[myrakaru]

Tervist!

Veidi õli tulle Eesti Õhu muredele. Mis arvavad kaasfoorumlased kaasaegse lennunduse väljavaadetest, kui toornafta hind on viimase viie aastaga kordades tõusnud, aga lennupiletite hinnad samal tasemel, Euroopa liinidel tänu odavlendajate survele isegi langenud?

Võib küsida ka nii - millise protsendi piletihinnast moodustab kütusekulu?
Vaatsin kauglennupiletite hindu, Amsterdam - Tokyo - Amsterdam edasi-tagasi korraliku firma otselennuga ca 800 eurot, ja kui pilet paar nädalat ette osta, siis oli veel lademes aegu ja vedajaid valida.

Selle reisi pikkus on ligi 18500 km. Veebi andmetel on keskmine kütusekulu ühe reisija kohta sel vahemaal ca 18500 korda 0,04 (ltr/reisijakm) ehk ca 740 liitrit.

Kummaline. Miski nagu ei klapi. ca 800 eurosesse piletisse peab mahtuma 740 ltr naftast aetud kütust. Mis see reaktiivkütus siis maksab, et kogu möll üldse võimalik on? Või on andmetes midagi väga rängalt viltu?

[Alts]

Sellel küttel ei ole aktsiisi peal.

[Aspelund]

Mis moodi puutub see teema automotofoorumisse?

Riigi- ja äripeks pluss musta käe otsimine sobib äkki rohkem sellistesse kohtadesse nagu paraweb võ delfi?

A.

[myrakaru]

Ei ole ei äri- ega riigipeksu kurtmine, on vaid huvi faktilise olukorra vastu.
Aga kui ei meeldi ja pole huvitav, võib selle teema ju ära kustutada.

[Peedu90]

Lennupiletis on peale kütuse veel maandumistasud(olenevalt lennujaamast ja lennuki kaalust võivad olla vahemikus 1000-8000$), navigatsioonitasud(lennujuhtimine lennujaamas pluss siis iga ületatava riigi kohal ülejuhtimistasud), palgad, lennuki liising, hoolduskulud(planeeritud ja planeerimata) igasugused lõivud lennuametile, maapealne teenindus(pagas ja vetsu tühjakspumpamine), jäätumistõrje. Pisikesi asju on veel ja veel. Aga iga asi maksab.
Selliseid arutelusid, et kuidas lennupileti hind kujuneb ja kõikke muud igasugustes ingliskeelsetes foorumites lõpmatuseni kedratud.

Näiteks võiks lisada, et estonian airi CRJ900 kütusepaagid on ca 12000l ja kui ma ei eksi siis galloni hind on ca 2€ galloni eest. väga jämedalt siis 0.5€/l
Täispaagid maksaksid siis 6000€ ja sellega saab lennata ca 2200km peale mahub inimesi 88. Iga inimene maksab 2200km lennu puhul kütuse eest umbes 68€. Estonian Air pakub lendu Brüsselisse, kuhu on ehk umbes 2000km ja praegune piletihind sinna on 89 euri.

Rohkem ei viitsi erinevaid asju siin välja arvutada.

[myrakaru]

Tänud, Peedu! Saan aru, et hetkel tasub lennata, pehmelt öeldes.... see 89-68 teeb tervelt 21 euri...
jep, atškoo jagu euri ühe inimese brüsseli reisilt on siis summa lennuki ja lendurite ja Eesti Õhu ülalpidamiseks...

[hulgus]

Arvutustes on küll välja toodud odavaimad hinnad, aga kui keskmine kodanik soovib nädalase etteteatamisega EA lennuga € piires lennata, siis eelpool toodud näidet vaadates, on seda läbi Tokyo mõistlikum teha. Paljalt Tln-Stockholmi pilet (tund lendu) võib olla 3-400€. Ja EA olla ikkagi peaaegu odavlennu firma. lisame businessklassid, "soodushinnaga" söögid pardal, lisatasu pagasi eest jms, siis hakkab juba looma.

Kunagine õppejõud toonitas korduvalt, et ärge kunagi kirjutage arvele üht rida 100€, vaid ikka 100 erinevat pisikest rida a´1,-€. Nii on.

[myrakaru]

Kahtlen kas keskmine kodanik ikka nelisada jööri stokki ja tagasi lennu peale raiskab... Peab ikka vääga kiire olema. Säänseid raharulle ehk paarteist tükki päevas leiab, ülejäänud lähvad laevaga.

Muide, Tartu vahet sõitnud SAAB 340 skooris ühe otsa peale (ca 170 km ja 0,47 km/ltr) enamvähem 300 liitrit, kuigi ega andmetes vist õhkutõusu ja kõrgusevõtu lisakulu sees pole.
vt http://www.aircraftcompare.com/helicopte...0/445#spec

300 korda 0,5 euri pole tõesti midagi hullu, isegi kui pilet 20 euri nagu ta siin oli, aga SAABi putkasse mahub 33 reisijat, mis teeb nina peale küttekuluks suht sama numbri mis üksi väiksema sõiduautoga lastes. Ja putkas on harva 33 reisijat, vastupidi, nagu leht kirjutas oli täituvus suht kehva ja tuligi lind maa peale jätta, kuna ka see 20 euri polnud Onu Heinole taskukohane.
Njah, hoiame pöialt, et lennukiküttele mingeid makse ei tuleks, muidu on selle transpordiliigiga jeemen. Päälik siin veel pahandas et pole jutul autoasjandusega pistmist. Kui need linnud ikka ei tõuse, on pistmist küll. Igatahes tasub perereis siis juba autoga teha, praegu on lähemas Euroopas suvitusel asi napikalt lennuki kasuks. Ja kardan, et varem või hiljem läheb uuesti hinda ka rong, mis küttekulu poolest per nase autost juba tüki etem.

[PlyVal64]

jep, atškoo jagu euri ühe inimese brüsseli reisilt on siis summa lennuki ja lendurite ja Eesti Õhu ülalpidamiseks...

Just äsja lendasin ja aprillis lendan jälle Brüsselisse aga sealt veel teise lennuga ka edasi Bilbaosse. Piletid meil makstud, 171 eur nägu. See on siis iseenda, ühe käsipagasi 5 kg ja äraantava pagasi 23 kg eest sellisele otsale. Keskmiseks võiks see siis teha 100 kilo/1 kuubi õhuvedu.
Ma astun 23 aprill päeval 15:00 koduuksest välja ja südaöösel olen Getxo sadamas jahi peal! See teeb 10 tundi koos auto ja taksosõidu ning Tallinnas 1,5 tundi varem passimisega. 55 min Brüsselis on sobiv, sest ümberistumise distants on ~100 meetrit jalutamist terminalist väljumata ehk turvakontrollita. Takso maksis 27 euri seal tellimisega magala ette-Bilbao lennujaam, seega saaks 1 inimene (sirgjoonelt lennukast lennukani 1600 + 1000 mõõdetuna kaardilt) 2600km läbida 200 euroga rahulikult 9 tunniga! Selle raha eest peab 2 lennukit lendama (ja kütus ise on ju vaid osake lendamisest), 3 lennujaama koos kõige sinna kuuluvaga töös olema - see on mulle täiesti arusaamatu, kuidas see üldse võimalik on? Gigalennujaamadest olen käinud vaid Pariisi Charles de Gaulle Airport'is, see on reisijate arvult stabiilne maailma nr.7 ja reisijate arv 50 miljonit. Kui ka iga reisija pealt saab 10 eurot puhtalt omale (võimatu, vaadates neid arvutusi), on see "vaid" 500 miljonit. Kui mitu inimest tahaks 12 kuud palka saada, kogu infra vaja üleval pidada ja kasvõi 32,3 ruutkilomeetri maamaks võib olla juba kolossaalne summa. Sain just tõusnud maamaksuga maksuteate ja kui see lennujaam asuks Noarootsi vallas, peaks ta maksma 550 000 euri maamaksu... Aga mis võib olla kogu lennujaama elektriarve??? Ma ei kujuta ette, võib see olla veel megavattides või ulatub juba gigadesse? Ok, annab linn või riik maa tasuta aga elektrit ei anna kindlasti tasuta.

Edit: aastas on 8760 tundi ja lennujaam töötab ju 24/7. Prantsusmaal on kõige odavam ärikliendi elekter (tuumjaamad, mis muud!), väidetavalt isegi meie elektrimüüjate ja Statistikaameti põhjal 6 senti kWh. Kui oleks stabiilne tarbimine 1MWh, siis oleks arve 525 600 eur. Megavatiga ei saa seal eskalaatoreidki tööle... umbes nii. Samas tõrgub mõistus uskumast, et lennujaam võiks kulutada tunnis gigavati elektrit. Mingi 100 mega võiks aga küll uskuda. Aga siis tuleb kohe suhe selline, et 1 reisija/1eur puhast raha = napilt elektriarve...

Rongiga sama asi: ainuüksi raudtee süsteemi käigus hoidmine maksab jubedalt. Muidugi sellele vastavalt on kõik sõidetud Euroopa rongid ka suhteliselt kallimad olnud. Täiesti realistlikult peaks, ja peale Queen Mary 2 ka on, kõige odavama piletiga olema laevaga sõitmine.

[cesium]

2010 a. seisuga Rooma, Leonardo da Vinci nimelise Fiumicino lennujaamas, mis on Itaalia suurim ja mida läbis 35,5 milj. inimest aastas, el. kulu 180.000.000 kWh/aastas.

[PlyVal64]

2010 a. seisuga Rooma, Leonardo da Vinci nimelise Fiumicino lennujaamas, mis on Itaalia suurim ja mida läbis 35,5 milj. inimest aastas, el. kulu 180.000.000 kWh/aastas.

Statistikaameti väitel olid elektri hinnad Euroopas sellised, kummalisel kombel pole Itaaliat välja toodud No ütleme siis, et ELi keskmine ~10 senti kWh. See teeb siis 18 miljonit eurot ehk IGA reisija pealt peab saama vähemalt 0,5 eurot ainuüksi elektri jaoks.

[13piisab]

Kahtlen kas keskmine kodanik ikka nelisada jööri stokki ja tagasi lennu peale raiskab... Peab ikka vääga kiire olema. Säänseid raharulle ehk paarteist tükki päevas leiab, ülejäänud lähvad laevaga.

neid on rohkem - palju reisitakse tööasjus. Kuigipalju "transiiti", aga Rootsis ei asu meil ka pelgalt pankade peakontorid või suuremad harud. Minagi liikusin mõned aastad tagasi seda vahet vast keskmiselt kord kuus. Vajadusepõhiselt ning töine vajadus saab enamasti kinnituse ikka vähem kui nädal varem; ehku peale piletite ostmine on lõppkokkuvõttes ka lisanduva mittefektiivse tööaja võtmes tööandjale hulka kallim, kui "võimalik võit".

mu kõhutunne ütleb, et lennujaamade särtsuhinnad tuleks veel ühest suurema koefitsiendiga korrutada - seal peab särtsu alati jaguma, mis tähendab "kasutute" autonoomsete generaatorite pidamist. Mulle tuttavas telekomivaldkonnas on see konservatiivse lähenemise puhul kallis lõbu - suured-kallid riistad oma proovikäivituste, hooldamiste, kütusevaru-uuendamistega on kulu - aga lisaks ei tohi oluline asi liig vana olla, niiet raamatupidamise poolt tiksub pidevalt ka korraliku kopika jagu amortisatsiooni.

[aavu]

Lennujaam teenib ka mujalt, nt. autorendifirmad, tasulised parklad, kioskid-kohvikud-restod-poed kõik maksavad renti, elektrit, vett, reovett, prügivedu ja tuhat muud asja. Turismifirmad oma kioskitega, reklaamid jne.
Teisalt peab lennujaam kindlustama tuletõrjekomando või mitme ülalpidamise.
Kuidagi tasutakse tolli- ja turvatöötajate palgad, piirivalve, tollilaod, territooriomi korrashoid, lume- ja jäätõrje. Üks suuremaid käibeallikaid on kaubavedu, postivedu.

Veel on üks mõte, nimelt riik koorib kõigilt elektriaktsiisi, nii rikkamatelt kui vaesematelt. Siis riik kandib need summad üle EA-sse, et rikkam rahvas saaks odavalt sõita. Vaesem inimene pole elu sees lennukit näinud, veel vähem sellega lennanud. Seda see tähendab, et võetakse vaesematelt ja jagatakse rikkamatele. Ja ärge öelge, et koorijaks on mingi energifirma. Ei, firma omanik on riik ja võtab sealt kena kopika iga aasta.

[MeelisV]

lennujaam kui selline on eraldi etteveõtmine
ja lennufirmad on eraldi ettevõtmised ja seotud nad ei ole

lennufirma ostab jaama teenust sisse
meie jaama ja õhku vaadates siis Tallinna Lennujaam on eraldi ettevõte ja Estonian Air on täiesti eraldi ettevõte
kuigi paljudele on jäänud mulje, et see on kõik üks pott

seega pole jaama elektrikulu otseselt küll piletiga seotud aga siiski kaudselt.
samas on aga jaama tasudes sees peale elektri ka väga palju muud lisaks veel "maaamaksule" sest terminali taustal on veel palju muid "jõude", et kogu see üritus üldse toimiks (hooldus, haldus, remont, juhtimine, päästmine, jne. jne.) nagu ka eelmainitud igaks juhuks el.generaatorid on lennunduses palju asju igaks juhuks rohkem kui vaja. aga see on ka mõistetav sest riskid on suured.
Eelmainitud juhtimise alla mõtlesin lennujuhtimist s.t. siis konkreetselt raja peal. see mis õhus toimub seda juhib veel Lennuliiklusteenindus mis on veel kolmas ja eraldi seisev ettevõtmine.
keeruline värk see rauast linnu lennutamine

[myrakaru]

Vaja on lennujaamal ka veesõidukeid. Juulikuus viibis sellesama lennujaama omanduses olev ja Tartu kontekstis silmatorkavalt kobeda olekuga laevuke nädalakese Emajõel. Tutvad sadamamehed rääkisid, kes asjalistele külaliskai koha üürisid, seal registreerimine paadipaberite alusel.
Küllap tehti ettevalmistavaid uuringuid lennusadama rajamiseks Praagale.

[PlyVal64]

lennujaam kui selline on eraldi etteveõtmine
ja lennufirmad on eraldi ettevõtmised ja seotud nad ei ole
...
keeruline värk see rauast linnu lennutamine

Just aga kõik need vahepealsed on ju äriettevõtted ja tahavad minimaalselt nulli jääda, tegelikult ikka kasumit saada ja mitte väikest. Seega tuleb igal juhul kõigi nende kulud, palk ja kasum lennukiga lendaja ehk lõpptarbija taskust võtta. Kõige selle taustal ütlekski, et lennuki pileti hind on ikka karjuvalt odav ja ma ei saa aru, kuidas see süsteem üldse elus püsib ja edukad odavlennufirmad suisa suurtes numbrilistes kasumites on! Käive käibeks, see on muidugi eduka äri alus, mitte eht-eestlaslik "tambovi koefitsent" ühe kakajunni müümisega kohe miljonäriks saada, aga...

Taksoga Nõmmelt Lennujaama 5 km ja siis kaugel ~25 km lennujaamast sadamasse maksab jämedalt 30 euri. Ja siis 2600 km lendamist läbi kolme lennujaama 170 euri. Kui Tallinn ja Bilbao on väikesed ja vähemtähtsad (ja kindlasti kõige madalamapalgalise töötajaskonnaga kolme võrdluses), siis Brüssel on suhteliselt oluline lennujaam Euroopas. Selle 170 eurorubla sisse mahub siis nii nafta/lennukikütus kui kõige lendamise hädavajaliku üleval pidamine. Ning nafta hind peaks ju mõjutama kogu seda "söögiahelat" ja mitte vähe, sest ainuüksi kolme lennujaama abiteenistuste nafta kulu mingis ajaühikus on märkimisväärne. See, et nafta mõjutab kogu elukallidust, on niigi selge.

[zazik]

Priit, selle hinnaga ongi nii, et Sina lendasid 170 eurorahaga, aga mõni teine samas lennukis (või lennukites) maksis võibolla 800 raha.

Möödunud suvel lendasin tihti Kopenhageni vahet. Parim diil oli vist 145 eurot, halvim 630 eurot. Sama lennuk, sama lend (sama nädalapäev ja kellaaeg). Ühel juhul ostsin pileti vist 10 päeva varem, teisel juhul 3 (ja kui oli ära ostetud, vabanes üks 175 eurone pilet).

Lennufirmal on lihtsalt odavam müüa lennuk odavamate piletitega täis kui lennata tühjalt. Ja kui näiteks pool lendu on "odavaid" täis, jääb hilisematele vähem järgi. Nemad näevad süsteemist, et kohti on vähe ja kui ikka vaja on (ja kellelgi kindlasti on vaja) lennata, siis sülitatakse rahakotti ja lennatakse. Need varakult ostetud piletid on tihti alla omahinna, aga kuna üksik reisija endaga märkimisväärset kulude muutust kaasa ei too, siis tasubki nii müüa.

[Mufff]

Lennujaama tegemistest aimu saamiseks võib mängida sellist arvutimängu nagu "Airport tycoon". Päris täpset ja korralikku ülevaadet ei saa, kuid haisu saab ninna.
Lennuliinide puhul on oluline leida liinid, kus reisijaid on palju ehk kus saab lennata rohkem inimesi mahutavate lennukitega ja oluline on hoida lennukit võimalikult suure osa ööpäevast lendamas. Neid erinevaid tahke on lennunduses väga palju, kuid neile, kes mõelda tahavad, siin mõtlemisainet jagub.

[PlyVal64]

Priit, selle hinnaga ongi nii, et Sina lendasid 170 eurorahaga, aga mõni teine samas lennukis (või lennukites) maksis võibolla 800 raha.

Möödunud suvel lendasin tihti Kopenhageni vahet. Parim diil oli vist 145 eurot, halvim 630 eurot. Sama lennuk, sama lend (sama nädalapäev ja kellaaeg). Ühel juhul ostsin pileti vist 10 päeva varem, teisel juhul 3 (ja kui oli ära ostetud, vabanes üks 175 eurone pilet).

Ma ütleks nii, et ma ei saa üldse piletihinna poliitikast aru aga ega ma pole püüdnud ka Lisaks ma ei tea, kas vaid käsipagasiga reisides aga ostes pikema edasi-tagasi lennu ja jättes too "tagumine pool" tegemata, mingid sanktsioonid on ja üldse tagasi kinni makstud lennu peale lastakse või mitte. Mingil ajal oli "igav" aga vaja lennukipileteid ja juba siis avastasin absurdsused. Tegin praegu kiirelt sarnase "kontrolli", sain sellise tulemuse!!! Jäädes Brüsseli ja nende lendude/trajektooride juurde, siis:

Tallinn – Bilbao 2013-04-22
2013-04-22 18:15 Tallinn (TLL) 2013-04-22 19:50 Brüssel (BRU) SN Brussels Airlines, SN 4202

2013-04-22 20:45 Brüssel (BRU) 2013-04-22 22:50 Bilbao (BIO) SN Brussels Airlines, SN 3715

Bilbao – Tallinn 2013-04-24
2013-04-24 06:45 Bilbao (BIO) 2013-04-24 08:45 Brüssel (BRU) SN Brussels Airlines, SN 3716

2013-04-24 20:25 Brüssel (BRU) 2013-04-24 23:55 Tallinn (TLL) SN Brussels Airlines, SN 4201

Täiskasvanu: pilet 131 EUR + maksud 114 EUR = 245 EUR
Kokku 245 EUR

Siis muudan täpselt samadel tingimustel sihtkoha Brüsseliks ja saan sellise pakkumise:

Tallinn – Brüssel 2013-04-22
2013-04-22 18:15 Tallinn (TLL) 2013-04-22 19:50 Brüssel (BRU) Estonian Air, OV 177

Brüssel – Tallinn 2013-04-24
2013-04-24 20:25 Brüssel (BRU) 2013-04-24 23:55 Tallinn (TLL) Estonian Air, OV 178

Täiskasvanu: pilet 250 EUR + maksud 107 EUR = 357 EUR
Kokku 357 EUR

Kaugemale lendamine täpselt sama lennukiga maksab 112 eurot vähem!!! See küll kapitalismi ega mistahes loogika järele ei lõhna... vähemalt minu ajuga küll mitte.
Ja siis löön veelkord täpselt samadel tingimustel sisse Brüssel-Bilbao ja täpselt sama piletimüüja ehk bookinghouse ei annagi kõnealuseid pileteid sellistele kiiretele otselendudele vaid "lennutab" mind parimal juhul 186 euro eest läbi Frankfurdi:

Brüssel – Bilbao 2013-04-22
2013-04-22 13:50 Brüssel (BRU) 2013-04-22 14:55 Frankfurt (FRA) Lufthansa, LH 1011

2013-04-22 15:45 Frankfurt (FRA) 2013-04-22 17:55 Bilbao (BIO) Lufthansa, LH 1144

Bilbao – Brüssel 2013-04-24
2013-04-24 07:50 Bilbao (BIO) 2013-04-24 10:05 München (MUC) Lufthansa, LH 1829

2013-04-24 10:50 München (MUC) 2013-04-24 12:10 Brüssel (BRU) Lufthansa, LH 2286

Täiskasvanu: pilet 89 EUR + maksud 97 EUR = 186 EUR
Kokku 186 EUR

Pileteid ju nagu oleks, lennud toimuvad, bookinghouse põhimõtteliselt nagu ka müüks neid aga ma ei sinna neid osta... kui ma just Tallinnast alustada ei taha. Ehk kui keegi tahaks praegu just täpselt 22.04 õhtust 24.04 lõunani Brüsselis Siimuga õlut juua (5 kg käsipagasiga, sest eraldi pagas lendab ju ära), siis odavam on osta kauge lennu pilet. Välja saab lennujaamast igal juhul, kas ka 24.04 sisse tagasi ja lennukile lastakse, ma ei tea Nonsenss!

Äkki ma pean Talveralli osalustasupoliitika ümber mõtlema ja katkestajatelt rohkem raha nõudma? Katkestad enne lõunast katset ja lased ennast koju tagasi vedada, ei söö ei lõunat ega õhtut, pidu ei pane ja maksad 35'le veel 10 juurde. Olgem ausad: kui ma sellise ideega lagedale tuleks, kihutaks mingi kiire abi väga pikkade käistega särgiga mulle kiirelt koju järele ja isoleeriks ühiskonnast.