

Meenub, et 1m veesammast vertikaalis = 10m horisontaalis.
Endal oli sama teema, lühema vahemaaga. 60+ meetrit oli pumbast tiigini. Ja ei tõmba see pump niigi kaugelt ise midagi.
Ma kasutasin "võimendit", milleks oli propaaniballoon, kaks tollist torujuppi külge keevitatud.Üks all, teine ülaosas.
Alumisest osast läheb pumpa, ülemisest veekogusse.
Idee on pärit venelaste "Modelist Konstruktorist", millisest numbrist ei tea enam viidata.

[muska71]

Lahendus ka see kui malõss veekokku vett lükkama ja hüdrofor muudkui tõmbab

[Basilio]

Ma kasutasin "võimendit", milleks oli propaaniballoon, kaks tollist torujuppi külge keevitatud.Üks all, teine ülaosas.
Alumisest osast läheb pumpa, ülemisest veekogusse.

Mismoodi ta siis "võimendab"? Minu arusaamist mööda imiteerib seoke paak vaid põhjaklappi. Ehk siis ei lase trassist vett tagasi veekogusse valguda kui pump seisab. Käivitusmomendil on ka ehk pumbal kergem imema hakata.