[v126]

Jagan seiukohta oma praktikale tuginedes,et noil vene kõverikel HM(võib kasutada ka pumbana) ei ole häda midagi ja on tõepoolest väga lollikindla ehitusega.Samas oleks ka huvitatud teabest,kust on neid võimalik reaalselt osta.Kuulutustes määramata aja kasutusel olnud ja määramatut sodi läbilasknud 150€ maksvad pumbad võiks küll rahule jätta.

---

Hr mlsluik,kas mõtlesid tagasivoolu all drenaaži?

Liigub neid praegu päris palju ja polegi enam kallid. Tartu Talukaubas neid riiuli peal mitu tükki.

http://www.osta.ee/hudromootorpump-34315033.html

[v6sa]

Sarnane teema:
http://forum.4x4.ee/viewtopic.php?f=40&t=29381

[tammetonu]

Mis puutub kasutatud pumpadesse,siis mina nende peale küll mingit raha ei paneks.Enamuses pärit ikka kolhoosiajast tõenäoliselt tugevalt kulunud.Kui just müüja vana hea tuttav pole,siis hankida parem juba uus-kulunud pump on mõttetu asi.

[Tift]

Mis puutub kasutatud pumpadesse,siis mina nende peale küll mingit raha ei paneks.Enamuses pärit ikka kolhoosiajast tõenäoliselt tugevalt kulunud.Kui just müüja vana hea tuttav pole,siis hankida parem juba uus-kulunud pump on mõttetu asi.

Või on kanaleid, kust hankida remondikomplekt pumbale..

[tammetonu]

See pump on nii lihtne,et ta ise ongi üks remondikomplekt.Eks silinrid ja kolvid kuluvad vähe ära ja hakkabki õli valest kohast läbi pressima.

[aavu]

Kui tahta pidevat nelivedu, siis kõik neli mootorit peavad olema järjestikku ühendatud. Kui pöörata vaja, siis mootorid igaüks iseveole ja see kangike olekski "difrilukk". Ainult kas sellist kobakat ka müüakse? Pumba poolt kaks voolikut ja välja läheb igale mootorile kaks. Olenevalt rataste arvust siis kaks korda rohkem. Nt kaheksa rattalisel väljub 16 voolikut. Sama veojõu saavutamiseks peaks pump andma neliratta puhul lukus asendis neli korda suuremat survet neli korda väiksema õlikogusega. Lukuta asendis neli korda rohkem õli neli korda väiksema survega.
Ps. Jälgin aga ise ei ehita.

[pen.skar]

Aga drenaaz- veel +8 voolikut! Mootorid järjestkku- siis esimene sibab täiega, järgmine eelmise kao võrra laisemini, sellest järgmine kahe kao võrra jne. Ehk aitab paremini mõlemal küljel üks eraldijuhitav mootor. Jõu edasiandmine kõigile ratastele ketiga või hammasratastega(nagu teehöövlil).

[aavu]

Aga drenaaz- veel +8 voolikut! Mootorid järjestkku- siis esimene sibab täiega, järgmine eelmise kao võrra laisemini, sellest järgmine kahe kao võrra jne.

Selles asi ongi, et õlikogus, mis läbib esimest mootorit ei pääse mujale kui järgmisse mootorisse. Kuna esimeses tehakse tööd, siis järgmisele peab jätkuma survet ja see tõstab pumba surve üles. Teine ei lohise mitte järgi vaid liigub täpselt sama kiirusega kui esimene. Jne. Üks ja sama õlikogus läbib järjest kõik mootorid ja kui mootorites õlikadu ei ole, siis nad pöörlevad ühe kiirusega. Muidugi kulunud mootoris võib osa õli minna ebatiheduste vahelt mööda ja siis pole enam täpselt lukus rattad omavahel. Seda lukus asendit kasutatakse ju ainult pehmes, kus rattad niigi puksivad.

[diesel]

niipalju olen aru saanud, et ma mitte millestki, mitte midagi aru ei saa. igatahes näib asi olevat keerulisem kui ma algselt naiivsena arvasin.
järjestikune asi tundub kahtlane. kuigi otsesõidul vist jah lihtne ja igati toimiv. a aru ma ei taipa, kuda see pööramise sisteem peaks käima, siis on ju vaja, et kõik sussid sahiseks eri kiirustega.
mine või kooli asja õppima.

[btr60]

Tegelikult on asi lihtne. Tuleb panna iga ratta jaoks eraldi pump ja mootor. Kõval pinnal lased kõik õli ühisesse süsteemi- siis läheb rohkem õli sinna rattasse mis pöörleb kiiremini, "difri" blokeerimiseks tuleb õli lasta igast pumbast ainult ühte mootorisse ja veavadki kõik rattad sõltumata nende haardumisest. Samuti saab veel näiteks panna üe poole rattad pöörlema ühte pidi ja teise poole omad teist pidi. Või esimesed ühte pidi ja tagumised teist pidi. Või ka hoopis lukku- pole muid pidureid vajagi.

[viplala]

Roolivarras tuleb ühendada klapiga, mis laseb rooli keerates, rohkem õlisurvet ühelt mootorilt teisele. Otse sõites saavad mõlema poolsed rattad ühtlaselt takka, pöörates väheneb sisemise ratta vedojõud. Klapi saab kompunnida hüdraulika kraanidest näiteks ja maksumus jääks mõnekümne euri piiridesse.

[mlsluik]

...
vene päritolu hüdromootorit 310.112, tegu ikka väga lollikindla asjaga.
...

Mis selle tööpöörete vahemik ja maksimaalne pöördemoment on? Kiire guugeldus neid numbreid ei paljastanud (aga ma ei ole vene netis kuigi osav ka...).

http://www.stroygidravlika.ru/?01702600000000000

Kui keegi soovib siis mul on 310.112 pass olemas, saan sisse skännida. Seal pöörded-surved kenasti kirjas.

[v6sa]

Mis selle tööpöörete vahemik ja maksimaalne pöördemoment on? Kiire guugeldus neid numbreid ei paljastanud (aga ma ei ole vene netis kuigi osav ka...).

http://www.stroygidravlika.ru/?01702600000000000

Kui keegi soovib siis mul on 310.112 pass olemas, saan sisse skännida. Seal pöörded-surved kenasti kirjas.

Hm, siit ei paista peale mahtude, massi ja rõhkude midgai. Ajhaa, hind ka - 25 kilorubla. Palju väänab ja palju kannatab?

---

Panen siia väiksese kokkuvõtte mudafoorumis arenenud mõttevahetusest...
Minu küsimus oli:
Kui tahta kõik neli mootorit panna pöörlema täpselt vajaliku kiirusega ka pööretel (ei nühamist, ei libisemist), siis millise vidinaga seda tehakse? Mis sellise vidina umbkaudne hind olla võiks?

Selleks tuleb ju kõigi nelja mootori vooluhulki sujuvalt ja pidevalt muuta vastavalt pöörderaadiuse määratud veeretee pikkusele...

Vastus:
Rataste kiiruste muutmine, individuaalselt, eeldab autonoomset süsteemi, igale rattale. Niikaua kui raha aknast õue ei kuku, mõtet ei näe. Reaalsem oleks pump kummagi poole jaoks ja rattamootorid jadaühendusse. Kui liigendraam, on ühe poole rataste teepikkused samad ja pinnase ebatasasused kompenseeruvad mootorite siseleketega. Pumpade juhtimine tuleks aga siduda rooliga, st. raami nurk muudaks pumpade töömahtu. On tehtav mehaaniliselt ja võimalik üsna täpselt häälestada. See võiks ideaalilähedane skeem olla. Kahte hüdromootorit sünkroonselt vedama saada on veidi keeruline. Lihtsam on jadaühendus aga ahelas teine mootor annab veojõu alles peale esimese mootori kiiruse tõusu ( nt. kui tagaratas saab õli esimesena, veab see masinat edasi ja esiratas veereb vabalt kuni tagaratta läbilibisemiseni, seejärel tõuseb rõhk esiratta mootori sisendis ja esiratas hakkab reaalselt vedama). Võimalik kiiruste erinevus sõltub mootorite tihedusest e. siseleketest. Keerulisem lahendus on sünkroniseeriv mootoripaar ahelasse siduda, st. kaks, võllidega ühendatud, hüdromootorit (pumpa) mootorite ette ühendada aga sellega on probleeme, mis ei tasu praktikas ära.
Sai hiljuti koostatud kahesuunaline hüdrostaat (otsejuhtimisega pump 16ccpr, mootor 28ccpr, 300bar) ja töötab hästi, ülekandevõimsus kuni 32kW. Komponentide hind ca. 2K. Süsteem oleks aiatehnikale igati sobiv aga kas hind õigustab? Kui kasutada eraldi mootoreid ratastele, suureneb viimane number veelgi, sellepärast soovitakski mehaanilist momendijagamist, rataste vahel.
PS. Murutraktorite kasutatakse ka, odavamat, "radiaalkuultehnoloogiat". Aksiaalkolbkomponendid on kallimad, suurema resursiga ja parema kasuteguriga aga samas kättesaadavamad (murutraktorite jupid originaalvaruosana ja sellest ka kõrgem hind odavama asja eest).

Küsimus:
See jadaühendus töötab tegelikult ju iseenesest iseblokeeruva difrina - kui sama silla rataste veomootorid panna jadasse, siis esimene mootor on peamine vedaja ja selle tühjalüües hakkab vedama pidavamal pinnal olev mootor.

Kasutan juhust ja küsin sedasi: kui hüdromootori võllilt küsitakse 100 Nm@250 rpm, siis kuidas läheneda?

Võtta mõni 50 Nm HM ja lasta läbi reduktori? Või on talutavas hinnakalassis ka säärase võimekusega HM?

Vastus:
Ei ole just keeruline lähteülesanne. Guugeldamine aitab, nt. http://www.sauer-danfoss.com/stellent/gr...0l0439.pdf Seaduspära töömahu, rõhu, õli hulga ja väljundparameetrite vahel on üsna sarnane kõigil hüdromootoritel. Erinevused tulevad erinevatest kasuteguritest, -max. rõhkudest ja -max. kiirustest.Veidi erinevad ka stardimomendid. 100Nm on otse ratta vedamiseks ilmselt vähe, suures plaanis peaks ühe ratta veojõud, rehvi pinnal, ületama poolt masina massi.
Jadamootorid, ühel teljel, annavad veidi ebameeldiva efekti- kõval pinnal veab reaalselt 1 ratas. Selle PEAKS saama kompenseerida I mootorist möödaviiguga, läbi reguleeritava drosseli. Tagurpidikäigul annab see aga vastupidise efekti, seega drosselid peaksid olema mõlemal mootoril ja vastpidisel suunal sulguvad.
PS: ca. 100ccpr, orbitaalmootor täiesti olemas (saadaval) ja Vallo leiab ehk identse paarilise ka. Häst laias plaanis annab 1 Nm iga bar kohta ja 10rpm iga l/min kohta.

[tammetonu]

See 112 ccm mahuga pump on väga võimas.Võrdluseks 56ccm pumba ringiajamiseks T-40 mootoril palju varu polnud.Ei tea,kas Venemaal post ka siia liigub?Samas hind hakkab lähenema Sunfab pumpade omale,nii et ei tea,kas ongi mõtet.V6sale:minu käes olnud sarnased pumbad töötavad vahemikus 1500 pööret;56-se pumba pöördemomendiks on~170Nm.

[v6sa]

Kiiresti viidatud kataloogi sirvides jäi silma, et DH100 oleks mõnusa varuga meie sillale (100Nm@250 rpm).

Kui ainult rahakott haaraks ampsama.

Maht - 97 kuupi. Kui tahame ülekandearvu 10, siis peaks pump olema 9,7 ehk 10 kuupi. NŠ-10?

Sest mootori töörõhuks on märgitud 138 bar. Üks hea NŠ võiks seda täitsa toota suuta.

[Tift]

Kiiresti viidatud kataloogi sirvides jäi silma, et DH100 oleks mõnusa varuga meie sillale (100Nm@250 rpm).
Maht - 97 kuupi. Kui tahame ülekandearvu 10, siis peaks pump olema 9,7 ehk 10 kuupi. NŠ-10?
Sest mootori töörõhuks on märgitud 138 bar. Üks hea NŠ võiks seda täitsa toota suuta.

No hakkab tulema! Uurin asja veel mõne spetsialisti käest, hiljem jagan tarkust!

[Tift]

No nii. Üldiselt huvilised teavad, mis huvi hr.tiftil on ja teavad ka tingimusi.
Täänpä sain mina siis ühelt selliste asjadega tegelejalt sellise vastuse:
" Mootor 20hj=14,705kW
Soovitud liikumiskiirus 10km/h=2,777m/s
Ratas läbimõõduga 62cm=0,62m, U=1,946m
Kiirusega 10km/h teeb ratas 2,777/1,946=1,427r/s=85,62r/min
Peaülekanne 4:1, seega peaks mootoril olema 85,62 x 4=342,48 r/min
160cm3/r mootor 342 pöörete juures, rõhuga 160bar, tarbib vooluhulga 55l/min ja 14,6kW ning annab 407Nm
Mootori pöörete 3000r/min juures on vaja 18,5cm3/r pumpa, et saada tootlikkus 55l/min. 160bar rõhu juures küsib see mootorilt 47Nm väänet.

Seega peaksid vaatama hammasrataspumba ca 18,5cm3/r ja gerootormootori ca 160cm3/r.
Need on kiirelt tehtud arvutused bensiinimootori 3000r/min juures. "

Üldiselt oleme vist õigel teel .

[v6sa]

Väike infokild asjatundalt näpatuna:

Murutraktoril 200ccpr mootoriga, 4:1 ülekandega ja poolemeetrise rattaga mõõtsin haakekonksult ca. 400kg, ca. 200bariga. See oli rida aastaid tagasi ja mälu 100% ei usalda.
Jadamootorite ebamugavus hakkab väljenduma rooli "kiskumises". Võimalik kiiruste erinevus, pööramisel, sõltub mootorite tihedusest (koostetäpsus ja kulumine). Isiklikult lahendaksin, 2 mootori korral, paraleeliga (avatud diferentsiaal) ja paigaldaksin suletava möödavooluga drosselid mõlemale liinile, see võimaldaks, möödavoolude sulgemisega, tekitada kiirusepõhine diffrilukk.
Kunagi oli plaan murutraktor 4veoliseks arendada, asendades esimesed rummud hüdromootoritega (tagasild lahtise diffriga ja ühe mootoriga) ning jagajaga jätta kiire tagavedu (olemasolev skeem ja esimesed mootorid vaba ringvooluga) ja aeglane nelivedu (kõik kolm mootorit paraleelis). Iseenesest on igasugusel aia- ja murutehnikal lukus diffrid saatanast aga lumetõrjeks võiks ju olla. Kuidas iganes aga kui peaks veel mingitki väiketehnikat ehitama, valiks hüdrostaadi, vedavad talasillad (suvalise sõiduka tagasild on võimalik koduste vahenditega lühemaks kärpida, nende kiiruste ja - jõudude juures töötab ka üsna ebatäpne kooslus piisavalt kaua) ja liigendraami. Viimane laseb kasutada ka ühte hüdromootorit ja sildasid ühendavat kardaani, sildade teepikkused samad ja keskdifrit vaja ei ole. Samuti on lihtne (= kompaktne ja töökindel) tekitada kettajam hüdromootorilt kardaani flantsile. Umbes 1K maksab umbes 30kW hüdrostaadi pump (mehaanilise juhtimisega, koos täitepumba ja reduktsioonklappidega), kõik ülejäänu on hangitav ka kasutatuna ja üsna odavalt. Kindlasti peab plaan üsna lõpuni valmis olema enne komponentide hankimist.

[v6sa]

Siia sobib kenasti:
hulk hüdraulikakola müügis Paldiskis

Ning mõned mootorid kah:
http://forum.4x4.ee/viewtopic.php?f=8&t=46318

[Tift]

Kuidas iganes aga kui peaks veel mingitki väiketehnikat ehitama, valiks hüdrostaadi,

Raideritel on kasutatud kahte ühesugust hüdrostaatilist silda, mida käitatakse rihmadega.... väga kena o nii ehitada, a rahakott peab sobiva paksusega olema. Vahtisin kah mõnda aega saadaolevaid...kui taskurätid otsa said, lõpetasin ära .