Postitused: 1,266
Teemad: 22
Liitus: Feb 2013
Maine:
13
Huvitav mis sellise aksiaal-kolb mootori töömahuks on kui seda Nš 10 ringi ajas ???
Postitused: 2,321
Teemad: 22
Liitus: Jan 2010
Maine:
27
19-03-2013, 22:29 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 19-03-2013, 23:35 PM ja muutjaks oli
pen.skar.)
Hakkad Võsalt vitsa saama- võimsus jääb ikka samaks, e täpsemalt kasuteguri võrra väksemgi. Vaid pöördemomenti saad suurendada mingis piiris samakorda kui h.pump h.mootorist väiksem.
Postitused: 1,266
Teemad: 22
Liitus: Feb 2013
Maine:
13
19-03-2013, 22:41 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 19-03-2013, 22:48 PM ja muutjaks oli
maitus.)
Mõtlesin jälle oma kanaajuga, et reduktorist võiks ju tegelikult hoopiski pääseda. Seda muidugi juhul, kui mootoril oleks võimsust potensiaalselt liigutada seda masinat ka ilma reduktorita (käigukastita), seda tal aga vaevalt on, nii et väike reduktor: mingi 1:5(4) ga peaks ikkagi olema silla otsas. Suurt kiirust ei saavuta ja mootori undamist(sisuliselt esimesel käigul) ei väldi ilma kägukastita niikuinii. Sel juhul peaks pump olema kägukasti otsas- viimane aga ei ole soovitud nagu ma aru olen saanud.
Ühesõnaga... paneks kahe vooliku, selle survevooliku mis jagajast h-mootorisse läheb ja tagasivoolu vooliku vahele, kolmikutega veel ühe sama läbilaskevõimega vooliku, millel on vahel kraan. See kraan tuleks kuidagi nii paigutada, et see vedru abil ennast lahti hoiaks ja et seda saaks pedaalile surudes sulgeda. Sama pedaali külge tuleks ka gaasihoovastik. Tühikäigul voolab õli läbi surve- ja tagasivoolu voolikuid ühendava vooliku ja avatud kraani, hoides survet mõlemal pool h-mootorit ühesugusena. Kui nüüd hakata vajutama gaasipedaali, siis hakkab see samaaegselt sulgema kraani surve- ja tagasivoolu voolikute vahel ja tõstma mootori pöördeid. Nii tekib enne h-mootorit suurem surve kui tagasivoolus ja mootor hakkab pöörlema, samuti suureneb samal ajal mootori võimsus. Vahekraanil on piiraja, mis ei lase h-mootoril täit kiirust saavutada. Kõige optimaalsema vahekorra kraani ja gaasihoovastiku liikumiseks saab kätte lihtsalt katsetades muutes hoobade pikkust ja asukohta. Ma ei tea kas mu mõttekäik on arusaadav, aga minu meelest peaks see toimima ja ei hakka ka õli kuumutama. Kui muidugi selliseid "kraane" üldse olemas on mida nii kasutada saaks. Kui üks hoovastik liigutab tihtipeale kahte siibrit erinevates karburaatorites, siis miks ta ei võiks sama pedaal liigutada samaaeselt kraani ja gaasihoovastikku...?
Mulle tundub Tifti jutt tõepärane olevat. Kui hm ja hp töömahtude vahe on 1:10 ga , siis on see sama hea kui reduktor.
Postitused: 97
Teemad: 2
Liitus: Feb 2013
Maine:
1
Ae,tift,seda pöördemomedi suurendamist kirjeldasin ma lühidalt ja lihtsalt juba postituses 60.Muidugi olude selgumisel võiks võimsuse nii 5kW-ni alandada.Ära unusta ka seda,et rooli ja tooli vahel,nagu ma aru sain,on loodusseadusi eirav komponent,mis muudab sellise masina konstrueerimise kaliiber keerukamaks.Igasugused reguleerimist ja häälestamist vajavad sõlmed tuleks välja jätta.
www.tammetonu.ee
treimis - jm. metallitööd.
Postitused: 1,225
Teemad: 48
Liitus: Sep 2010
Maine:
6
Ok, lugupeetud kaasvõitlejad, praeguse kokkuvõtteks on olemasolev mootor +pump+HM+vastav reduktor+peaülekanne täiesti teostatav.
Vaja vaid näitajate järgi komponendid valida. Eks me näe..
Postitused: 3,312
Teemad: 44
Liitus: Sep 2009
Maine:
38
teema on väga huvitav. raskekahurvägi tulistab kõigist torudest. kangesti tahaks oma lihtsameelse küsimuse ka seie poetada, aga hästi nagu ei sünni asjaliku jutu vahele jaburat küsimust toppida. samas pealkirja järgi oleks nigu õige teema. eks moded siis kustutavad kui vajalikuks peavad.
nimelt on olemas seuksed toredad vidinad, mida kutsutakse atv-deks. muudkui mõtlen, et oleks tore, kui saaks atv kõik rattad varustada hüdromootoritega ja päris mootori otsas oleks pump. no see kõik on lihtne, aga küsimus siis selline, et kas eksisteerib mingit valmis mehhaanilist sisteemi/jagajat, mis vastavalt lenksu(rooli) pööramisele jagaks eri ratastele just niipalju õljumit, et ükski suss ei kraabiks tühja. ehk, et saaks nö. inglise muru peal rahumeeli manööverdada ja mätas jääks kratsimata.
elektroonika abil peaks asi lihtne olema, aga see mind kohe sugugi ei köida.
oleks ju ideaalne masin? kone muidugi ka võiks diisel olla ja siit unistaks edasi rippsüsteemidest ja hm jvv-dest ja haagise kogu hüdrovajadus võiks ka atv enda pumba taga elada ja ...
Postitused: 3,312
Teemad: 44
Liitus: Sep 2009
Maine:
38
seda raccooni ma vaatsi. peris pool ei ole vast. või noh, ma ei pruugi välismaa keelest aru saada, aga mul jäi mulje, et pööramisel sääl ikke teepikkusele vastav vedu ei säili.
hüdroveoga põkaga olen isegi sõitnud. flindi müüdav koreakas. sõber ostis. väga bueno. seega pole see suurte kalliste riistade pärusmaa ühti. aga niipalju kui ma asja olen vaadanud, siis see kratsib ikke mätta ää kui manööverdamiseks läeb.
Postitused: 97
Teemad: 2
Liitus: Feb 2013
Maine:
1
21-03-2013, 10:22 AM
(Seda postitust muudeti viimati: 21-03-2013, 10:27 AM ja muutjaks oli
tammetonu.)
Jagan seiukohta oma praktikale tuginedes,et noil vene kõverikel HM(võib kasutada ka pumbana) ei ole häda midagi ja on tõepoolest väga lollikindla ehitusega.Samas oleks ka huvitatud teabest,kust on neid võimalik reaalselt osta.Kuulutustes määramata aja kasutusel olnud ja määramatut sodi läbilasknud 150€ maksvad pumbad võiks küll rahule jätta.
Hr mlsluik,kas mõtlesid tagasivoolu all drenaaži?
www.tammetonu.ee
treimis - jm. metallitööd.
Postitused: 97
Teemad: 2
Liitus: Feb 2013
Maine:
1
Ma arvan,et teha differ mehhaanilist juhtimist kasutades läbi hüdrojagaja on võimalik,kuid nõuab fanaatilist suhtumist ja piiramatut aega.
www.tammetonu.ee
treimis - jm. metallitööd.
Postitused: 3,312
Teemad: 44
Liitus: Sep 2009
Maine:
38
seda ma kartsin.
muidu olekski elu liiga lill olnud.
a nii silmaringi avardamise mõttes uuriks, kas elektrilist/elektroonilist sarnast sisteemi või jagajat on valmistootena saadaval?