(01-01-1970, 06:45 AM)v6sa, 43797' Kirjutas: Hattat näikse olevat lahe segu Valmeti vanast mudeli (ilmselt 8xxx Mega) jõuülekandest-rippsüsteemist, Perkinsi mootorist ja kohalikust disainist.
Pigem on tegu Valtra A seeria või selle eellase "arendusega". Brasiilia mudeli nö koopiad?
Hm, sellist rippsysteemi juhrtimist Mezzole ei pakutud. Aga ega ma pole suurem asi valmetoloog ka...
Brasiilia tehas elab praegu ju "oma elu", kuid sealne m6ju on t6en2oline.
Saksama ida osas on siiani töötavd belarussid kui K-700 .Palju on isegi juurde ostetud K-700 uuemaid versioone mis on varustatud saksa mootoritega.Seega vene tehnika on just oma odava hinna poolest konkurentsi võimeline lääne tehnikaga. seega vene tehnikat ei tasuks maha teha sest nii lihtne ja lollikindel traktor nagu see on belaruss on tõestanud nii metsa kui põlllutöödel ka eestimaal.
NB.-Riigiaparaadi hammasrattad ja väntvõll vajaks kiiremas korras remonti.
Muideks, Valtra viimane väike mudel A 83/93 on samuti türgis toodetud käigukasti-tagasillaga. Nii et jõuavad need töökad türklased ka igale poole...
Russist rääkida, siis on viimasel ajal asi tegelikult päris kurb. Sellest kvaliteedist- pommikindlusest millest sai rääkida 80-ndate ja ka 90-ndate alguse masinate puhul, enam kaugeltki rääkida ei saa kahjuks. Kvaliteet kisub käest, uutel masinatel müstilised lagunemised ja isegi vanale russile silmi ette tegevad õlilekked. Välismaise elektroonika ja hüdraulikaga ristamine tõstab küll töömugavust, kuid kapriissemad süsteemid pahatihti vene tehnikaga kaasaskäivate montaazivõtete ja kvaliteedi juures kipuvad hambaid näitama...
Venemaal toodetavaga on lihtne: niikaua, kuni ettevõte ei kuulu mõne maineka Euroopa või USA firma omandisse, tuleb parimatestki tahtmistest hoolimata konveierilt asju, mille kvaliteet on parimal juhul kõikuv.
Ja sageli ei aita ka välismaine partner. AvtoVAZ on viimasel juhul heaks näiteks.
Belarusi fenomen Eestis seisnebki meie ajaloolisel mälul ja nostalgial. Oma tehnikakultuurilises kontekstis (mille märksõnadeks oli pidev nappus kõigest, alates varuosadest ja lõpetades kvaliteetsete määrdeainete ning oma masinatest hoolivate traktoristidega) oli ta kahtlemata õige masin õigel kohal.
Massiivne raud tagas selle, et isegi purjus traktorist ei suutnud teda kohe ära lõhkuda, ja kui saigi lõhutud, siis lihtsa tööriistakomplekti ja ropendamisega sai masina taas korda. Ja see oli ka kõik.
Oleks meie traktoristidel toona olnud kõrval arvestatav kogus Zetoreid, Fendte, Valmeteid, oleks lemmikute nimekiri hoopis teistsugune. Aga siin oli toona olukord nagu maailma loomisel: jumal näitas Aadamale näpuga Eevat ja soovitas tal endale naine valida...
Kaasaja suurtalus pole isegi moodne Belarus masin, millega suurt midagi peale hakata. Jah, loomadele sööta vedada või muid lihtsamaid asju saab temaga teha, tõsiste tööde ja maade jaoks on juba teised masinad.
Seda, et nende teiste masinate jaoks peab kaineid ja oma masinast üle olevaid traktoriste tikutulega taga ajama, on aga täiesti omaette teema.
Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
(Seda postitust muudeti viimati: 28-10-2012, 19:36 PM ja muutjaks oli pen.skar.)
Nüüdnegi Belaruss võtab ohkama. Aga on ka selliseid talunikke, kes on oma masinale ristiks. Kuidas muidu on võimalik põllul moodsal kombainil heeder eest kaotada ja sellest üle sõita omanikul! Teine armastas oma N.Hollandiga kupatada, tõstenool ülal maxasendis ja sai esisilla pakust lahti...
Tervist. küsiks targematelt veidi "mõistust". Lugulaul siis selline, veeretasin 80ndate aastate MTZ80le alla 52e vedava esisilla. 80nel oli kastis isegi see väike ja vajalik hammakas olemas! Olevat eksportvarjandi eripära, aga see selleks.
Edasi tuli esirehvide vahetuse tuhin, et uued ja laiemad 11,midagi x20. Üks õige velje oli "varudes" tesest sain pöia ilma kilbita aga kuna all kilbiga aga kitsamad ,saan sealt kilbi ja üks terve kitsam velg jääks veel varukski!
Tõmbasin uued rehvid nii veljele kui ka kilbita pöiale ja siis traktori kallale.Loo puänt tuleb nüüd. Uus ratas alla ja vanast kilp lahti ja...
kilp ja pöid ei klapi! Kilp äärest ääreni 42,5cm pöid tahab aga et oleks mõõt45cm!
Mis pagana pöid see mul on ja kust ma sellele imele kilbi leian?
Kui kellelgi on lõuna Eestis pruugitut velge oleks huviline sest minu tuttavatest "masinistidest" polnud keegi sellist jama kuulnud, ammugi veel näinud,seega vist vähe lootust.
(Seda postitust muudeti viimati: 05-11-2012, 12:35 PM ja muutjaks oli ToMm.)
(23-10-2012, 20:46 PM)marauder Kirjutas: Mis sa enda omaga tegid siis löpuks?
Uued kolvid/hülsid/rõngad sees, klapipesad freesitud ja sooveldatud. Hetkel tegelen lõdvikutega (alumiiniumist toruotsad urbseks oksüdeerunud), radikas lekib jne. Samuti maadlen käivitusmootoriga mis käivitub siis kui tuju tuleb (vajalikul hetkel reeglina ei tule). Olen natuke käianud juba mootorit aga elu sisse pole võtnud veel, ajab ainult valget tossu, kui eetrit lasta hakkab musta tulema ja teeb mõne popsu isegi. Ilmselt on kütuse- või etteandepumbaga mingi probleem.
Kui kellegil pakkuda siis PS (mootor on D-50) :
*Väljalaske kolle koos põlvega (kapott on kandiline, ehk d-240 kolle läheb ka
*Viisakat termostaadi korpust
http://www.maaleht.ee/news/maamajandus/m...d=65255800 Eesti ARK-s on arvel 9200 belarus tüüpi traktorit see on ikka päris suur arv kui siia juurde arvestada ka need traktorid mis ei ole arvel siis oma 15000 belarussi moodustavad traktoripargist ikka suure osa. Kas keegi saaks ARK-i andmebaasidele ligi et teada saada muude arvel olevate traktorite margilise koosseisu.Seda oleks huvitav teada?
NB.-Riigiaparaadi hammasrattad ja väntvõll vajaks kiiremas korras remonti.
Vaatamata uute traktorite ostule nooreneb meie traktoripark aeglaselt. 70% Eesti traktoripargist on vanem kui 10 aastat. Kolme kuni kümne aasta vanuseid on 27%. Noorenemine siiski toimub, sest viimase nelja aastaga on vanemad kui kümne aastaste traktorite osa vähenenud 18%.
Eesti traktoripark koosneb ka peaasjalikult väikese võimsusega masinatest. Liiklusregistris arvel olevast 25 365 traktorist on 47,2% võimsusega kuni 70 hj, 71–90 hj on 32,5 ja üle 200 hobujõulisi 3,8%.
[attachment=40827]Tere plaan paigaldada enda MTZile selline haake seadedis,ega keegi ei oskaks öelda mis mõõdus on tagasilla korpuse all asuvad poldi avad[keermed] millega see seadeldis põhja küge kinnitatud on.
Ära nüüd halba jahutust küll karda. -10kraadiga korralik termostaat, mootori kate peal ja radikas ka kinni keeratud, kuid mootori temp üle 40kraadi ei tõuse, tegu siis vask radikaga.
Asi on pigem ikka nii kuis rahakott lubab, terasradikaga tekivad lihtsalt korrosiooni probleemid pikapeale.
(11-12-2012, 19:38 PM)meli666 Kirjutas: Küsimus MTZ 82 jahutussüsteemi kohta.
Nimelt oleks plaan osta traktorile uus radiaator ja veepump. Oskab keegi soovitada, mida valida, kuna neid erinevaid. Veepumbaga asi lihtne, ilmselt ostan ikkagi originaal vene pumba, kuigi hiina oma oleks 17.- odavam?
Suurem probleem radiaatoritega. Neid väga palju erinevaid ja odavaima ja kallima variandi vahe ligi 140.-
Radiaatorid on siis järgmised: vask südamik ja vask vannid, vask südamik ja plast vannid, terassüdamik (pealt vasetatud) ja terasvannid, alumiiniumsüdamik ja terasvannid, alumiinimsüdamik ja plastvannid.
Oma mõistusega jätaks mängust välja plastvannid. Vene plastmassi nagu usku ei ole, kuigi võibolla on tehtud hoopiski pilusilmade juures.
Südamikest ilmselt see vasetatud terassüdamik kõige kehvema jahutusega.
Aga alumiiniumsüdamik peaks olema suht okei? Seda 140.- vast rohkem mõtet maksta pole, mis vasksüdamikuga maksab?
Pumpa pole kunagi vahetanud aga radikat küll ja ma tutvustan oma kaalutlusi.
Raudsüdamikku siis valikus polnud, kuid ülejäänud küll.
Vasksüdamik on kahtlemata kestvaim ja lihtsamini lapitav, kuid hinnavahe liiga suur.
Al on hea soojusjuhtivusega ja hinnalt soodsam, kuid raskesti parandatav.
Vannidest on loogiline al radikal kasutada plastvanne et ei tekiks elektrolüüsi.
Kuna mul olid juba plastvannid olemas ostsin ainult südamiku lootes säästa, kuid see polnud nii.Nimelt ei tulnud pooled poldid lahti ja uute poltidega tuli pea sama välja mis terve radikas.
Igatahes jahutus on küll ideaalne ka 30 kraadiga osuti 85 peal ilusti.
Kui on eraldi torudest variant ma soovitan panna keskelt torude vahele silikoonist riba et torud ei vibreeriks ja uuematel ongi juba tehtud nii.
NB!!! kui on esimese võimendiga ei sobi uuemad vannid, kuna pole kardaanile kohta.
(11-12-2012, 21:29 PM)maisalup Kirjutas: Ära nüüd halba jahutust küll karda. -10kraadiga korralik termostaat, mootori kate peal ja radikas ka kinni keeratud, kuid mootori temp üle 40kraadi ei tõuse, tegu siis vask radikaga.
Asi on pigem ikka nii kuis rahakott lubab, terasradikaga tekivad lihtsalt korrosiooni probleemid pikapeale.
Radika materjal nüüd küll ei tohiks segada mootori temp tõusu. Soojenemine ikka väikses ringis ja radikas ringist siis väljas.
Kirja mõte oligi selles, et traktor ei suuda väikeserihngigagi soojaks minna, vaevalt et nüüd teisest materjalist radikas keema ajab.
Viimasele kirjutajale-mtz1221 on 130hj, 15o hj on mtz1523.
Olevat ühed hädahunnikud muud kuulnud pole
). Olen natuke käianud juba mootorit aga elu sisse pole võtnud veel, ajab ainult valget tossu, kui eetrit lasta hakkab musta tulema ja teeb mõne popsu isegi. Ilmselt on kütuse- või etteandepumbaga mingi probleem. 
