[karvik]

Täna oli soodsat tuult minu Lenz2 jaoks ja sai natuke mõõdetud. Paiknemine on maast 1,5m kõrgusel tuuliku alumise servani ja täiesti ebasobivas kohas. Mast on olemas aga tahtsin veidi lähemalt esimesed katsed jälgida kuidas toimib. Toimis küll. Laadima hakkas 12v akut tuulega 2,6m/s. 2,8m/s tuulega oli laadimisvool juba 200mA. TSR selle juures u. 0,85.
Suurim võimsus, mida juuresoleku hetkel nägin, oli kusagil 8W u. 3,5m/s tuulega.

Enne aku ühendamist, tegin ka tühijooksu katseid ja selgus, et ilmselt TSR 1,6 ei ole võimatu, aga eeldab puhtamat tuult. Turdulentse tuulega jäi TSR kusagile 1 ja alla selle. Samas sai seda ilma mureta koormata ja tootis küll. Vahepeal puhus mingid sekundid järjest ühtlane 4m/s tuul ja TSR jooksis 1,1 peale.

Seega kui genet arvutada ja ei ole saada puhast tuult, siis tasuks ilmselt TSR arvestada 1 ja laadima hakkamistuul 2,5m/s. Siis peaks hea saama küll.
Puhtalt minu arvamus ja ilmselt tuleks ilma raudsüdamikuta tuuliku puhul asi üle kontrollida.

[karvik]

Kuidagi lahjaks jääb see õhuvool. Keegi on kasutanud auto salongi ventilaatorit? See peaks ju väga edukalt puhuma?

Suure kiirusega liikuv õhk teeb müra, aga võimu on tal küll. Kuna kusagil mainisid, et kavatsed "vaarika kooki" kontrollerina kasutada, siis see suudab ka mootorit juhtida. Juhul kui tempi vähe, ei paugu täieauruga minna, vaid susistab niisama ja kui võimu(oli vist u. 60W) vaja, siis on võtta.

Edu!

[muska71]

Naabrimehel kollektor teist aastat katusel, millegipärast sel aastal ka mitu tõsist koormat küttepuid toodud...

Vaatan pildil kollektori ülemine pool katusest eemal,mis nurga all peaks kollektor olema?Mul ka 6 m2 kollektorit ehitamisel ja kevade tahaks katusele panna.

[Neolux]

Kollektori nurk oleneb eelkõige kollektori eesmärgist. Pigem suveperioodil sooja vette tootva kollektori nurk võib vast 45° kandis olla, aastaringseks soojatootmiseks, meie laiuskraadil, olen näinud mitmel pool soovitust ca 70°, kui kollektor vaatab lõunasse. Kui suund on mujale, esinevad päikest varjavad takistused või muud asjaolud siis võiks ka nurka vastavalt korrigeerida. Otse lageda välja poole vaatav kollektor võib anda talvel paremaid tulemusi 90° juures, sest suudab püüda ka lumepeegeldust. Aastaringsel kasutamisel peab arvestama veel lumega, vertikaalsel on jällegi eelis.

[Basilio]

Täna käis ELS kuller ja tõi paki. Paneelid saksast on kohal! Natuke puurimist olemasoleva kronsteini kallal ja üles nad said.
   
All võrdluseks vana 55W paneel, mis jääb hetkel natukeseks seisma. Pole rakist, kuhu kinnitada ega harupistikuid ühendamiseks. Selle eest käepärast võtta ja katseid teha.
Taevas on täna veits vatine olnud, nii et täislaksu veel näinud pole, aga lõuna ajal tuli üle 9A ikka ära. Ühendasin lisaks 28Ah põhiakule järgi ka seni jõude seisnud teise, 38Ah aku. Kuna pimedas lume ajamist sel hooajal enam vist ei ole, siis kavatsen ka lumepuhuri pealt aku maha võtta ja lisaks panna. Siis ehk jätkub ilusa ilmaga päikese-särtsu ööpäevaringseks tarvitamiseks.
Tasapisi olen ka ülemise korruse tube 12V valgustuse peale üle viinud. Esimese korruse abiruumides on led ribad niikuinii.
Suurim ööpäevaringne 12V tarbija on praegu keskkütte radikaringi pump. Sama palju võtab videovalve.
Suvel, kui pumpa vaja pole, ja särtsu üle jääb, olen mõelnud 1000W inverteri muretseda ja ülejääva e-vaba lektri ntx vannitoa põrandaküttesse suunata.

[karvik]

Lenz2 sai 12m masti ja toimetab ootuspäraselt. Tänase ilmaga 10-20W on üsna stabiilne ja aegajalt ka 40-50W. Mingi vahe, kui tuult oli vähem, tootis paari vati kaupa aga sellel ajal HAWT keerutas saba ainult. Tuul on loodest mis on siin kõige kehvem varjant. Suured puud otse ees ja nende taga mets.
Kui kellelegi tunduvad arvud väiksed, siis meenutuseks et tuulik on ka väike.

Tekkis täna ka selline mõte, et kas tasuvusaega saab ikka päris nii arvestada, et vaatan palju toodab ja ongi kõik. Kui olemasolevale lahendusele midagi juurde vaatad, siis on vast jah nii, aga kui nüüd võtad vanakooli hõõgniit lahenduse kus kaks 60W pirni, põledes 10h päevas ja 365päeva aastas, siis tuleb kokku minu praeguse elektri hinnaga 61,75€.
Nüüd osta omale päikese paneel ja kaks 10W LED-i koos akuga. Raisates sellepeale näiteks 350€. Siis peale seda ma enam ei kasuta sentigi EE elektrit ja aasta kokkuhoid on 61,75. Seega on tasuvusaeg oluliselt kiirem? Või on mu purjus peas midagi valesti läinud?

[Basilio]

Nüüd osta omale päikese paneel ja kaks 10W LED-i koos akuga. Raisates sellepeale näiteks 350€. Siis peale seda ma enam ei kasuta sentigi EE elektrit ja aasta kokkuhoid on 61,75. Seega on tasuvusaeg oluliselt kiirem? Või on mu purjus peas midagi valesti läinud?

Promillide kohta ei oska öelda, seda teab härra kõige paremini ise
aga päikesega e-vaba lektri vaaritamisel on peale plusside ka oma miinused.
1) Öösel päikest ei ole, tuult on(võib olla).
2) 3 kuud aastas päikest praktiliselt ei ole. Tuult ikka enamasti on.
3) Muul ajal võib päikest olla, aga ei pruugi. Ise olen võtnud kirvereegliks 1:2, ehk siis kolmest päevast aastas parimal juhul ühel paistab meil päike. Aastas on 365 päeva. Arvestades tuntud Tambovi konstandiga olen arvutuste lihtsustamiseks eeldanud, et 100 päeva aastas on reaalselt päikest. Kui on rohkem, eks see ole siis boonuseks.
Ehk siis olukorda, kus ei tule aasta jooksul sentigi EE-le maksta, on väga keeruline ja kallis tekitada.

Kas päikese-energia on meie kliimas lootusetu? Ei, muidu poleks ma ise kitsikuses olles niimoodi pappi magama pannud ja paneele juurde tellinud.
Eelised:
1) Ei vaja sellist kapitaalset ehitust(mast) nagu tuulik. Kui ei viitsi või ei saa träkkerit ehitada, siis kompenseerid väiksema efektiivsuse suurema hulga paneelidega, mille saad ideaalsel juhul viilkatusele lihtsalt lappi panna.
2) Pole vaja ehitusluba, kasutusluba, naabrite nõusolekut jne. Paneelid lebavad vaikselt katusel ega sega kedagi. Erinevalt tuulikust ei saa naaber sinu peale kaebust(müra, valguse vilkumine jne) esitada vaid ainult kadedusest iniseda.

Parim lahendus oleks tuuliku-päikese kombo-süsteem, mis on ka elektrivarustuseta väikesaartel kasutusel. Kui ei ole tuult, on päikest ja vastupidi. Kui ei ole kumbagit, tõmmatakse sara all genekas käima.

---

Nüüd eraldi träkkeritest.
Eile õhtul sain kohe teada, kuidas pööramismehanismus suurte paneelide ja suure tuulega käitub. Puhangud ulatusid kuni 18m/s ning kaadervärk hakkas kolisema. Tavapärane horisontaalasendisse tõstmine ei teinud asja paremaks. Õigupoolest see kohe ei õnnestunudki, kuna päeval sai kaablid kiiruga valest kohast läbi veetud. Uued paneelid on aga nii pikad, et pikali keerates tõmbas kaablid poole tee peal pingule. Hea et omal ajal katusele ekstra kaamera paigaldasin, mis 24/7 paneele jälgib. Näeb tuppa ära, mis väljas toimub.
Panin vandudes riidesse ja ronisin pealambi valgel katusele tormi kätte.
Lõpuks horisontaali kallutatud paneelid aga hakkasid turbulentsi käes laperdama ja kollama. Igas suunas, sest lõtkud on üsna suured ja nüüd on nii raskus kui tuuletakistus palju suuremad.
Parim lahendus oli keerata paneelid täpselt tuule suunas ja tuulealune serv kõrgemale tõsta. Nurk umbes sama mis vormeli tagaspoileril. Siis surus tuul paneele ülalt alla ja kollamine-laperdamine vaibus nõrgaks tudisemiseks.
Suve poole tuleb träkkeri mehhanism ringi ehitada. Käruratta käänmik kõlbab vaid väikeste, kuni 0,5m2 paneelide jaoks. Seal on ta lihtne, odav ja kompaktne lahendus. Suurtel koormustel ei pruugi selline "herilasepiht" aga vastu pidada.
Arvan, et tuleb ehitada vinklist või torudest tugev pukk, millele kinnitub muudetava kaldega jäme võll ja sellele võllile kinnituks laagripukkade abil "rest" , mille külge omakorda kinnituvad paneelid.
Sellise konstrui puhul jääb pöördenurk kahjuks vaid 150 kraadi kanti, aga enamuse ajast ajab asja ära. Vaid jaanipäeva paiku on varahommikuse ja hilisõhtuse päikese püüdmiseks vaja üle 180 kraadist käiku. Kuna enamus elektrist toodetakse siiski alates kella 10 kuni 18-ni, ei ole ülejäänud päikesest ilma jäämine eriline kaotus. Purunenud träkkeri otsast alla kukkuvad ja omakorda purunevad paneelid on rohkem väärt kui need mõni ampertund elektrit.
Kui asi ette võtta suurelt, ei tasu pööramisega eriti vaeva näha. Soovi korral võib osa paneele hommiku ja/või õhtu suunas paigaldada. Sel juhul kõik paneelid korraga ei tööta, vaid ainult vastava päikesega.

[Janka]

Kui asi ette võtta suurelt, ei tasu pööramisega eriti vaeva näha. Soovi korral võib osa paneele hommiku ja/või õhtu suunas paigaldada. Sel juhul kõik paneelid korraga ei tööta, vaid ainult vastava päikesega.

Küljelt tuleva päikese püüdmiseks paigaldad peeglid .

[Basilio]

Siis tuleb neid peegleid ikkagi ka pöörata, et päikesejänku alati paneelil püsiks. Ja liigutada, kui otsesele päikesele ette kipuvad jääma.

[v6sa]

...
Küljelt tuleva päikese püüdmiseks paigaldad peeglid .

Asjal on jumet küll - peegel on odavam, kui paneel. Aga siis tuleb mitte tavalisi tasapinnalisi peegleid kasutada, vaid koondavaid. Mis ei ole enam odavad. Ning kogu süsteem töötab vaid aktiivse pööramise puhul...

Sarnasel koondamise põhimõttel töötab ka maailma suurim solaarenergiajaam.
http://www.solarpaces.org/Tasks/Task1/ps10.htm

Natuke mahukas investeering vist kodukasutajale

[Janka]

Siis tuleb neid peegleid ikkagi ka pöörata, et päikesejänku alati paneelil püsiks. Ja liigutada, kui otsesele päikesele ette kipuvad jääma.

Mida kaugemale paned, seda vähem vajavad liigutamist .

[Basilio]

Siis tuleb neid peegleid ikkagi ka pöörata, et päikesejänku alati paneelil püsiks. Ja liigutada, kui otsesele päikesele ette kipuvad jääma.

Mida kaugemale paned, seda vähem vajavad liigutamist .

... ja seda täpsemalt tuleb paneeli fookuses hoida.

Peegleid on fotoelektriliste paneelide efektiivsuse tõstmiseks minu teada kasutatud vaid väikeste paneelidega, kodustes tingimustes ja eksperimendi korras. Heliostaat on aga omaette asi.
Fotoelektrilise paneeli puhul on tegemist kaheteralise mõõgaga. Peegel aitab poolpilves ilmaga "hõredat" päikest suuremalt pinnalt kokku kraapida ja madalamat tootlikkust kompenseerida. Peaks aitama ka talvel. Aga kui päike täiega lajatab, siis võib paneeli peegliga eriti kurjaks ajades selle läbi põletada. Eluiga väheneb kindlasti. Selle vältimiseks tuleks lisada servod ja automaatika, mis majandaks... Kokkuvõttes on odavam ja lihtsam osta teine paneel kõrvale.
Tänased tulemused: Ennelõunal oli vool 10A ringis, pigem alla kui üle. Keskpäeval aga:
       
Pole paha! Kui südasuvel 12A välja venitab, siis olen täiesti rahul.
Peab veel nuputama, kuidas väikest paneeli "ussripikuks" külge pookida. Ega küll küllale liiga tee!

[omaenergia]

Palju paneelid ja saatmine kokku läks maksma ?

[karvik]

Nüüd osta omale päikese paneel ja kaks 10W LED-i koos akuga. Raisates sellepeale näiteks 350€. Siis peale seda ma enam ei kasuta sentigi EE elektrit ja aasta kokkuhoid on 61,75. Seega on tasuvusaeg oluliselt kiirem? Või on mu purjus peas midagi valesti läinud?

Promillide kohta ei oska öelda, seda teab härra kõige paremini ise
aga päikesega e-vaba lektri vaaritamisel on peale plusside ka oma miinused.
1) Öösel päikest ei ole, tuult on(võib olla).
2) 3 kuud aastas päikest praktiliselt ei ole. Tuult ikka enamasti on.
3) Muul ajal võib päikest olla, aga ei pruugi. Ise olen võtnud kirvereegliks 1:2, ehk siis kolmest päevast aastas parimal juhul ühel paistab meil päike. Aastas on 365 päeva. Arvestades tuntud Tambovi konstandiga olen arvutuste lihtsustamiseks eeldanud, et 100 päeva aastas on reaalselt päikest. Kui on rohkem, eks see ole siis boonuseks.
Ehk siis olukorda, kus ei tule aasta jooksul sentigi EE-le maksta, on väga keeruline ja kallis tekitada.

Eks ma mõtlesin samades tingimustes samu kahte pirni, mitte kogu elamist. Viimane jah kole keeruline, kuigi vahepeal ei suudetud siin normaalselt üldse elektriga meid varustada ja siis oli küll palju abi, et on olemas oma tuulikud ja bensu gene.

Kui seda kahe 10W pirni teemat jätkata natukene, siis võtaks need 10h päevas ja 365 päeva aatas 70kWh, aga sinu 50W paneeli sünnipäevaks oli ta tootnud 48kWh. Järelikult piisab 100W paneelist, et teoreetiliselt meie kliimas saada kahe pirni surts kätte ja see ei maksaks 350€. .
Aga las ta olla.

Lenz2 toodab mul juba kolmandat ööpäeva järjest. Vahel küll paari vati kaupa ja vahel 50W kaupa aga midagi teeb peaaegu koguaeg.

---

Paneelide rappumist saad ilmselt vähendada kui lappi keeratud asendis jääks tuulde selline külg millele on pandud paneelist mingi jagu kõrgem külje liist. Tundub segane, aga teoorjas on mõte selles, et rappumine hakkab tekkima sellepärast, et tekib tõstejõud kui paneeli ja tuule kohtumisnurk on õige. Kõrgema servaga rikutakse võimalikult suurel määral laminaarne õhuvool ja tõstejõudu ei saa nii tugevat tekkida. sellise lahendusena soovitan transada ka näites kihtplast paate kui nad ei mahu autosse. Katusel või kärupeal kipuvad nad muidu lendu minema, aga kui panna kõige peale puust latid ja nende abil hoopis koorem kärule kinnitada siis on olemas ka õhuvoolu rikkujad ja plaadid ei kipu lendu. Seda viimast olen proovinud ja toimis väga edukalt.

---

Elektrit tootvatele paneelidele päris peeglite lisamine ei ole hea mõte. Paneelid kuumenevad ja kasutegur väheneb hüpates. pigem ikka kaks paneeli, kui kõrbema pandud üks. Kui kasutada peegleid niru ilmaga siis asjal mõte. Peegeldid peaks ideaalis peegeldama UV-d ja mitte IR kiirgust, siis asjal päris palju jumet ma arvan, aga siis ei ole ka seda vaja teha heal päeval.

Päris peegleid tasub kasutada päiksekütte ahjudel ja õhkütte paneelidel. Seal on neist kindlasti oluliselt suurem kasu.

[Basilio]

Palju paneelid ja saatmine kokku läks maksma ?

Kahe ja kolmesaja vahel. Eestisse tõi DHL, aga edasi ELS. Asjad jäid viimase käes õnneks terveks.

[Basilio]

Nonii, praegu seis selline:
Öösel poole kolme paiku kemmergusse komberdades oli süsteem veel akudel. Pinge 11,2V. 11,0V peal lülitub süsteem Narva elektrile ringi. Ütleme, et kell 3 olid akud tühjad. Hommikul 7:30 hakkas päike läbi raagus metsa paistma, vool 0,9A. Pool tundi hiljem, kell 8:00 tuli juba 5A sisse ja süsteem päikesele lülitunud.
Kell 12:00 linnast tulles leidsin eest olukorra, kus akud juba täis ja kontroller pingutas, et pinget mitte üle etteantud piiri(14V) lasta. Ehk teisisõnu lasi poole elektrist tühja... Tõin lumepuhurilt 28A/h aku ära ja lisasin süsteemile. Korraks tõmbas 13,6V-le, siis venis 14V-le tagasi. Nüüd on Tantalose piinad, elektrit jääb ülegi, aga panna pole kuhugi! Peab esimesel võimalusel Hiinast 230V konverteri ära tellima. Saab midagi kasulikku veel teha selle raiskumineva särtsuga.
Minu arvates on kaks kirvereeglit:
1) Päikese- või tuule-elektri süsteemi alustatakse korralikest akudest.
See on nagu vundament majale. Muidu leiad ennast olukorrast, kus järsku on tasuta elektrit, aga panna pole kuhugi.
2) Akupanga suurus A/h-des peaks olema sama suur kui paneelide võimsus vattides. Ehk minu 200W paneelide puhul 200A/h akupank. Algul tundub overkill, aga jaanipäeva paiku toodab päike umbes 6:00 - 21:00, ehk üle poole ööpäevast. Ja kui öösiti kõike ära ei tarvita, siis jääb mõneks vihmasemaks päevaks veidi varuks.

[Provoker23]

mingi aeg tagasi just lugesin, et akupanga asemel saab kasutada EE-t. MIngi mikrotootja artikkel oli päikesepaneelidest. Lihtsalt pannakse kahepoolne arvesti ning ületoodetud elekter arvestatakse sinu elektriarvest maha. Liitumine oli 1000€ ringis.

[Basilio]

Liitumine oli 1000€ ringis.

Lisaks peab olema kindlasti heakskiidetud tootja inverter jne. Liiga kallis. Ja see on meelega nii. Miks peaks Elektrilevi või EE olema huvitatud mingist mikro-elektritootjast, kes toodab pealegi ettearvamatutes kogustes ja -ajal? Pärast tahab aga tasuta elektrit vastu saada. Segab ainult ja mitmes mõttes. Siin ei ole Saksamaa ega Ämeericka, et sellist asja toetataks. Tarbi ja maksa! Maksa nii palju kui Suur Vend küsib ja ära mölise!

Tuleb ikka ise omatoodetud elekter hakkama panna.

[karvik]

Liitumine oli 1000€ ringis.

Lisaks peab olema kindlasti heakskiidetud tootja inverter jne. Liiga kallis. Ja see on meelega nii. Miks peaks Elektrilevi või EE olema huvitatud mingist mikro-elektritootjast, kes toodab pealegi ettearvamatutes kogustes ja -ajal? Pärast tahab aga tasuta elektrit vastu saada. Segab ainult ja mitmes mõttes. Siin ei ole Saksamaa ega Ämeericka, et sellist asja toetataks. Tarbi ja maksa! Maksa nii palju kui Suur Vend küsib ja ära mölise!

Tuleb ikka ise omatoodetud elekter hakkama panna.

Sellega on üks konfliktne olukord sellel teemal, et paigaldatakse eestis viimaselajal juba sulle-mulle voolumõõtjaid ja põhjus pidavat olema selles, et taastuvenergia osakaalu on vaja tõsta ja see on osa programmst. Aga samas tehakse kõik selleks, et keegi sellega tegeleda ei viitsiks.

Üks lugu miks peaks olema EE huvitatud mikrotootjatest üle eesti pidi olema reaktiivenergia vähenemine. Info on kuulujutu tasandil ja ei saa õigsust väita.

[Etsike]

Elektriülejääki võib elektrienergia kujul suurtes kogustes üpris kulukas talletada olla. Samas kui seda elektrienergiat muuta näiteks potensiaalseks energiaks, mida on kergem talletada ja siis vajadusel uuesti elektrienergiaks tagasi muundada. Kaod on muidugi sees, aga parem kui päris raisku lasta. Mägisemates piirkondades on sellisteks "puhvriteks" elektri ületootmisel kõrgemal asuvad veereservuaarid, kuhu üleliigse elektriga vesi üles pumbatakse ja vajadusel alla tagasi lastakse läbi turbiingeneraatori. Kodustes tingimustes võiks koduse puurkaevu korral sealt vett välja pumbata reservpaaki või elektrimootoriga mingit raskust maast üles tõsta ja vajaduse korral see raskus tagasi alla laskudes keerutaks genekat ja saaks jälle elektrit. Või suru õhku kokku. Potensiaalse energia talletamiseks on võimalusi praktiliselt lõputult, kasuta vaid fantaasiat.