[Üllar]

Tere

Kas kellelgi on head ideed kuidas elektriliselt lülituse näol registreerida traktori pöörete langemist alla mingi piiri?
Flint kaubanduse kodulehel kolades jäi silma mingi kombaini pöörete andur/regulaator vms, mõtlesin et äkki annaks seda mingil moel ära kasutada, aga puudub ettekujutus mida see konkreetne andur üldse teeb. Kui keegi teab, võib teada anda.

[tcumen]

Oleneb traktorist.
Vene masinate puhul on paljudel peal selline generaator, mil mähiste otsad välja toodud. Sealt saab mootori pööretest sõltuva vahelduvpinge. Sellest impulsi tegemine miski lugeja tarvis on nö. "delo tehniki".

[aavu]

Tere

Kas kellelgi on head ideed kuidas elektriliselt lülituse näol registreerida traktori pöörete langemist alla mingi piiri?

Ikarusel mägipidur käib läbi tahhomeetri ja piduripedaali. Kusagil 1000 peal lahutab ära mägipiduri.

[Üllar]

Ma küll bussidega kursis ei ole, aga sellel Ikarusel peaks tahhokas ilmselt elektriga olema?
Tundub huvitav.

[muska71]

Eletri pealt jah ikarusel,mul praegu veel alles ikaruse tahhokast tehtud voltmeeter.

[Üllar]

Siit edasi arendades peaks veoautodel ka sarnane vigur peal olema.

[Üllar]

Eletri pealt jah ikarusel,mul praegu veel alles ikaruse tahhokast tehtud voltmeeter.

Äkki räägid lähemalt kuidas see süsteem toimib.
Valmiskomponentide aparaadile külge aretamisega ma arvan, et saan hakkama, aga elektroonika nullist koostamisega ma vist jään jänni.

[Jesper]

LM2917 on selle komponendi nimi, mis täpselt seda teeb mis küsitud. http://www.ti.com/product/lm2917-n

Datasheedi lõpus on hunnik skeeme ka.

[Üllar]

LM2917 on selle komponendi nimi, mis täpselt seda teeb mis küsitud. http://www.ti.com/product/lm2917-n

Datasheedi lõpus on hunnik skeeme ka.

Sellest võib abi olla.

[muska71]

Eletri pealt jah ikarusel,mul praegu veel alles ikaruse tahhokast tehtud voltmeeter.

Äkki räägid lähemalt kuidas see süsteem toimib.
Valmiskomponentide aparaadile külge aretamisega ma arvan, et saan hakkama, aga elektroonika nullist koostamisega ma vist jään jänni.

jään vastuse võlgu,mina oli sellal kui see tehti mingi 10-15 aastane tatikas.Taki ülemiste filjaalis see tehtud,kas Harri või mu vanamehe poolt seda ei tea.

[Üllar]

LM2917 on selle komponendi nimi, mis täpselt seda teeb mis küsitud. http://www.ti.com/product/lm2917-n

Datasheedi lõpus on hunnik skeeme ka.

Uurisin neid skeeme ja lahtine on veel, et kas generaatori üks faas on sobilik sinna kaheksajala sageduse sisendisse panna s.t. kas midagi läbi ei kärsata vms?
Juhul kui sobib, siis sagedus on minu loogika järgi põõrete arv korda mähiste arv jagatuna kolmega, kas see peab paika?
Kui selle väikse asja veel jonksu saaks, võib skeemi kokku panna.

[Jesper]

Ma tavaliselt olen auto enda el. süsteemi ja mikroskeemide ühenduskoha ning maa vahele ikka vähemalt mingi zeneri torganud, tont seda teab mis imelisi pingeid sealt tulla võib.

http://www.electro-tech-online.com/custo...AN-162.pdf vt seal lk 10 on nende enda soovituslik skeem sisendi kaitsmiseks (all vasakus nurgas kaks takistit ja konde).

A täitsa võib olla et töötab ilma ka, ma pole eriline elektroonikaekspert.

Geneka hingeelu peab keegi teine kommenteerima, minu jaoks on kõik vahelduvvooluga seotu sügavalt müstika ja nõiakunsti valdkonda käiv Ainuke asi mida ma oskan ära märkida on asjaolu, et vähemalt autodel enamasti genekas käib aeglasemalt ringi kui vänt, seda vahet peab ka arvestama.

[Üllar]

See arvutus peaks lihtne olema, et õige sagedus leida. Loogika ütleb, et kui genekas on nt 12 mähist, siis ühe faasi jaoks jääb 4 mähist, mille siinuspinge üks poolperiood läheks siis sinna sisendisse ühe pöörde jooksul neli korda. Korrutades või jagades rihmarataste ülekandearvuga läbi võib kuidagi ka sageduse leida. Põhimõtteliselt see magnetic pickup on ka natuke nagu generaator, aga seda kui suurt pinget see annab, ei oska ise küll arvata.
Selle lk 10 skeemi peal ei saa aru, mis eesmärk sisendis oleval tähistuseta kondekal on, tulenevalt sellest, et ega isegi elektroonika vallas mingi ekspert pole.
Aga tänud, õpetustest on palju abi.

[Wiki432]

Ainuke asi mida ma oskan ära märkida on asjaolu, et vähemalt autodel enamasti genekas käib aeglasemalt ringi kui vänt, seda vahet peab ka arvestama.

Väntvõlli otsa ehitatud generaatorid (näit. mootorrattal) pöörlevad sama kiiresti, kui mootor. Kõigi ülejäänud mootorite ajaloost ei tule mul ühtegi meelde, millel generaator mootorist aeglasemalt pöörleks. Kõigil oleks justkui kiirendav ülekanne.

[Jesper]

Noh, jutu mõte oli siiski loodetavasti arusaadav.

[Üllar]

Liiga vara kilkasin. Minu aparaadil on viiefaasiline viisnurklülitusega generaator peal. Selle faasi sagedust võib vist küll otsese mõõtmise teel hinnata, teoreetilised teadmised sellise lülituse kohta on puudulikud.
Muidugi saab alati mingi kolmefaasilise auto generaatori panna, spetsiaalselt selleks otstarbeks, mis plaanis.

[Jesper]

Siin on neljafaasilise pilt, ilmselt viiefaasiline on sama põhimõttega ühendatud:


Ei kujuta küll ette, kust seal see sisend võtta, nii et asi korjaks puhtalt ühe mähise jutu üles.

Ma ise ilmselt sirutaks juba ammu käe riiulisse VR anduri järgi (teise nimega seesama magnetic pickup). Neid on igasugu nukk- ja väntvõlli anduritena massiliselt leida, ainult hea koht tuleb leida kus temast möödub kord või paar pöörde jooksul hästi lähedalt mingi metallist kolakas. Ja üldiselt juhtelektroonika ja jõuelektri kokku ühendamine õnne ei too , st töökindlust taga ajavates rakendustes on sellistes kohtades tihti optoisolaatorid jms kaitsekola vahel. Eraldi andur ikka naljalt mingit destruktiivset impulssi ei anna.

Anoh nagu öeldud, mu arvamused on tugevalt mõjutatud sellest, et ma vahelduvvoolust halligi ei jaga.

[Wiki432]

Pildil on ühefaasiline generaator.

[Üllar]

Eks võibolla targem oleks jah see eraldi andur panna. Mu enda riiulis küll hetkel pole seda, aga kellegi riiulist ikka leiab. Esialgu ma natuke pelgasin seda, kuna selle tööpõhimõte jäi natuke arusaamatuks, aga nagu ma aru olen saanud, siis anduri tööpõhimõte peaks umbes sama olema, nagu mu hetkel kasutataval generaatoril s.t. püsimagnet ergutab seda mööduvat rauajuppi, milleks ma anduri puhul mõtlesin, et panen kaks polti pingutusrulli külge ja siis hakatakse neid poldipäid ergutama.

[Üllar]

Võibolla üks asi, mis natuke häirib on see, et VR-anduri pinge on suht kontrollimatu ja tahab mingeid stabiliseerimis- vms süsteeme. Kes teab, äkki liialdan ka, need pöörded ei lähe vist nii suurekski, et mitmesajavoldist pinget anduris aretada.

Samas ajaks vb asja ära ka selline vigur, et vahetan geneka kolmefaasilise vastu ja enne dioode panen ühele faasile antennijuhtme külge, arvestades et tähtis on pöörete suurusjärk, mitte peenhäälestus.

Skeem ise muidugi jälle pakub seda andurit. Raske on otsustada.