[v126]

Neid imevidinaid ilmub ühtelugu lagedale, magnet on juba vana ja kulunud trikk, seda ei taheta eriti enam uskuda. See on midagi uut aga siiski järjekordne muinasjutt. Kui tõesti midagi toimivat lagedale ilmuks siis leviks see kui kulutuli.

http://www.auto24.ee/foorum/foorum.php?tid=39496

[genn]

Kõigi ime vigurite toime on psüholoogilist laadi.See tähendab:"ma usun et selle viguriga võtab masin vähem kütet."Reaalsus on sootuks teine.

Ühest Vene ajakirjast lugesin et Venemaal toodetakse 92 kütust enim,samas 95 müüakse rohkem.See räägib enda eest.

Nelja aasta eest sai omale 4t mopeed ostetud valmistaja lubas kütte kuluks 1,4l/100km.Ükskõik mida ma ka ei katsetanud alla 2,2l mina ei saanud.Eelmine aasta sai aga temaga Rootsis käidud ja peale esimest sealset tankimist tuli kuluks 1,5l/100km.Kahjuks oska öelda kas põhjus oli kütuses või selles et peale 5000km läbimist sai mootor lõpuks sisse sõidetud.See aasta on see masin rohke pühapäeva pill olnud,kuid sõidul Riiga näitas ta sama 1,5 kulu.

Kui kütust säästa peab teadma millest need sõltuvad.
Põhilised on:Veere takistus,õhutakistus,masina mass.
Ühes autolehes oli toodud katse kus võeti 1,8l mootoriga Golf(reaalne küttekulu 8,5l/100km)ja tehti ümber kütte säästuks.
vahetati rehvid kitsamate vastu ja neisse pumbati kahekordene ette nähtud rõhk.
Kleebiti kinni kõik mitte vajalikud avad,põhja alla kinnitati vineer.
Autost visati välja kõik mitte vajalik(polstrid,taga istmed)kütuse paak vahetati kanistri vastu.Maha kruviti generaator,aku vahetati väiksema vastu.
Lõpp tulemuseks saadi kuluks 4,5l/100km.

Kütte säästu eesmägil tuleks osta uus auto.Uue Mondeo mootori valikus on 1,0l turbo mootor mis lubab kuluks 4-5l/100km.Väga uus Mitsubishi Outlander PHEV peaks suisa 1,6l keskmise kuluga hakkma saama.

[genn]

Siin käib arutelu just kütte säästu kohta,mitte kogu kulu kohta

Kas keegi on vaadanud palju lisa raskust ta autoga kaasa veab?
Minu auto pagasiruumis sõidab pea 10kg igasugu jama kaasa,see on jälle grammid küttekulule juurde.
Üks lisakulu on ka pidevalt põlev valgustus.
Püüdsin oma masinal sõidul pidevalt voolu tarbivad seadamed kokku lugeda.
Esituled 2x55w,parktuled 2x5w,tagatuled 2x5w,numbrituled 2x5w.
Autos sees armatuur 5x2w+8x1,2w,salongi ventilaator??? raadio ???
Seega kusagil 200w tarbimine on pidevalt taga,pole küll väga palju kuid see võetakse ikkagi paagist.Mõnel põlevad veel lisaks udutuled(+2x55w) ja taga tuledes on rohkem pirne(+2x10w).

Paigaldasin oma mopeedile ette autotule H4 pirniga.Üllatus oli suur kui küttekulu vaatasin 4l/100km varem oli 2,2l.
Autopuhul pole see vahe nii suur kuid mingil määral siiski.

Paneb tõsiselt mõtlema päeva tuledele,nagu seadus ütleb et päeva tuledega ei pea teised tuled põlema.Oleks jälle mingil määral kokku hoidu.

[hillar2]

Siin käib arutelu just kütte säästu kohta,mitte kogu kulu kohta

Kas keegi on vaadanud palju lisa raskust ta autoga kaasa veab?
Minu auto pagasiruumis sõidab pea 10kg igasugu jama kaasa,see on jälle grammid küttekulule juurde.
Üks lisakulu on ka pidevalt põlev valgustus.
Püüdsin oma masinal sõidul pidevalt voolu tarbivad seadamed kokku lugeda.
Esituled 2x55w,parktuled 2x5w,tagatuled 2x5w,numbrituled 2x5w.
Autos sees armatuur 5x2w+8x1,2w,salongi ventilaator??? raadio ???
Seega kusagil 200w tarbimine on pidevalt taga,pole küll väga palju kuid see võetakse ikkagi paagist.Mõnel põlevad veel lisaks udutuled(+2x55w) ja taga tuledes on rohkem pirne(+2x10w).

Paigaldasin oma mopeedile ette autotule H4 pirniga.Üllatus oli suur kui küttekulu vaatasin 4l/100km varem oli 2,2l.
Autopuhul pole see vahe nii suur kuid mingil määral siiski.

Paneb tõsiselt mõtlema päeva tuledele,nagu seadus ütleb et päeva tuledega ei pea teised tuled põlema.Oleks jälle mingil määral kokku hoidu.

Mitmes EL riigis on lubatud valgel ajal ilma tuledeta sõitmine? Kohalikega vesteldes selgub, et seadus on võetud vastu, sest kütuse hinnad on kõrged.

[v6sa]

Mitmes EL riigis on lubatud valgel ajal ilma tuledeta sõitmine? Kohalikega vesteldes selgub, et seadus on võetud vastu, sest kütuse hinnad on kõrged.

Ja mitu neist paiknevad oluliselt lõuna pool?

Meie hämuses päevas on tuledepaar abiks. Iseasi, kas need ikka peavad olema maadligi paigutet udutuled...

Oluliselt suuremat säästu annab muusikamasina väljaviskamine (eriti võimendeid kasutava!) ja soovitust väiksema-kitsama-kõrgema rehvi kasutamine. Ning meeletusuured, saastmetallist (mis pole kerge) valatud, "valusad" veljed võivad ka anda kena kaalulisa originaalplekkidega võrreldes.

[genn]

Udutuled on enamasti 2x55w ja neil on teine ülessanne,pealegi tohivad nad põleda ainult halva nähtavuse korral.
Päeva tulesid ise mõtlesin selliseid ledi põhiseid Hella tootevalikus oleks 2x17w,Osramil 2x7,5w.
Osarmi tulede elueaks lubas valimistaja 5000h(toapirnidel on see 50000h) ja seda 150euro eest.Hella hinnale oli 100 veel otsa pandud.Pole sugugi ahvatlev.
Seega see mõte jääb veel ootele.

Sattus kätte raamat"Mehhanisaatori raamatukogust" "Kütused ja määrde ained" välja antud 88a.
sellest leidsin tabeli:
Kütusekaod tehniliselt mittekorras autodel:
Esmalt rike ja järgi ülekulu %.
Toitesüsteem:
Bensiinipaak ja torud ei ole hermeetilised 0,1...0,7%
Diiselmootoril üks pihusti ei tööta 30...35%
Õhupuhasti umbes 2...3%
Tagi ja põlemisjäägid väljalasketorus 7-8%
Süütesüsteem:
Vale süütenurk 5...6%
Üks või kaks küünalt ei tööta 6-silindrilisel mootori 25-60%
Jahutussüsteem:
Radiaatoris on katlakivi paksus üle 1mm 7-8%
jahutusvee temperatuur alla normi 40...50kraadi 8...10%
Silindri-kolvigrupp ja gaasijaotusmehhanism:
Klapivahe pole õige 5-7%
Silindri-kolvigrupp kulunud 0,1mm 0,5%
Põlemiskambris nõgi 5...6%
Käiguosa:
Siduri,piduri ja laagrite vale reguleerimine 10...20%
Rataste vale kokkujooks 5...7%
Madal rõhk rehvides:
0,05...0,1MPa 4...5%
0,15MPa 17...20%

Võtame siit mõned mis võiks oma autol olla:
Õhupuhasti 3%,Tagi väljalaskes 8%,Katlakivi radiaatoris 8%,Klapivahed(minu autol pole hüdrotõukureid)7%,Nõgi põlemiskambris 6%,pidurid 10% ja rehvirõhk 10%.
Lööme kokku ja saame 52%,ehk siis kui tehase kulu on 9l/100km siis mul peaks tulema jämedalt 14l/100km. Õnneks nii palju ei tule(ju siis on arvatust paremas korras)1..1,5l rohkem tuleb ikka.
Peab vist siiski väiksema auto peale mõtlema

[Mahno]

Kes tulede poolt kulutatava elektri pärast muretseb, peaks paigaldama eraldiseisvad päevatuled, soovitavalt LED elemendiga. Seadus lubab põletada päevatulesid ilma, et koos nendega põleks gabariidid, numbrituled või ka salongis kaasapõlev valgustus. Ilmne võit peale voolukulu ka pirnide eluea mõttes.

Viga on vaid selles, et LED päevatuled on meie kauplustes täiesti mõttetu hinnaga ja neid tuleb omandada kuskilt välismaistest internetipoodidest või ebayst. Ostes rangelt silmas pidada et DRL/RL markeering peal oleks, sest laialt levinud odavad hiinakad sageli ei oma üldse mitte mingit markeeringut.

Näiteks:
http://www.ebay.co.uk/itm/DRL-E4-87R-APP...48449e888f
või
http://www.ebay.de/itm/16-LED-2x-8-Tagfa...3f12a65c74

Viimased saksamaalt eestisse tellides maksavad koos transpordiga 26EUR.
Ja ma ei otsinud mingeid eriti soodsaid pakkumisi - täiesti suvalised otsingutulemused.

[mativs]

Mina olen üks neist, kes kasutab udutulesid päeval. Miks? Kuna päevatulesid pole paigaldatud ja pidevalt pooltulesid põletades peaks vähemalt 2 korda aastas pirne vahetama, lisaks
tuhmuvad ka reflektorid kiiremini. Vaadake pimedas, milliste tuledega meil sõidetakse. Igal neljandal masinal on tuled nagu sea silmad, ime, et nendega üldse sõita näeb. Ostsin paar aastat tagasi korralikud pirnid suurtesse laternatesse sisse ja pimedas pole mingit muret.
Aga udutuled on juba suurest kasutamisest tuhmiks läinud ja tühja sellest - päeval on ikka abiks

[Edel]

Teeme ka nii, et tavaoludes pimedas sõidame lähituledega, udutuled lülitame välja. Sama käib ka n.n. luuptulede kohta. No kui selline tuledemeri pimedas vastu tuleb, ei näe ise enam sõita!
Ja mis ostarve neil "luupidel" üldse on? Liikluseeskirjades pole neist sõnagi (viimati 5 aasta eest kindlasti), on vaid lähi-, kaug-,,päeva-, udu-, gabariidi- ja suunatuled.

[Janka]

Vaadake pimedas, milliste tuledega meil sõidetakse. Igal neljandal masinal on tuled nagu sea silmad, ime, et nendega üldse sõita näeb...

Kas sa oled nende "iga neljanda auto" roolis ka ise istunud, et nii põrutava järelduse teed?
Õigesti reguleeritud esilaternatega auto valgusvihk paistabki vastutulijale sellisena ehk siis n.ö. "pimestamisvaba" või sea silm, nagu just märkisid.

[genn]

Nii nimetatud"luuptuli" on täiesti tavaline esituli lihtsalt valgus vihk on juhitud läbi luubi.Tänu sellele saab tule mõõtmeid vähendada.Õieti reguleerituna vastu sõitjat ei pimesta.Muidugi selle süsteemi miinuseks on pirni kõrgem temperatuur,pirnid võivad kiiremini läbi põleda(Peugeot 4008 pirni vahetus iga 3 kuutagant ja pirniks H11)ja reflektor rikneb kiiremini.
Nii palju tuledest.

Jätkame küttesäästu teemadel.
Palju võib säästa säästliku sõidustiiliga?Tean et tehakse selliseid koolitusi ja minu sõidustiil pole kindlasti kõige säästlikum.

[41Degree]

Jätkame küttesäästu teemadel.
Palju võib säästa säästliku sõidustiiliga?Tean et tehakse selliseid koolitusi ja minu sõidustiil pole kindlasti kõige säästlikum.

Minu meelest ei saa säästliku sõidustiiliga säästa, vaid lihtsalt mõnevõrra vähem tühja kulutada

Näide ühe tänapäevase Rüüsleriga juhtunud loost: mina läksin rooli ning Tallinnas sai kõik statistikaandmed ära nullitud (kusjuures küttekulule mõtlemata: tegemist oli Leedu-sõiduga, seega oli huvi teada, kui palju km koguneb) ning Pärnu poole minekut tehtud. Kiirust hoidis püsikiirushoidja 90-95 kandis, sekka mõned möödasõidud, täiendavate kiirusepiirangute alas sõit märkide järgi jne. Jõuan Pärnu taha (ise endiselt teadlikult ökotamata) ja järgneb tuttava imestus: "Mis kurat? Kuidas sul nii väike kulu on?". Pardaraali järgi 9,5l/100km. Tuttav ütles, et tema maanteel alla 11 ei saavat kuidagi.

Ja muidugi, põhisääst tuleks ikka selle pealt, et käi jala või sõida jalgratta või punnvõrriga. Aga nii pole ju huvitav

[pontu6]

Kui usaldusväärsed need kütuse kulu arvestajad üldse on? Vaatasin ükspäev hetke kulu 2002 aasta Chevi mahtuniversaaliga. Pirita teel ummikus tühikäigul veeredes näitab mulle kuluks 35 l (!) Pole ju võimalik. Samas sõites läheb kulu reaalseks. Muidugi töötava mootoriga seistes näitab kuluks üldse 99 l. See on selge. Kiirussignaal puudub. Vähemalt sellel autol tundub see näiduk küll väga primitiivne.

[41Degree]

Kui usaldusväärsed need kütuse kulu arvestajad üldse on? Vaatasin ükspäev hetke kulu 2002 aasta Chevi mahtuniversaaliga. Pirita teel ummikus tühikäigul veeredes näitab mulle kuluks 35 l (!) Pole ju võimalik. Samas sõites läheb kulu reaalseks. Muidugi töötava mootoriga seistes näitab kuluks üldse 99 l. See on selge. Kiirussignaal puudub. Vähemalt sellel autol tundub see näiduk küll väga primitiivne.

Mõtle natuke hoolikamalt järgi, siis saad aru, et see kõik on õige. Nimelt, kui vaadata automootori tunnikulu, siis on see igati loogiliselt kõige väiksem tühikäigul ja tühikoormusel (s.t. vabakäigul).

Tühikäigu kulu jääb sõltuvalt automootori suurusest, liigist jne ligikaudu 2 liitri kanti tunnis. Kuna auto liigutamine esimese käiguga tühikäigul ei ole väga märkimisväärne koormus, siis võibki lugeda, et sellel ajal võtab auto kütust needsamad kaks liitrit tunnis. Esimese käigu liikumiskiirus tühikäigul on ~6-7 km/h, seega kiire põhikoolimatemaatika näitab, et 100 km läbimiseks selliselt kulub (kiiruse 6 km/h puhul) ~17 tundi, ja kui auto võtab kaks liitrit tunnis, ongi käes "kosmosekulu"

[Daff]

Kuna need pardaarvutid või kompuutrid on ehitatud sellise süsteemiga, et nad arvestavad kulu sajale kilomeetrile hetkeseisu arvestades, siis see 35 pole mingi utoopia.Täiesti reaalne number. Näiteks veoautod on võimelised hetkiti näitama kulu isegi 500-600 liitrit sajale.

[bom]

Näiteks B5 Passati kasutusjuhendis selgitati mälu järgi, et keskmist kulu arvutatakse 30 m distantside kaupa. Oli tõesti üsna tundlik ja muutis keskmise kulu komakohti väga kergesti.

Kütusesäästu otsimisel soovitan soojalt võimalusel elektriautot proovida. Annab kohe tunda, kui palju sõidustiil tegelikult kütusekulu mõjutab. Umbes 85 km sõiduulatuse juures muutis suvel näiteks konditsioneeri sisse ja väljalülitamine Nissan Leafi sõiduulatust ainult 3 km võrra. Samas sõidustiil (kiirendamine-pidurdamine jms) muutis sõiduulatust juba kümnete km kaupa. Kui tavaautol näitaks sõiduulatust sama arusaadavalt nagu elektriautodel, saaks sõidustiili arvel ilmselt kõva säästu. Siis saab ehk endale lubada ka ämma, tungraua ja polstrite suvilasse kaasa võtmist

[raulex]

Lõuna ajal käisin 2007 aasta neljaveolise diisel Skoda Octaviaga kütusekulu proovimas.
Tühikäigul 1 käiguga 9 l/100
Tühikäigul 2 käiguga 6 l/100
Tühikäigul kohapeal 0,5 l/h,tulede ja ventilaatorita 0,4 l/h.
Huvitav asjaolu on veel see,et mootoriga pidurdades näitab üldse nulli,ilmselt katkestab kütuse pealevoolu.

[stennadi]

Mootoriga pidurdades katkestas kütuse pealevoolu juba magnetklapiga karburaator. Mootoriga pidurdades veavad ju rattad moootorit ringi mitte vastupidi seega ei saagi kütust kuluda.

[TeeTL]

Minu meelest ei saa säästliku sõidustiiliga säästa, vaid lihtsalt mõnevõrra vähem tühja kulutada

Just-just. Muidu võiks ju öelda, et võrreldes arutu tõmblemisega säästad rahuliku sõiduga pidevalt 3L 100km kohta. Kasu missugune! Ja see pole veel kõik! Mida rohkems sõidad, seda rohkem säästad! Ja ka see pole veel kõik. Kui sõidad maanteel, selmet linnas sõeluda, säästad veel vähemalt 20%! Aga ka see pole veel kõik - kui võrrelda oma autot mõne suuremakubatuurilise ja eriti januse masinaga, säästad veel rohkem!

Üldse peaks säästlikkuse jutte vaatama mingi tõsiseltvõetavuse kriteeriumi alusel. Nagu teema pealkirigi ütleb

Kui kokku liita ja rakendada kõik need rahvatarkuselised kulu vähendamise meetodid ja vahendid, mis siit läbi on käinud, siis ei oleks kütust vist enam üldse vaja.

Näiteks, võiks tõsiseltvõetavana arvesse minna ainult see meetod või vahend, mis võimaldab saavutada tehniliselt korras ja hooldatud autole tehasekulust pidevalt vähemalt 10% väiksema kulu ning see meetod või vahend ei vähenda ettenähtud kasutusviisi või kasutusmugavust.
Näiteks et liigseid istmeid ja reisijaid ei visata välja, maanteel ei sõideta 65-ga, neliveolisel autol ei kruvita "liigset" poolt veomehhanismi küljest ära, jalamatte ja uksepolstreid ei puurita sõrestikeks jne.

Ja muidugi, et see sääst on mõõdetud adekvaatselt. Näiteks ettenähtust suurema läbimõõduga rehv on küll vaieldamatu säästuvahend, aga toob sama vaieldamatult kaasa spido ja odo ja kompu mõõtevea. Ja kuskil ülalpool oli juttu ka tüüpilisematest mõõtevigade tekkekohtadest.

Tahaks näha, kas siis ka keegi midagi tõsimeeli säästab. Või pigem tuleb välja, et ilma katse- ja mõõtereegliteta oli ainult ettekujutus säästust, või oli võrreldud õlikannu mahutavust mutrivõtme tugevusega.

[genn]

Ja muidugi, et see sääst on mõõdetud adekvaatselt. Näiteks ettenähtust suurema läbimõõduga rehv on küll vaieldamatu säästuvahend, aga toob sama vaieldamatult kaasa spido ja odo ja kompu mõõtevea. Ja kuskil ülalpool oli juttu ka tüüpilisematest mõõtevigade tekkekohtadest.

Suurema läbimõõduga rehv on enamasti ka laiem ja see ei too sugugi väiksema kulu,hoopis vastupidi.Tuttav vahetas oma maasturil uhked rehvid-veljed standartsete vastu ja kulu langes 2l võrra.

Üks meetod on mis ka tõsiselt küttesäästul toimib:maanteel võtta sappa mõnele suuremale sõidukile ja liiter kütet nagu maast leitud See on mitmeid kordi proovitud ja toimib.Olgu öeldud et sama meetodit kasutasid aastate eest tuntud autovalmistajad reklaamimaks oma autode ökonoomsust(testi auto sõitis saateveoki tuules)