[maitus]

Huvitav mis sellise aksiaal-kolb mootori töömahuks on kui seda Nš 10 ringi ajas ???

[Tift]

saan aru, et plaanitava liikuri peamine kasutusala saab olema kõval pinnal...

Täpselt!

Teine küsimus tuleb hüdraulikast: kuidas plaanid kiirust seada? Teed möödavoolu kägistamisega õli mootorisse sundides või paned jaguri survepoolele?

Vabandust, aga pole veel sellega tegelenud. Arvata võib, et lihtsam on avatud skeem - Õli paagiist läbi pumba paaki, mootorisse suunamisel avatakse üks või teine liin ja samavõrra suletakse pääs paaki. Mootori läbinud õli läheb paaki. Kägistamist ei toimu.
Kuna muud hüdraulikat esialgu ette näha ei ole, siis saab lihtsa skeemiga hakkama.

Vaadates hüdromootorite andmeid, siis tundub, et alandava reduktorita ei pääse - momenti jääb väheks ja pöördeid saab palju. 1:3 peaks olema üsna sobiv (HM pöörded nii 750, küsitav pöördemoment 35 tuuris). Viidatud tabelis kenasti keskmised näitajad mootoritele. Mahuks näiteks 80 kuupi - see määrab ka pumba mahu.

kas ei peaks mõtlema sellele, et pöörete vähendamiseks võiks valida HM-i
HP-st suurema õlivajadusega - see suurendaks võimsust ja viiks pöörded alla?

[pen.skar]

Hakkad Võsalt vitsa saama- võimsus jääb ikka samaks, e täpsemalt kasuteguri võrra väksemgi. Vaid pöördemomenti saad suurendada mingis piiris samakorda kui h.pump h.mootorist väiksem.

[maitus]

Mõtlesin jälle oma kanaajuga, et reduktorist võiks ju tegelikult hoopiski pääseda. Seda muidugi juhul, kui mootoril oleks võimsust potensiaalselt liigutada seda masinat ka ilma reduktorita (käigukastita), seda tal aga vaevalt on, nii et väike reduktor: mingi 1:5(4) ga peaks ikkagi olema silla otsas. Suurt kiirust ei saavuta ja mootori undamist(sisuliselt esimesel käigul) ei väldi ilma kägukastita niikuinii. Sel juhul peaks pump olema kägukasti otsas- viimane aga ei ole soovitud nagu ma aru olen saanud.
Ühesõnaga... paneks kahe vooliku, selle survevooliku mis jagajast h-mootorisse läheb ja tagasivoolu vooliku vahele, kolmikutega veel ühe sama läbilaskevõimega vooliku, millel on vahel kraan. See kraan tuleks kuidagi nii paigutada, et see vedru abil ennast lahti hoiaks ja et seda saaks pedaalile surudes sulgeda. Sama pedaali külge tuleks ka gaasihoovastik. Tühikäigul voolab õli läbi surve- ja tagasivoolu voolikuid ühendava vooliku ja avatud kraani, hoides survet mõlemal pool h-mootorit ühesugusena. Kui nüüd hakata vajutama gaasipedaali, siis hakkab see samaaegselt sulgema kraani surve- ja tagasivoolu voolikute vahel ja tõstma mootori pöördeid. Nii tekib enne h-mootorit suurem surve kui tagasivoolus ja mootor hakkab pöörlema, samuti suureneb samal ajal mootori võimsus. Vahekraanil on piiraja, mis ei lase h-mootoril täit kiirust saavutada. Kõige optimaalsema vahekorra kraani ja gaasihoovastiku liikumiseks saab kätte lihtsalt katsetades muutes hoobade pikkust ja asukohta. Ma ei tea kas mu mõttekäik on arusaadav, aga minu meelest peaks see toimima ja ei hakka ka õli kuumutama. Kui muidugi selliseid "kraane" üldse olemas on mida nii kasutada saaks. Kui üks hoovastik liigutab tihtipeale kahte siibrit erinevates karburaatorites, siis miks ta ei võiks sama pedaal liigutada samaaeselt kraani ja gaasihoovastikku...?

---

Mulle tundub Tifti jutt tõepärane olevat. Kui hm ja hp töömahtude vahe on 1:10 ga , siis on see sama hea kui reduktor.

[Tift]

Pöördemomenti saad suurendada mingis piiris samakorda kui pump mootorist väiksem.

Hmm..ja millest mina siis rääkisin? Mis vahet seal on, kas valida HM pumbast teatud ühiku võrra suurem või HP hüdromootorist teatud ühiku võrra väiksem?

[tammetonu]

Ae,tift,seda pöördemomedi suurendamist kirjeldasin ma lühidalt ja lihtsalt juba postituses 60.Muidugi olude selgumisel võiks võimsuse nii 5kW-ni alandada.Ära unusta ka seda,et rooli ja tooli vahel,nagu ma aru sain,on loodusseadusi eirav komponent,mis muudab sellise masina konstrueerimise kaliiber keerukamaks.Igasugused reguleerimist ja häälestamist vajavad sõlmed tuleks välja jätta.

[v6sa]

Hakkad Võsalt vitsa saama- võimsus jääb ikka samaks, e täpsemalt kasuteguri võrra väksemgi. Vaid pöördemomenti saad suurendada mingis piiris samakorda kui h.pump h.mootorist väiksem.

Miks minult vitsa - omad vitsad peksavad kõige paremini.

Loomulikult võib valida mootori otsa nii palju väiksema pumba, et reduktorist pääseda. Aga siis peab olema kindel, et valitud mootor suudab seatud ülesannet täita. Vaadates siiagi lingitud mootorite andmeid, siis 250 rpm ja ligi 100 Nm väga ei tule...

Või pakub keegi säärase hüdromootori välja? Palun linki andmetele (ja hinda!).

Ma kriban siia seetõttu, et teema on huvitav ka mulle. Tõsi, veidi teisest aspektist - mul on õuel esiveoline motokäru (toodetud vennasvabariigis Tšehhis), millel kohe-kohe mädaneb laiali kast. Ning mul on kohe pooleks minev motokäru Iževski tehasest. Olen mõtisklenud, et oleks mugav paaritada Mosse vedav tagasild Tšehhide ninaga, saades boonuseks neliveo võimaluse (OK, kaksveo, difrid on veel lahtised). Kuna lisavedu on vaja vaid ajutiselt, olen mõlgutanud nii elektri- kui hüdroveo mõtteid... Neid viimaseid saab siin natuke tuulutada.

[Tift]

Ok, lugupeetud kaasvõitlejad, praeguse kokkuvõtteks on olemasolev mootor +pump+HM+vastav reduktor+peaülekanne täiesti teostatav.
Vaja vaid näitajate järgi komponendid valida. Eks me näe..

[mlsluik]

Olen vaikselt sel teemal kätt pulsil hoidnud ning tooks välja omad kokkupuuted hüdromootoritega.

Kasutanud mitmeid kordi vene päritolu hüdromootorit 310.112, tegu ikka väga lollikindla asjaga. Ehituselt kõige lihtsam kolbpump.

Selle hüdromootori seisukorrast annab aimu tagasivoolu mineva õli kogus, üle 12l/min on märk lähenevast lõpust...

       

Kergemateks töödeks julgen soovitada sellist universaalset hüdromootorit, tootjaid on mitmeid kuid enamus sellised analooge on pärit Taanist.

   

Neid väikseid hüdromootoreid olen kasutanud "karakatide" jääpuuride ehitamiseks.

Järgmine suurem hüdromootoriga projekt on hetkel valmimas, peaks selle ehitust vist täiesti eraldi teemas kajastama. Kunagi panin Kazanka5-le bmw 1.8l mootori koos käigukastiga, lendas nagu linnuke, kuid kohalt võttes võis kiirelt allveelaevaks muutuda. Nüüd on VOL2 plaanis, ehk kas progress4 või siis mõni muu vene plekkvann motoriseerida. Mootor on VW 1.4l, käigukasti asemele on kaalusäästu nimel plaan hüdropump paigaldada ning tiivikut vedama hüdromootor...

[diesel]

teema on väga huvitav. raskekahurvägi tulistab kõigist torudest. kangesti tahaks oma lihtsameelse küsimuse ka seie poetada, aga hästi nagu ei sünni asjaliku jutu vahele jaburat küsimust toppida. samas pealkirja järgi oleks nigu õige teema. eks moded siis kustutavad kui vajalikuks peavad.
nimelt on olemas seuksed toredad vidinad, mida kutsutakse atv-deks. muudkui mõtlen, et oleks tore, kui saaks atv kõik rattad varustada hüdromootoritega ja päris mootori otsas oleks pump. no see kõik on lihtne, aga küsimus siis selline, et kas eksisteerib mingit valmis mehhaanilist sisteemi/jagajat, mis vastavalt lenksu(rooli) pööramisele jagaks eri ratastele just niipalju õljumit, et ükski suss ei kraabiks tühja. ehk, et saaks nö. inglise muru peal rahumeeli manööverdada ja mätas jääks kratsimata.
elektroonika abil peaks asi lihtne olema, aga see mind kohe sugugi ei köida.
oleks ju ideaalne masin? kone muidugi ka võiks diisel olla ja siit unistaks edasi rippsüsteemidest ja hm jvv-dest ja haagise kogu hüdrovajadus võiks ka atv enda pumba taga elada ja ...

[Tift]

ma alles vahtisin ühte imeasja - see oli tsikkel - nu täiesti viisakas asi, mootor suur nagu suitsusauna keris, tagaratta juurde jooksid mõned voolikud ja ratas istus kolbhüdromootori otsas. Seal leheküljel parseldati ka vastavate jubinatega lahkelt.. Samuti paigaldusjuhendeid . Näha saab siin: Hydrotsikkel

[mlsluik]

ma alles vahtisin ühte imeasja - see oli tsikkel - nu täiesti viisakas asi, mootor suur nagu suitsusauna keris, tagaratta juurde jooksid mõned voolikud ja ratas istus kolbhüdromootori otsas. Seal leheküljel parseldati ka vastavate jubinatega lahkelt.. Samuti paigaldusjuhendeid . Näha saab siin: Hydrotsikkel

Kubota 3sil diisel... Kena

---

muudkui mõtlen, et oleks tore, kui saaks atv kõik rattad varustada hüdromootoritega ja päris mootori otsas oleks pump. no see kõik on lihtne, aga küsimus siis selline, et kas eksisteerib mingit valmis mehhaanilist sisteemi/jagajat, mis vastavalt lenksu(rooli) pööramisele jagaks eri ratastele just niipalju õljumit, et ükski suss ei kraabiks tühja.

Suurematel tõstukitel on sellised süsteemid peal aga need jube kõrgtehnoloogilised...

Aga pool atv-d on juba ehitatud... http://www.hydraulicinnovations.com/raccoon.htm

[diesel]

seda raccooni ma vaatsi. peris pool ei ole vast. või noh, ma ei pruugi välismaa keelest aru saada, aga mul jäi mulje, et pööramisel sääl ikke teepikkusele vastav vedu ei säili.

hüdroveoga põkaga olen isegi sõitnud. flindi müüdav koreakas. sõber ostis. väga bueno. seega pole see suurte kalliste riistade pärusmaa ühti. aga niipalju kui ma asja olen vaadanud, siis see kratsib ikke mätta ää kui manööverdamiseks läeb.

[Tift]

aga niipalju kui ma asja olen vaadanud, siis see kratsib ikke mätta ää kui manööverdamiseks läeb.

Kas võib nii aru saada, et kets libiseb, kui äkilisemalt pedaale tallata?

[v6sa]

...
vene päritolu hüdromootorit 310.112, tegu ikka väga lollikindla asjaga.
...

Mis selle tööpöörete vahemik ja maksimaalne pöördemoment on? Kiire guugeldus neid numbreid ei paljastanud (aga ma ei ole vene netis kuigi osav ka...).

[tammetonu]

Jagan seiukohta oma praktikale tuginedes,et noil vene kõverikel HM(võib kasutada ka pumbana) ei ole häda midagi ja on tõepoolest väga lollikindla ehitusega.Samas oleks ka huvitatud teabest,kust on neid võimalik reaalselt osta.Kuulutustes määramata aja kasutusel olnud ja määramatut sodi läbilasknud 150€ maksvad pumbad võiks küll rahule jätta.

---

Hr mlsluik,kas mõtlesid tagasivoolu all drenaaži?

[diesel]

Kas võib nii aru saada, et kets libiseb, kui äkilisemalt pedaale tallata?

tähendab libedal pinnal saab ka sirgelt liikudes kõik neli sussi tühja lööma.
see on kasutaja hallolluse teema.
a ma pidasin silmas manööverdamist, ehk kui juhtrattad välja pööratud. siis on kõigil neljal sussil ju erinev teepikkus vaja läbida ja sel juhul on sisteem seuke, et mistahes lukus neliveol mätas lendab ja kui on pruukida mingid lim-slip lukud või niisama lahtised difrid nii, et tegelikult jääb 1wd järgi ja siis on tihendi teema, kas mätas jääb terveks või mitte.
mainitet hüdroveoga põka puhul on igatahes näha, et järsemal manööverdamisel kratsib pinda küll. päris võrdselt sussid ei käi, aga väga mättasõbralik see asi siiski pole. võimalik, et parema pidamise puhul toimib teisiti.
a nigu ma eespool mainisin, siis oleks ju ideaalne, kui igal rattal oma mootor ja pööramisel jagataks õljumit nii täpselt doseerides, et kõik rattad veaksid ja ükski ei kratsiks tühja.

[v6sa]

...
siis oleks ju ideaalne, kui igal rattal oma mootor ja pööramisel jagataks õljumit nii täpselt doseerides, et kõik rattad veaksid ja ükski ei kratsiks tühja.

Kas mingil ehituskraanal mitte ei olnud säärane juhtimisskeem kasutusel?

Teoorias on võimalik mahtude muutmise vajadus välja arvutada ja ka töösse rakendada. Huvitav, palju säärane lahendus rahalises vääringus kaalub?

Tammetonul näikse olevat suhteid selle teemaga - on reaalne? Pakutakse turul säärast lahendust?

Või on odavam siiski muru lappida...

[tammetonu]

Ma arvan,et teha differ mehhaanilist juhtimist kasutades läbi hüdrojagaja on võimalik,kuid nõuab fanaatilist suhtumist ja piiramatut aega.

[diesel]

seda ma kartsin.
muidu olekski elu liiga lill olnud.
a nii silmaringi avardamise mõttes uuriks, kas elektrilist/elektroonilist sarnast sisteemi või jagajat on valmistootena saadaval?