Mul ka kodus vedeleb 52 koos kunniga. Aastaid 4-5 ta veel söitis, sai mäe otsa lastud ja seisma ta jäigi. Nüüd oleks vaja liikuda, aga mootor täiesti tuuga. Käivitusmootor oli kah vett täis. Pole kindel kust ja miks vesi sisse sai...
Mootoril sai pihustid maha vöetud ja diislit täis valatud. Kasu null.
Nüüd siis ei teagi mida edasi teha, kas kohe uus mootor otsida öi vana remontida. Tal peaks olema muidu see madalsurvemootor peal praegu. Kas seda see hüpersuper tsehhide starter veab käima? kas 82 jms uuemate masinate mootor istub sinna vahele üks ühele ?
Petrool võtab kinnijäänud kolvid lahti, aitab ka tänapäevane roostelahusti Mos2 ja misiganes nende nimed on. Aga kannatust peab olema päris mitu päeva (nädalat).
Kui Sul asi nii kinni on,siis pole eriti midagi ohkida. Kalla petrooli täis silindrid, lase paar päeva seista, ja siis alt luugist aja mondirohvkaga hoorattast mootorit ringi. Keerab lahti küll. Võib ju päris kuivalt ka seda operatsiooni läbi viia, aga siis võivad rõngad puru minna, mis pole ime ka peale leotamist muidugi.
Kui lahti tuleb ja käima läheb, võiks mõelda ka õlivahetuse peale. Osa sellest petroolist läheb kindlasti ka karterisse mille läbi õli määrdeomadused kahanevad.
(Seda postitust muudeti viimati: 23-10-2012, 11:06 AM ja muutjaks oli marauder.)
sai isegi kogemata sikutatud teda ja siis avastasime, et mootor kinni. Pärast leostust sai ca meetrise vareega eest suurest vänvölli rihmarattaast keerata üritatud aga nulll.
Selline küsimus mis tehnilised erinevused peale värvi olid export belarussidel mida toodeti 80 nendatel aastatel.Minski traktoritehases oli 2 tootmiskonveierit millest üks tootis siniseid siseturu ning teine punaseid eksporti minevaid masinaid.Mõned punased jõudsid ka eesti põldudele vene ajal.
NB.-Riigiaparaadi hammasrattad ja väntvõll vajaks kiiremas korras remonti.
Kas kellelgi juhtub olema MTZ-82 elektriskeemi? Tarvis oleks sealne täielik jama uuega asendada, sealses sasipuntras ei saa enam midagi aru. Eelmine omanik on seal teinud igast uuendusi ja asi on totaalselt käest ära + osad asjad ei tööta.
Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170
Mina tegin oma aruga uue elektriskeemi. Läksin juhtmepoodi, ostsin 4 soonega juhet nii, et ulatuks ninast armatuuri, armatuurist tagatuledeni ja väike varu ka ning ühesoonega juhtmeid, erinevaid värve. Need juhtmed, mis genekast tulevad jätsin alles, tulede omad eemaldasin.
Viga sai selles tehtud, et ei ostnud esimesi ja tagumisi gabariite uusi, mille oleks võinud paigaldada kabiini külge (ostsin originaal kandilised gabariidid).
Kunagi peaks ikkagi päris uue elektrisüsteemi tegema, suht harakapesa on seal armatuuri all.
(23-10-2012, 11:06 AM)marauder Kirjutas: sai isegi kogemata sikutatud teda ja siis avastasime, et mootor kinni. Pärast leostust sai ca meetrise vareega eest suurest vänvölli rihmarattaast keerata üritatud aga nulll.
Soovitan kiigata paar lehte tagasi, mul oli sama seis 52-ga (vesi jooksis summutist mootorisse). Tõenäoliselt vajad vähemalt uusi kolbe/hülsse/rõngaid ja klappide korrastamist.
(23-10-2012, 11:06 AM)marauder Kirjutas: sai isegi kogemata sikutatud teda ja siis avastasime, et mootor kinni. Pärast leostust sai ca meetrise vareega eest suurest vänvölli rihmarattaast keerata üritatud aga nulll.
Soovitan kiigata paar lehte tagasi, mul oli sama seis 52-ga (vesi jooksis summutist mootorisse). Tõenäoliselt vajad vähemalt uusi kolbe/hülsse/rõngaid ja klappide korrastamist.
(23-10-2012, 11:38 AM)E303 Kirjutas: Selline küsimus mis tehnilised erinevused peale värvi olid export belarussidel mida toodeti 80 nendatel aastatel.Minski traktoritehases oli 2 tootmiskonveierit millest üks tootis siniseid siseturu ning teine punaseid eksporti minevaid masinaid.Mõned punased jõudsid ka eesti põldudele vene ajal.
Erinevused võisid olla erinevad. Tean ainult ühte isendidt, 82, sellel puudus radika ees põll ja polnud paigaldatud soojenduse radikat ega ventilaatorit. Termostaat vist ka puudus. Tagumised veljed olid väiksema läbimõõduga, see eest rehv jälle rammusam.
Põhiline erinevus oli kvaliteet, mille poolest need masinad erinesid siseturu masinatest. Ja teine nüanss oli uued tehnilised lahendused, mida insenerid välja mõtlesid. Neid rakendati esmalt eksportmasinatel ja siseturule jõudsid need vigurid aastaid hiljem. Näiteks nägin Taanis ühte akvaariumkabiiniga 52-e. Sellel isendil oli käigukang viidud paremale küljele, mis jättis sellest masinast väga soliidse mulje tolkorral. Kodumaal pole mul õnnestunud nii vanal masinal sellist lahendust näha.
(24-10-2012, 22:32 PM)Daff Kirjutas: Põhiline erinevus oli kvaliteet, mille poolest need masinad erinesid siseturu masinatest. Ja teine nüanss oli uued tehnilised lahendused, mida insenerid välja mõtlesid. Neid rakendati esmalt eksportmasinatel ja siseturule jõudsid need vigurid aastaid hiljem. Näiteks nägin Taanis ühte akvaariumkabiiniga 52-e. Sellel isendil oli käigukang viidud paremale küljele, mis jättis sellest masinast väga soliidse mulje tolkorral. Kodumaal pole mul õnnestunud nii vanal masinal sellist lahendust näha.
Ära nüüd solvu ega pahanda, aga iba ajad. Minu kogemus ütleb, et kvaliteet oli alla keskmise. Algusest peale jukerdas roolivõim ja paagis ei tohtinud kütus alla poole langeda. Roolivõimul oli klapipesa väärakas, sai faasitud ja uus kuul sobitatud, hakkas tööle ja jäigi tööle. Paakide kotermannile ei saanudki pihta.
Kabiin ja käigukang välismaistel ei olnud Minski tehase töö, need olid enamasti soomlaste pingutuse tulemus või siis mõne teise maad müügiesinduse leiutis, et masin väliselt vähegi müüdavaks teha.
Käigukangi lahenduse võttis ikka Minski tehas välismaalastelt üle.
Täna alustasid kaks uhiuut mtz-82 tekonda Hiiult Lasnamäele. Kohale jõudis ainult üks nendest. Teine kooles Järvevana teel nii, et mootorissse tuli kõva kolin ja õli sissevalamise kork lendas suure paugu ja kaarega Ülemiste järve suunas. Traktor viidi pärast pikka pusimist müügiplatsile tagasi. Vot nii juhtub mõne isendiga...
Tegelikult on alati kõige ohtlikumad inimesed ühiskonnas truualamlikud käsutäitjad kelle ainuke soov on OLLA KEEGI JA SILMA PAISTA
(Seda postitust muudeti viimati: 26-10-2012, 11:04 AM ja muutjaks oli pen.skar.)
Belaruss ikka talvel hea masin. Käivitamisega saad naha lämmeks ja külmast kabiinist alul pole lugu,kui ise õhetad. Läänekatel keerad võtit ja juba käibki. Siis lõdise seni istmel, kuni sooja hakkab tulema ja klaasid puhtamaks sulavad. Ja remonti esimesed kümme aastat läänekad ka nagu ei vaja kui just "kaskadöör" peal pole.
Käivitusmootoriga olid belarussid vene ajal ning osalt ka 90 kümmnendatel aastatel .Venelased ise ka ei viitsi käivitusmootoriga jukerdada ning sellisest vananenud tehnilisest lahendusest on loobutud. Belarussi ise on ju osta palju odavam kui lääne traktorit ning varuosad ning remont ka odavam ning see on muidugi saavutatud kabiini mugavuse ja töökindluse arvelt.Tänu PRIA toetustele ostetaksegi enamasti lääne masinaid kuna vene masinatele toetusrahad ei laiene.
NB.-Riigiaparaadi hammasrattad ja väntvõll vajaks kiiremas korras remonti.
Ei tea kas bellaruss hakkab välja surema?
Eestis on liikvel türgis valmistatud valtrad, mis sama hinnaga nagu mtz, kuid palju mugavamad, konditsioneer ja raadio standardvarustuses . Üks jõgevamaa mees pidavat müüma ja nimeks HTT ehk türgis siis Hattat
Kas venelane ka ükskord nii kaugele jõuab, et hakkab inimkikke masinaid tootma?
(Seda postitust muudeti viimati: 27-10-2012, 16:17 PM ja muutjaks oli v6sa.)
(26-10-2012, 19:39 PM)maisalup Kirjutas: Ei tea kas bellaruss hakkab välja surema?
Eestis on liikvel türgis valmistatud valtrad, mis sama hinnaga nagu mtz, kuid palju mugavamad, konditsioneer ja raadio standardvarustuses . Üks jõgevamaa mees pidavat müüma ja nimeks HTT ehk türgis siis Hattat
Kas venelane ka ükskord nii kaugele jõuab, et hakkab inimkikke masinaid tootma?
Ei hakka - sellise raske ja robustse raua austajaid jätkub veel paariks inimpõlveks.
Türgi tehnikaga meil kogemust eriti ei ole. Saksamaal on... Seal kurdetakse materjali ebaühtlase kvaliteedi ja teatava lõunapoolse ellusuhtumise tulemusena tekkiva lõpetamata koostetöö üle.
Hattat näikse olevat lahe segu Valmeti vanast mudeli (ilmselt 8xxx Mega) jõuülekandest-rippsüsteemist, Perkinsi mootorist ja kohalikust disainist.
Venelane ilmselt ei vaja mugavusi. Kui vaadata-kuulata sealkäinute mälestusi, siis täna näikse olevat nende arusaam eluks vajalikust oluliselt madalama latiga, kui meie siinmaal harjunud oleme. Ning kui pole nõudlust, siis ei teki ka pakkumist. Kirovets ju üritab, kuid erilist edu saavutanud ei ole: http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED...code=63837
(27-10-2012, 16:16 PM)v6sa Kirjutas: Hattat näikse olevat lahe segu Valmeti vanast mudeli (ilmselt 8xxx Mega) jõuülekandest-rippsüsteemist, Perkinsi mootorist ja kohalikust disainist.
Pigem on tegu Valtra A seeria või selle eellase "arendusega". Brasiilia mudeli nö koopiad?