(Seda postitust muudeti viimati: 29-12-2013, 13:09 PM ja muutjaks oli deeremees.)
Kui läks juba liikurhekseltide teema peale võiks ka arutada venelaste liikurhekseldist KCK 100A Eestisse pole neid kunagi jõudnud, küll venemaal liigub ikka mõni isend ringi
Tartumaal tollases Ülenurme Õppe- ja Katsemajandis töötas neid 70ndate lõpus ja 80ndatel aastatel 2 tk. Sellest oli ka artikkel Sotsialistlikus Põllumajanduses.
Vaevalt et alles Aga ühte Ülenurme majandi eksemplari sai kunagi oma silmagagi nähtud.Toonane naabrimees Aleksandr töötas selle peal.
Tore on et tuntakse huvi vana(nõukaaegse) tehnika vastu aga selleks on juba ammu olemas teema "Nõukogudeaegne põllutehnika" ja osa 2.Võiks seda täiendada mitte teha eraldi uusi teemasi.
Sama kehtib ksf.bruno5 algatatud "Vene ekskavaatorid" teema kohta.Sobiks ju väga hästi olemasolevasse teemasse "Vene linttraktorid ja muud mullatöömasinad..."
Ka fortschritti teemat on vähemalt neli erinevat:
Teema: fortschritti tehnika ,Teema: Fortschritt E 302,Teema: Fortschritti silokombaini E281 baasil ehitatud masinad,Teema: Kui palju leidub Eestis Fortschritt E 281C...
Võibolla norin asjatult aga lihtsam oleks kui need oleks ühe teema all...
Ilmselt on asi selles, et ei viitsita otsida, et kas asi on kusagil juba jutuks olnud, kas on juba olemas mõni sobiv teema oma jutu mahutamiseks - märksa lihtsam on ju teha iga üksikküsimuse jaoks omaette teema...
Neid Fortschritt'i teemasid on tõesti nagu seeni peale vihma.
Aga seoses KCK-ga, siis loodan, et likvideerisin kunagi neist viimase jäänused mis meie kodumaa pinnal ringi liikunud.
Raami tükeldamiseks igatahes gaasilõikajat vaja ei olnud... Nii "korralikult" keevitatud masinat polnud varem näinud. Jutu järgi olevat masin olnud pärit lätist ja reaalset tööd eestimaa pinnal ei teinudki.
Nüüd saame arvatavasti kuulda elukaugete inimeste loegut muuseumitest ja ajaloo säilitamisest... Igasugust prügi pole mõtet säilitada. Üks selline avalik prügila meil juba eestis on...
(Seda postitust muudeti viimati: 02-02-2013, 19:46 PM ja muutjaks oli E303.)
Liikurhekseldi KCK-100 läks tootmise Gomeli masinatehases valgevenes 1977 aastal ning moderniseeritud KCK-100A toodeti alates 1989 kuni 2000 keskpaigani..DDR fortschritti samalaadselt masinalt E-280 või E-281 on üle võetud ainult tööpõhimõte ja kabiin. Seega on nad ikka täiesti erinevad masinad ning saksa masina osad vene omale absoluutselt ei sobi. Eestisse on sattunud ainult mõned üksikud masinad ning praeguseks on needki ammu vanarauaks saanud.
NB.-Riigiaparaadi hammasrattad ja väntvõll vajaks kiiremas korras remonti.
Jah kõik on tore seni kuini igasugu info ja meenutused lõppevad.Siis kaob see teema unustustehõlma... ja mõne aasta pärast jälle keegi teeb uue teema
Kas ei saaks nii teha(kasvõi temaalgataja soovil ja nõusolekul) ?
Muudetud: Grammatika-natsid muutisd postituse pealkirja ja.... Teemast "Millega tegu"? - sai teema "Kaugsidemagistraalide taristu ja tehnika"
Samamoodi võiks ju KCK-100 postitused lisada teemasse ""Nõukogudeaegne põllutehnika"
Postituse algataja seda teha ei saa Äkki Svensson aitab ???
Okei ma järgimne kord kui uut teemat alustan , panen sobivate teemade alla.
Aga mis mootorit kasutati KCK 100 100A peal. Mind huvitab selline Nõukogude tehnika väga sest ma ise pole eriti nendega kokku puutunud, eriti selle KCK 100-GA.
(Seda postitust muudeti viimati: 04-02-2013, 00:56 AM ja muutjaks oli krossifänn.)
KCK-100A modifikatsioonide andmed siis mootorite,kütusekulu jne.kohta.
Sisaldab ka noorema põlvkonna jaoks arusaadavat inglise keelt
Modifikatsioon KCK-100A-3 oli tootmises vähemalt 2008aastani
Ja "ratsitud" KCK-100 võis edukalt töötada ka ehitusel
(Seda postitust muudeti viimati: 17-02-2013, 02:04 AM ja muutjaks oli Tomasa.)
Vene silokombainist
1988 vene intensiivse tehnoloogia (!) põllumaj. tehnika kataloog ütleb, et toodetakse iseliikuvat söödakoristuskombaini KCK-100A. Mootoriks CMD-72, 147 kw. Tootlikkus rohttaimede niitmisel 36 t/tunnis. Maisi puhul 90 t/tunnis. Samuti oli tootmises suurendatud läbivusega kombain KCK-100A-1, millel laiemad rehvid ja tagasillal difrilukk. Veel toodeti roomikkombaini KCG-F-70, mis mõnel määral unifitseeritud eelmistega.
Huvitavam tegelane on vene silokombain (seade) PKK-F-90 koos söödakogumiskompleksiga Poljese-250. Viimane on justkui universaalne energeetiline platvorm, millisele saab ühendada erinevaid seadmeid. Mootori võimsus 180 kw, tootja Gomeli tehas. Välimuselt midagi uuemat.
Ka 1991.a. kataloog räägib samas masinast. Mootoriks CMD.31-01, 184 kw. Söödakoristusseadme läbilaskevõime rohttaimede puhul 8 kg/s. Maisi puhul 25 kg/s.
(Seda postitust muudeti viimati: 29-12-2013, 13:11 PM ja muutjaks oli deeremees.)
Internetis sattusin sellise huvitava silokombaini Кормоуборочные гусеничные комбайны КСГ-Ф-70 otsa. Tegu ДАЛЬСЕЛЬМАШ toodanguga ning põhimõte sarnaneb KCK 100A-le.