Postitused: 3,290
Teemad: 16
Liitus: Feb 2010
Maine:
60
Vesi kütusena on insenere vaevanud juba ammu ja kui poleks selle vedeliku rakendamise vastu mootorikütusena nii suurt vastasseisu, sõidaks me juba ammu kaevuveega.
NL aegade alguses oli tootmises mingi traktor, vist KATA-ks hüüti teda, millel oli tehase poolt paigaldatud lisakarburaator vee doseerimiseks toitesüsteemi.
Ja olen näinud Žiguli 01, mis oli ostetud Tartust lendurite käest. Sellel paiknes isearetetud süsteem, mis samuti andis vett mootorisse. See vigur tundus olevat mingi lennuki pealt pärinev seade, millele jooksis juurde paar juhet ja veevoolik. Onu jutu järgi võis 5-6 kotti kapsast julgelt rohkem haagisesse visata, kui turule minnes veepoti täis valasid.
Postitused: 445
Teemad: 71
Liitus: Apr 2005
Maine:
0
Lennunduses on vee lisamine juba lennunduse algusaegadest kasutuses.. 1898 keegi clerget-i nimeline pani sellele aluse juba.
Postitused: 445
Teemad: 71
Liitus: Apr 2005
Maine:
0
Korrosiooni koha pealt on mõte täis roostevaba väljalase. ja alumiinium pindade katmine mingi plasti kihiga.
Eks see madal temperatuur tekitab muidugi rohkem peavalu kui diisliga talvel, aga jah ,kõik on tehniliselt lahendatav.
Rallis vastupidavust vähe pole tegelikult kui arvestada mis võimsusel ja pöördel masinad käivad. Tänapäeval on wrc-s võimsus piiratud ja sellevõrra on need aparaadid ka vastupidavamad muidugi. Enamus tehnilisi probleeme on ikkagi kiirest sõidust ja ebatasasest maastikust tingitud. Drag racingu top fuel-i klassis on jah 1000 hp liitri (8-10l mootorid) kohta välja aetud mootoritest mis on 500 meetri pärast kotti lastud.
Lennunduses enamus hooldust on muidugi ohutuse pärast. Seal ei saa ju tee äärde tõmmata ja tehniline abi kutsuda või "kapoti alla kiigata"
Usun et saab mootori ka vee pealt vastupidavalt käima panna. Cortinal on mul mootor hetkel tühi leht. Mootori plokk ainult pukis. Tuleb ettenägelikult kõik läbi mõelda.
Praegused mootorid mis töötavad vee pealt on probleemsed kuna nad ei toimi puhta vee pealt päris. Lisatakse vette naatrium hüdroksiidi mis ladestab palju sodi seadmetesse ja mootorisse. Vastused puhta vee pealt toimimiseks on olemas juba ammu tegelikult, aga patenti omab NASA kes selle härraselt ära ostis peale asja toimima saamist ning kummalise kombes tüüp kadus ära.
Postitused: 760
Teemad: 61
Liitus: Oct 2008
Maine:
10
Veepaake paigaldati 1990-ndate aastate alguses Riigikantselei Autobaasi Volgadele. Paak ja muud vidinad, ehk ka oskusteave olevat pärit olnud Rootsist. Kas ja millist efekti vesi kütuselisandina andis, ei ole kahjuks siinkirjutajal teada. Asjast huvitatud võiksid aga uurida.
Do'nt panic
Postitused: 90
Teemad: 17
Liitus: May 2007
Maine:
0
tere.
lugesin seda teemat ja tundus üsna huvitav nii et sobrasin netis väheke ja leidsin sellise lehe
http://www.hydrotuning.info
sealt peaks saama selle komplekti tellida.
ja ka paigaldus video
http://www.youtube.com/watch?v=kIZF25Ktxgc
k 750, Yamaha xt350 ja vw Passat
Postitused: 2,641
Teemad: 263
Liitus: Mar 2004
Maine:
29
Kunagi ammu, umbes 1988 aastal tegi minu tuttava tuttav minu 2106 karburaatorile täiendava düüsi. Selleks oli hästi jäme süstla nõel.Karburaator võeti maha ja siis pika peenikese puuriga ta puuris õigesse kohta augu. Sinna auku paigutati nõel. Nõelal on ots viltune , kui on õiges asendis , siis tekib viltuse osa alla hõrendus , mis imeb vett sisse silindritesse.ja nõeloli ise ka segukoonuse suhtes kaldu paigaldatud. Nõela kinnitamiseks kasutati mingit imelikku liimi,mida mitte kusagilt saada ei olnud. Nõelast edasi läks tilguti voolik (meditsiiniline) ja otsas oli siis mingi plastkanister. Kanister oli umbes 8 liitrine , aga eriliselt õhuke.see paigutati külili, et vedeliku tasapind muutuks vähe töö käigus. Vooliku peal oli ka tilguti kraan või regulaator, mis oli soovitav mootori seismise ajaks kinni panna. Kanistrisse läks tavaline vesi. Karburaatorit ka timmiti natuke ringi.Sõitsin selle viguriga vist umbes aasta, siis juhtus midagi selle nõelaga ja ei mäleta , mis edasi sai. Bensiinikulu oli väiksem, kui enne. Võimsuse kasvu oli ka tunda.Kui vesi sai otsa, siis mootori töö halvenes märgatavalt. Selle aastaga sumbuti läbi ei roostetanud, auto müüsin üsna ruttu maha, ei oska roostekahjustuste kohta midagi öelda. Nukkvõlli vahetasin (no see oli küll täitsa teistel põhjustel) ,remondimees imestas, et mootor seest nii puhas oli - ei mingit nõge ega õlisodi. Oli see siis vee lisamisest või mitte, ei oska öelda.No eks vanad tsiklimehed teavad kindlasti , et uduse ilmaga oli tsiklil kõige parem minek. See siis tingitud nendest õhus olevatest vee molekulidest, mis silindri täituvust suuresti parandavad. Sama põhimõtet oli kasutatud ka selles minnu Žiguli karburaatoris.
Postitused: 2,641
Teemad: 263
Liitus: Mar 2004
Maine:
29
08-10-2012, 12:44 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 08-10-2012, 12:47 PM ja muutjaks oli
Raudpats.)
Täpselt enam bensiinikulu ei mäleta, sellel ajal ei olnud see nii oluline. Veekanister oli umbes 7-8 liitrit ja see ühe päevaga tühjaks ei saanud tavaliselt, kulu ei oska öelda. Soovitati panna vihmavett ja võimaluse korral seda ma ka tegin. süstlanõel oli loomaarsti oma, tõsiselt mehine tükk, välimine mõõt ehk 2,5mm.Ava läbimõõtu ei oska öelda. Kui see tilguti regulaator päris lahti teha, siis kippus mootor madalatel pööretel välja surema, vist sai liiga palju vett peale. Kõrgete pööretega ei olnud probleemi. Ma millegipärast arvan , et see nõel oli mingist vase sulamist, aga võin ka eksida selles osas.On nagu meeles, et oli kollakat värvi.
Ehitas selle süsteemi mulle Leningradis ühe sõbra tuttav. Otsest vajadust nagu ei olnudki, lihtsalt käis ta peale, et see on super värk ja auto saab palju parem. Auto oli mul üsna uus sellel ajal. Midagi see igatahes ära ei lõhkunud ja kõik toimis. Õli kohta jällegi ei oska midagi öelda. Mingil hethel oli küll mingi jama, et õli oli hall, aga see justkui oli plokikaanetihendi viga. Niipalju aega on möödunud, enam ei mäleta.Ega seda täpselt ikkagi öelda ei julge, kas oli ka mingit reaalset kasu sellest vigurist. Täpseid mõõtmisi ei teinud. Ainuke asi , mida võin kindlalt väita on see, et kui vesi oli otsas, siis palja bensiiniga töötas mootor kohe kuidagi eriti halvasti.
Edasi ma ostsin endale Soomest Ford Taunuse ja ei tulnud enam päevakorda selle veega toitmine.
Jõhvi ja Kohtla-Järve piirkonnas oli päris mitmel inimesel sarnane seade paigaldatud, keegi kindlasti oskab veel kommenteerida.
Postitused: 1,267
Teemad: 25
Liitus: May 2006
Maine:
37
Minule teadaolevalt pole selles vallas veel revolutsiooni tehtud (aga kui ka minu teadmised on ajast maha jäänud, siis vabandan). Ehk siis kui hakkas vanasti mingi sümboolne osa veeaurust vesinikuks ja hapnikuks lagunema mälu järgi umbes 1000K juures, siis kahjuks pole vist keemilised sidemed suvatsenud oma panust anda rohelisse mõtteviisi ning pole seda temperatuuri madalamale toonud.
Loomulikult on ka muid variante peale kuumutamise (elektrolüüs meenub esimesena). Kusjuures kui nüüd meenutada, siis kuulsin kunagi üht lühiettekannet, et üks uus apastraat on miskine tsentrifuugi põhimõttel töötav riistapuu, mis kasutab ära seda, et hapnikumolekul on kõvasti ülekaaluline, samal ajal aga vesinik on küllaltki sale poiss... Kahjuks pole sellesse teemasse väga süvenud, nii et sellega mu teadmised ka piirduvad.
Ahjaa, ja kogu selle teemapüstituse juures tundub, et põhjus ja tagajärg on natuke segi lännu... Nimelt kasutas jah B-rühm nii turbo- kui mehaanilist kompressorit koos vee sissepritsega, ja muu hulgas tuleb tunnistada, et liikusid selle krempliga päris nobedalt edasi. Aga vett kasutati minu arusaamist mööda mitte selle pärast, et see andis jubedalt hobujõude ja muid asju juurde, vaid sellepärast et seda oli VAJA. Ja ma usun, et sellise autoga sõidavad meist igapäevaselt vaid loetud inimesed, kellele on VAJA vett sisselaskesse. Me räägime siis küttesegu jahutamisest selle pärast, et kasutatava ülelaaderõhk on selline, et neid numbreid nähes tahavad silmad pealuu seest välja tulla...
Postitused: 870
Teemad: 3
Liitus: Feb 2012
Maine:
13
Elektrolüüs on küll tore asi aga kas ta just klassikalises sisepõlemis mootoris kasulikult töötab on ikkagi kaheldav. Kütuse tootmine võtab rohkem energiat kui sealt tagasi tuleb.
Kui teha mingi lollus ja kasutada eraldi kodus laetavaid akusi mida siis kasutada elektrolüüsi toiteks ja sellisel kujul lisa kütusena kaasas tassida oleks ilmelt kasulikum aga kui suur kasu on ei tea.
Kas sellest oleks üldse kasu tavakütusel töötava masina lisana, ei oska kosta. Tundub ka olema selline kaheldav.
Vesinikul töötav kütueelement oleks ilmselt mõistlikum lahendus. Vesinuku paaki mahub energiat rohkem kui akudesse ja on ka kergem.
Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.