[Marko]

Kurtsid, et ei julge katusele ronida lume rookimiseks. Loe siit natuke:
http://www.auto24.ee/foorum/foorum.php?q...elt%20alla&s1=1&un=&fid=106&make=0&s2=1&s3=1&s5=0&s4=0&l=100&advsrch=1&tid=132827#0

[Ranno]

Tegelen igapäevaselt sarnaste töödega. Iga maja peab ikka hindama kohapeal ja siis välja pakkuma piisava lahenduse. Foorumis ei ole võimalik näha probleemi tekkepõhjust.
Meie kodulehel on näha mõningaid töövõtteid, kuid iga meister jätab omad nõksud enda ja tellija teada. Tegu ei ole ei ole n.ö. masina rattavahetusega.
Raudteetungrauaga ei soovita vundamendilt tõsta. Võimalusel ikka maast. Hilisem vundamendiparandus palgi all on väga tülikas ja kulukas.

[Tsistern]

Ennem kui midagi tegema hakkkan laen fotosid maja seisukorrast!

---

K[/align]as oleks võimalik ka vintsidega aamtalad üles tõsta ja paika panna?

[uko]

Saad kokku küll vedada,aga kõigepealt pead katuse üles tõstma,siis tee mis tahad.Kui huvi võin selgitada kuidas.Tungraua jutt unusta katuse juures ära.

[Tsistern]

Oót ikka huvitab! Tundub et ilma katust maha võtmata ei vea kokku?

[pen.skar]

Kõrgetel tõstmistel keevita kruvitungrauale pool meetrit toru alla ja sinna pista peenpalk sisse. Pole karta, et alt minema lendab. Kavalam on alumise kõdunenud palgi väljavahetamisel see asendada fibodega. On vast kindlam kui palgijuppidest asendus.

[Martti]

Ning üldse esimese asjana tuleb katus lumest puhastada.

Üldse esimese asjana tuleb kandekonstruktsioonid projekteerida ja ehitada nii tugevad, et lund ei pea katuselt maha lükkama. Sõna ehitada on rõhutatud sellepärast, et projektis võib olla asi õige, aga ehitajaid see ei huvita.
Alguses odavalt kätte tulnud asi, läheb lõpp-kokkuvõtes veel kallimaks kui kohe korraliku tegemine.

Mitte et antud tekst käesoleva palkmaja kohta käiks, aga selline on lihtsalt reaalsus. Lumi tundub olevata sama hooajaline probleem kui jääpurikad linnas, mis sulades kohe ununeb. Õpiksid lollid siis oma vigadestki, aga si..agi. Igal aastal samad mured, aga lahendada keegi ei viitsi. Need kuurid mida tänapäeval ja juba vähemalt kümmekond aastat ehitatud on, ei saagi lumekoormust kanda, sest ainuke asi mida on ehitusel silmas peetud - on odavus!

[13piisab]

ei soovita vundamendilt tõsta. Võimalusel ikka maast. Hilisem vundamendiparandus palgi all on väga tülikas ja kulukas.

nõus. Ma õppisin selle selgeks praktika läbi:
http://teet.luarvik.org/v/Tenusti/mehete...1.JPG.html

veel ei torma tark sellise tegevuse puhul ega püüa palki pika tüki kaupa vahetada. Oma ca 8x12m maakodul plaanisin esiti vahetada palki 3m juppidena. Kohe esimene sein hakkas nii pika tungimisvahega laiali vajuma, niiet sai jätkatud 1,5m juppidega.

[PlyVal64]

Ning üldse esimese asjana tuleb katus lumest puhastada.

Üldse esimese asjana tuleb kandekonstruktsioonid projekteerida ja ehitada nii tugevad, et lund ei pea katuselt maha lükkama.

Martti, antud ehk minu maja katuse tugevusarvutuse ja reaalse ehitamise on viinud läbi mees, kes oli oma ala absoluutne tipp Eestis ja kelle teadmistest ning oskustest asju ka reaalselt valmis ehitada üljoontes ehituse vallas rohkem teada/osata ei saagi. Mina olen oma isa tööd küll edasi arendanud, õigemini Temast pooleli jäänud tööd lõpuni viinud ja ei karda mitte ühestki kohast tugevusvaru puudumise üle. Kuid 2011 talve lume hulk oli siiski selline, et selle maja 80-aastase ajaloo jooksul tegin keset talve kogu katuse puhtaks. Mitte, et seda oleks olnud vaja teha vaid lihtalt "igaks juhuks". Milleks koormata konstruktsioone, kui seda saab vältida? Kui ikka lund on tuisanud katuse neelukohtadesse 1,5 meetrit... on peremehena targem tugevusvarusid mitte testida.
Sellise V-toe kaudu suunatakse kogu katuse (see siis raske S-kivi + lumi) koormus läbi betoonsamba maasse (ehk lõpuks läheb koormus monoliitbetoonist kessoon-keldriseinte ja selle 4-ruuduse põranda kaudu 10 000 aasta vanusesse liivapõndakusse). See oli üks viimaseid töid isal ettevalmistusena kivikatuse paigaldamiseks. Tegelikult on veel 2 lisaposti, mis omakorda jagavad koormust, üks neist läbi täis valatud vana korstna (veel ruutmeeter põhjapinda). Jne. Reaalselt peaks ideaalne konstruktsioon jagama koormused kas ühtlaselt kõigi "postide" (palkseinal siis mõtteliselt iga seina osa sarika all) vahel või suunatult läbi spetsiaalsete koormusttaluvate konstruktsiooni osade. Mina jagasin katuse koormused maakodu ehitusel ära samamoodi läbi kandva post-vaheseina ja kolme toolvärgi tugiposti. Vajumine on olnud null millimeetrit kõigis suundades, kuigi muutsin viilu suunda ja aampalgid ehk laetalad on vanal majaosal piki viilu suunda. Nätuseks selline riiul-post.

Selles on Sul muidugi õigus, et "moodsad" majad on päris tihti ehitatud kurat-teab mis kombel ja ka see, et vanad ja kergelt väsima hakkavad majad (kuskohas on veel algset konstruktsiooni nõrgestatud) võiks lihtsalt "maamehe mõistusega" üle vaadata. Tihtipeale piisab mõnest mõttega ja õigesse kohta pandud toest, et kordistada vana ja nõrgenenud konstruktsiooni tugevusvaru. Mõni diagonaal, mõni lisa koba, mõni ferm-lahendus ja ongi suurem oht hetkeks möödas.
Uute plekk-peno-pappkuutide puhul võib vabalt tekkida olukord, kus maja konstruktsioonide ehituslik kogukaal on väiksem, kui paksul märgunud lumel selle peal... ja kui kogu see värk on popneetide, kipsikruvide ja juudiplekist nurgakestega kokku pandud täiesti ajudeta "ehitusmehe" poolt, ongi käes kokku kukkumine Töö Pärnu kuut on üks ajaloo ilmekemaid näiteid aga eks sedasorti loll-õnnetusi on veel palju.

[dad]

Palkmaja ehk siis ka suvalist puitmaja saab tagasi tõsta. Olen seda korduvalt teinud, alguses ehitusmeeste ja edaspidi omaenese tarkusega, kokku pole neist ükski kukkunud, "käest ära" on küll läinud aga see ei takista alustatud ettevõtmise edukat lõpetamist.
Kuivõrd teen ma asju suurelt või väga suurelt, siis kahekorruseline sõrestikmaja "käest minek" tõstmisel on läbi elatud, talupojamõistusega pole seal enam miskit tegemist, kui vundamendiplokid on laotud üksteise otsa ilma sidusaineta ...ime et 80 aastat üldse püsti püsis.... või siis teine variant, et vaja tõsta 11-12m palkseina korraga üles, kahe 20-sega üritati tõsta ja üks 20tonnine lasti lõhki, siis sai toodud 50t veduritung ja sellega venitatud edasi, sammu pikkuseks vahetusel oli 7 meetrit ... kõik vundamendi pealt tõstmisega ja kahe tungiga.

Kokku võtvalt ütleks, et igasugu spetse on olemas ja igatpidi saab teha, iseasi on oskus ja osavus ... mõnel lihtsalt tuleb paremini välja kui teisel, kuigi töövõtted ja tehnika on samad...

Dad.

[myrakaru]

Kus see teemaalgataja majake asub? Vanaajamaja ning Viljandi KA sellid teevad lõuna-eestis palkmajade seisundiekspertiise. vt vanaajamaja.ee ja rahvusliku ehituse seltsi lehekülgi. tasub ühendust võtta ja kaupa teha, neil on küll kõvasti tööd aga oma peaga rahmeldama hakates võib ses asjas palju lollusi teha.

mis teha, kaugmeetodil ehitise seisundi hindamine pole kahjuks võimalik.

[uko]

Katust ei pea maha võtma,vaid tuleb üles tõsta,siis saad allpool kõik asjad ära vahetada.

[Tsistern]

Asi asub Vaimõisa külas!

[zazik]

Kopli talu?

[Tsistern]

Jep vast on küll kutsuti seda nii aga kunagi kuulsin ,et öeldi ka raudepa talu. Ära tunneb selle järgi, et see on metsa sees ja looka vajunud.

[zazik]

Raudsepa on meie ühine naaber, see talu mis keset lagendikku asub. Ja see, mis lagunenuna Kopli ja Raudsepa sissesõidutee ääres asub, on Sõeru. Lagunenud saun sama tee ääres kuulus kunagi Raudsepale.

Minu maamajapidamine on sealsamas künka otsas.

Suvel käisin ka Koplilt läbi korra, üsna õnnetu on see pilt seal. Aga väga tore kui ikka majast asja üritate saada, loodetavasti püsib vähemalt kevadeni püsti.

[Tsistern]

Raudsepa on meie ühine naaber, see talu mis keset lagendikku asub. Ja see, mis lagunenuna Kopli ja Raudsepa sissesõidutee ääres asub, on Sõeru. Lagunenud saun sama tee ääres kuulus kunagi Raudsepale.

Minu maamajapidamine on sealsamas künka otsas.

Suvel käisin ka Koplilt läbi korra, üsna õnnetu on see pilt seal. Aga väga tore kui ikka majast asja üritate saada, loodetavasti püsib vähemalt kevadeni püsti.

OOt see maja mis on üle saja aasta vana ja kõrval olev laut on kokku kukkunud?

[zazik]

Raudsepa on meie ühine naaber, see talu mis keset lagendikku asub. Ja see, mis lagunenuna Kopli ja Raudsepa sissesõidutee ääres asub, on Sõeru. Lagunenud saun sama tee ääres kuulus kunagi Raudsepale.

Minu maamajapidamine on sealsamas künka otsas.

Suvel käisin ka Koplilt läbi korra, üsna õnnetu on see pilt seal. Aga väga tore kui ikka majast asja üritate saada, loodetavasti püsib vähemalt kevadeni püsti.

OOt see maja mis on üle saja aasta vana ja kõrval olev laut on kokku kukkunud?

Mille kohta see küsimus?
Antud kirjeldus kehtib vist nii Raudsepa kui Sõeru kohta, kohe ei tule ette kas Raudsepal on lagunenud laut. Sõeru on see talu, mille hoonete vahelt peab Koplile pääsemiseks läbi sõitma (vasakule jääb elumaja-laut/kuur) ja paremale Ait (mis alles paar aastat tagasi osaliselt kokku vajus, enne oli väga sirge ja tundus tugev) ja täielikult lagunenud laut.
Raudsepa on see Koplile lähim talu keset lagendikku ja suhteliselt heas korras veel. Raudsepa sissesõidutee läheb Kopli tee pealt paremale pärast kivikuhja ja sauna varemeid.

[Tsistern]

Jah loodame ,et seisab püsti! Kui küsida tohib mis on teie nimi?

[zazik]

Külajutud jätkuvad privaatsõnumite vahendusel.