[deeremees]

Minu kodukandis oleval rabal on betoon tee. Aga teisel rabal on kruusatee.

[Regardman]

Traktoristidest ja nende järgijooksmisest on räägitud, hulkuvatest veduritest mitte.
Lavassaares on rabaraudteevõrk ringi sõidetav. Teadupärast saab I käiguga ja olematu gaasita lõksuda see "jossi" kärakas vabalt. Juhtuski nii, et MD54 mehel oli tarvis pöörangut seadma minna. Oli aga läheduses mõni tuttav, kellega paar sõna vahetada. Ja nii ennast unustavalt see kökats omapäi edasi sõitiski. Oli paar ringi ära teinud, kuniks tulevalves jäänud see masin silma. Esimene ettejuhtunud mees hüppas sisse ja viis hulkuri ära.

Samas polnud ka raudteeavariid mingisugune erand. Eriti pimedas või purjuspäi. Esines nii üksikveduri kui ka turbakolooda põrkumisi, samas oli tavaline, et Lavassaare estakaadilt mõni vagun üle lasti.

[mlsluik]

Aga mis oli sellise "kuukulguri" ülesanne rabas? Kas selliseid ratse ka tänapäeval kasutatakse?

Selle antud masina elulugu on pikk ja keeruline. Algselt oli kõige tavalisem aunataja, siis kunagi 80ndate alguses ehitati ümber ning prooviti masinale jumzi kopaosa paigaldada, see on ka antud piltidelt näha. Asja sest ei saanud ning otsest vajadust polnud.
Siis seisis masin metsaveeres ning enamjaolt läks varuosadeks ja lihtsalt rüüstati puhtaks.

Uue elu andis masinale 2005a paiku lugupeetud mehaanik ja muidu osav mees Enno L. , kellelt pärineb ka minu isiklik huvi tehnika vastu.

Vajadus masina järele tekkis kraave puhastades kuna seda teenust tuli sisse osta. Mõeldud-tehtud.

Masin sai endale MAZ'i V6 mootori, kabiin T150K varudest. Käivitub nupust ja on muidu muhe masin.

Mõned pildid ehitusest:

                       
Orginaaliga võrreldes on tunduvalt laiem.

Nüüdseks masinat aktiivselt kasutatud ja end igati õigustanud.
       

---

Ahaa vot kuhu need Raadi lennuvälja betoonplaadid siis lõpuks jõudsid.Siin Tartus jäi nii mõnigi nende järgi taga nutma sest kiirendamis/kimamis territooriumi jäi järjest vähemaks

Ja seda ruumi jääb pidevalt seal vähemaks, raja lõpus head pehmed hakkpuidu hunnikud ning raja algusesse on nüüd "raadi romula" kolitud...

Vana raja lõpus olev tee parkimiskohtadeni on ka ära vajunud ning "kasutuskõlbmatuks" muutund.

Seoses raadiga, sealt lennuraja lõpust edasi sõites on ka ju väike turbaraba. Kunagi täitsa juhuslikult sattusin sinna.

   

LEIA PILDILT PÖÖRAJA !

[krossifänn]

Äärmiselt sümpaatne masin.Kas tal mingi hüüd või hellitusnimi ka on? Ise pakuks krokodill/alligaator Pilt tehtud varakevadel ja see elukas venitand end kuivemale kohale päikse kätte soojendama...
Roomikukilbid siis puidust ja kinnituvad poltidega metallroomikute külge? Kas sellest vanast "kuukulgurist" siin üldse midagi alles on peale idee...?

[mlsluik]

Äärmiselt sümpaatne masin.Kas tal mingi hüüd või hellitusnimi ka on? Ise pakuks krokodill/alligaator Pilt tehtud varakevadel ja see elukas venitand end kuivemale kohale päikse kätte soojendama...
Roomikukilbid siis puidust ja kinnituvad poltidega metallroomikute külge? Kas sellest vanast "kuukulgurist" siin üldse midagi alles on peale idee...?

Otsest nime tal ei ole, kõik saavad aru et igavene "peletis" on

Orginaalist, mis seal 1985a pildil, on säilinud mingi osa tagasillast ja enamus raamist.

Tagasild ja käigukast on muidu DT 75 omad, nii nagu orginaalis ka aunatajatel. Paigaldatud sai ka lisaks tagumine rippsüsteem.

Roomikutele on tõesti puidust laiendused külge kruvitud.

---

---

Mõned videod moodsamast tehnikast

Sõbrad soomlased
http://www.youtube.com/watch?v=f5yfIheBz4A

Ja meie endi eesti poisid
http://www.youtube.com/watch?v=OCAIxeLlA...mrxkD2DvQQ

jne..

[krossifänn]

"Oli mis oli,sündis mis sündis,ometi on kõik väärt,et seda tasapidi mäletada"
Need A.H.Tammsaare sõnad on motoks ühes teises väärt raamatus.
"PÕLTSAMAA EPT AEG"

   

Samuti trükitud OÜ Vali Pressis 2011a.
Skanneerisin mõned leheküljed sellest raamatust toonaste tööliste meenutustega mis seoses turbatootmisega.

[motamees]

Mul tuli meelde turbaaunade kustutamine. Kindlasti ei tea paljud, et auna kustutatakse käsitsi - otsid kätt auna pistes tulepesa üles...tood ämbriga vett, või lased nõrga joaga sinna kohta ... siis hakkad kätega turvast läbi muljuma. Ainult vett lastes läheb tuli rohkem laiali, kuna turvas (ka hõõguv) ujub vee peal ja sõidab üleliigse veega uude kohta.[/u]

[mlsluik]

Näinud elus mitmeid rabapõlenguid, niikaua kui tules on platsid pole hullu midagi, pealt põleb kuiv turvas ära ja rahu majas. Kui aun tuld võtab on lugu natuke keerulisem nagu ennist ksf motamees juba mainis.
Kõige kurvem stsenaaarium tabab aga siis kui tuli metsa jõuab... Sealkohal on inimjõud suht võimetud midagi päästma.

[deeremees]

Neid raba põlenguid on Eesti ikka olnud. Ida Virumnaal on põlend raba mul hetkel ei tule nime, kas mitte Tartu kandis pole ka põlend.

[mlsluik]

Oeh, põlenud on mitmeid kordi meil siin kõik rabad.

Asi on kinni tehnoloogias, võetakse kuskilt ida-virust odav tööjõud peale ja davai-davai. Elementaarne ohutustehnika jääb tihtipeale tahaplaanile. Töö käib kõva tuulega ning auna aetakse kõik mis kätte saadakse, hiljem aunad märjad ja süttivad ise. Kui ei sütti, siis kopitavad ja müüa pole seda saasta kellegile.


Viimaste aastate põlengud:

http://tartu.postimees.ee/130708/tartu_p...339649.php

http://rooma.postimees.ee/120607/esileht...201493.php

http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/00...tu/esi.htm

http://tartu.postimees.ee/110808/tartu_p...340594.php

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/11...d=19094983



Pildilt on näha ka vana T74 koos veepütiga, või õigemini see mis alles jäi.

Kuidas raba süttib on täiesti "dela tehniki" , kes viskab koni aknast välja, kes ei vaevu mootorit puhastama, endal jooksid natil kärud kinni ja väiksed tulekolded olid kohe taga, eelpoolmainitud kollektorist lendavad sädemed jne. Võimalusi on tohutult.

[deeremees]

Isegi on nii olnud et kuskil võib vedeleda klaastükk, siis hakkab päike seda kuumutama ja ongi tuli taga. Õige ta on jah et ei korrastata oma masinaid ja minnakse siis tööpostile Ja arvatakse, et ei juhtu midagi. Aga tegelt juhtub nii et tekkida võib katastroof.

[Veteran]

Isegi on nii olnud et kuskil võib vedeleda klaastükk, siis hakkab päike seda kuumutama ja ongi tuli taga. Õige ta on jah et ei korrastata oma masinaid ja minnakse siis tööpostile Ja arvatakse, et ei juhtu midagi. Aga tegelt juhtub nii et tekkida võib katastroof.

Ha- ha- haa!

[deeremees]

Kas ei ole tõsi siis. Nii on ka alguse saanud rabapõlengud. On väidetud

[v6sa]

Pudelipõhi või mõni muu kumerlääts, mis päikesekiirgust koondab, võiks teoorias selleks võimeline olla. Praktikas...

Tahvelklaasi all ei tõuse temperatuur piisavalt millegi süütamiseks.

[deeremees]

Ma mõtlesin jah seda pudeli klaasiga. Ma ei hakkand seda siis kohe kirjutama, siis lihtsalt kirjutasin klaasi.
Kas sellised raudrullidega kärusid ka kasutatakse Eesti rabades, nagu sellel T 150 K (uuem mudel) taga on. Üks iseliikuv turbakogur. Kabiini olemasolu järgi sain aru.

[mlsluik]

Noortele hea video.
Siin videos on algusest lõpuni kõik kenasti ära näidatud, raba ülestöötamine, tootmine jne.

Näha saab NL päritolu kännujuurijat, profilaatorit, pöörajat, freesi, kogujaid, aunatajat, ekskavaatorit ja palju muud

http://www.youtube.com/watch?v=rIrUkr5F9aE

[mlsluik]

Mäeinstituut:

http://maeopik.blogspot.com/2012/08/turbaaunataja.html


http://kaevandamine.blogspot.com/2009/11...rabas.html

[Daff]

Kunagi pidin tegema ühe praktikatöö kus oli vaja kirjeldada metsatulekahjude tekkepõhjusi. Sai käidud mööda metskondi ja ja metsamajandeid materjali kogumas. Seal igatahes räägiti kohati päris fantastilisi asju tulekahju tekkepõhjustest.
Kõige ohtlikum on just klaas. Piisab suvalisest klaasitükist ja hommikusest kastepiisast, et moodustuks lääts ja päikse olemasolu korral võib juba tulehakatus olemas olla. Nii-et ei pea alati olema pudelipõhi. Peale vihmasadu näiteks kogus pudelikild enda kumeruse vett täis ja kui päike paistma hakkas siis kõikide halbade juhuste kokkulangemise korral hakkas see lusikatäis vett tööle läätsena ja pahandus missugune.
Lääts tekkib suvalisest klaasikillust kui ta asub ainult oma murdekohaga õige nurga all päikese suhtes.

Teine sagedane tulekahju tekkepõhjus oli traktoristil kogematta käest maha kukkunud õline kättepühkimis kalts. Saanud kätte vajaliku niiskus ja temperatuurirežiimi, oli minutite küsimus kui, see kalts päikese käes hõõguma hakkas.

Rabast natuke kaugemale. Toores hein mis oli ilma kuivatamatta mingil põhjusel hunnikusse sattunud, suutis minna nii kuumaks , et tekkis iseeneselik süttimine.

[tarmo242]

Mäeinstituut:

http://maeopik.blogspot.com/2012/08/turbaaunataja.html


http://kaevandamine.blogspot.com/2009/11...rabas.html

Väga huvitav teema on tehtud, palju huvitavat olen lugenud, viimasetel pilitidel on näha, et rabades on ikka alles vana nsvl ajast pärinev tehnika- dt75ed, k701, lintide peale olev veepütt, kuid nende tegevusi on hakanud uued taktorid üle võtma, antud juhul siis massey fergusonid

[deeremees]

Ega ta on jah nii. Lääne tehnika tuleb peale ja vana ununeb. Võiks ikka vanu DT 75, ja muid masinaid ikka säilitada