[Talupoeg taluja]

Tervitused.
Ole hea hari lolli et mida täpsemalt ma peaksin poest küsima sest minu üht t-25a valdab sama probleem et käivitamine vaevaline ja madalal pöördel kipub maha surema .
Ette tänades Mulklane Teet

No põhjuseid võib olla mitmeid. Näiteks tõsine brobleem hetkel on T-25 küttefilter,see saab üsna kähku otsa,kuna kahtlustan sinise nafta värvi....lisandit,sest muud põhjust ei näe.... Vanasti seda jama ei olnud.....
Kui oled filtri vahetanud värske vasta,settepott ka puhas,torustikes kolle ja kaltsukaupmehi(naisi) ei ole,siis on võimalus,et etteandepump jubib. Kui ka selle vahetus ei aita,tasuks plunsri surve ära mõõta. Kui pumba pea kulunud,hakkavadki sellised tundemärgid ennast näitama,et kooleb madalatel pööretel ära... Jõudu pusimisel!

[mlsluik]

Vat seda erimärgistusainet siinkohal küll süüdistada ei saa, sama kütus käib läb palju peenematest masinatest ja pole hullu ei miskit. Pigem veetakse kanistritega sodi sisse ja kui 5 korda aastat masinat kasutad, on paak nagunii vett ja roostet täis...

[kopraonu]

Ma ostsin kunagi aastait tagasi punast erimärgistusega(põllumajanduslikku) kütust ja see kippus pihusteid ära rikkuma DT-75 peal. Lõpuks sai nii tehtud,et 1 liitri punase "solgi "kohta 3-5 liitrit puhast tankla diislit ja kadus see jama ära. Kas sain kehva partii, või oli seda kütust kellegi poolt juba töödeldud vales vahekorras. Moodne diisel on üldiselt kuiva võitu olemisega nagu bensiin. Seega vanade diislite pumpadele ei pruugi säärane kuiva võitu ollus hea olla. Kuna need on ettenähtud õlisema diisliga töötama.

Ise asi on roostes paagid ja igasugu muu sodi,mis kaasa tuleb. Ja ma võin öelda,et seda tuleb kõvasti kaasa, isegi tankla kütusega. Ükskord õnnestus Niva Kombaini paagist välja sikutada terve kampsun Kuidas krt see sinna sisse sai ei teadnud keegi. Ilmselt eelmisel omanikul läks kork kaduma ja siis toppis oma vana kampsuni sinna ette aga ju lapsed surusid selle paaki. Kätte sain selle aga selleks pidi vaeva nägema.

[Aspelund]

Saksa E-seeria niidukitega oli esialgu isegi ENSV ajal selline traditsioon: nende jaoks määratud kütus pandi tsisterni seisma, alles seejärel võeti pealtpoolt puhas vedelik välja ja tangiti masinatesse.

Küllap leidub ka kaasajal kütuses lisandeid hõljumi näol, samuti temperatuuri muutumistest tekkinud kondents/rooste. Palju neid on, kes oma liikuri paagi silmini hoiavad, ikka kanister sisse loksuma ja ülejäänud suur tühjus.

A.

[mlsluik]

Ma ostsin kunagi aastait tagasi punast erimärgistusega(põllumajanduslikku) kütust ja see kippus pihusteid ära rikkuma DT-75 peal.

Vat vat, see nn punane ei olnud mitte erimärgistusega kütus, vaid lihtlabane ahjuküte mida sel ajal ohtralt diiselkütuse asemel kasutati. On teine kuiv kui kurat ja määrdeomadused puuduvad. Mootoris kõlbab hädapärast kasutada siis, kui õli sisse segada.

Erimärgistusega kütused on eestis olnud ainult nn roheline ja sinine, mis on mootorile t ä i e s t i kahjutud.
Soomes on hetkel erimärgistus punane...

[kopraonu]

Muide seda "punast kuradit" müüdi lausa ametlikust kohast ja öeldi,et on põllumajandus kütus ja kuna ma siis olin ka noorem ja ei teinud ahju ja põllumajandus diisli märgistusel vahet. Siis sai teda ostetud. Naabrimees ostis samast kohast ja sai sama pihustite probleemiga möllata.

[Daff]

Astun ka selle "punase kütuse" kaitseks välja. See oli puhas petrool, mis igaks juhuks , et ei tekiks väärkasutust, oli punaseks määritud ja sihtotstarbeliselt oli ta ahjukütusena kasutusel.
See põrguline oli sama kuiv kui bensiin. Võttis ära plunžripaarid ja kuna tema põlemistemperatuur on ka kõrgem, sõi ära pihustiotsad.
Ise samasse ämbrisse astunud. Põletasime seda punast Scania 142 tüüpi samohoodis. Peale teist paagitäit (1200 l) keeldus masin käivitumast.Pihusti otsi polnud enam üldse ja pump läks ka kapitaali. Kokkuhoid missugune.

[Talupoeg taluja]

No ei ole kindel,et naabrimees koguaeg sitta paaki kallab,olen jälginud seda asja juba aastaid ja käinud külapeal koguaeg filtreid vahetamas. See 25 papifilter tundub olema üsna hea asi,sest kui filter lõpuks umbe läheb,lööb selle ka kärtsti kokku nagu lõõtsa..... ja siis pääseb kõik kraam kenasti pumpa.....

[uko]

Mis sa paned uuemad paarid lihtsalt pumpa ja peab käima või?

[Talupoeg taluja]

Täna sai siis veel korra üks plunžripaar pumpa visatud ja üle mõõdetud. 550 lõi vabalt ja pisut pealegi. Olin sellega rahul ja jätsin asja nii. Nüüd on käivitus ka kiirem,ei ole vaja niipalju kedrata. Panen ka pildi manomeetrist ja torust. Ostsin selle manomeetri kunagi Tartu Vararealiseerimisest. Helendab ka hirmsasti.....tea kas on tervislik....



Aga see tuuritamine ikkagi jäi ja peasüüdlaseks pidasin ikka regulaatorit. Ja tuligi isu küttepump maha krudida....ja laiali lammutada. Enne aga märkisin valge markeriga hammasrattad ära. Seda soovitan ka teistel teha. Pole mõtet mingeid märke taga ajada vaid ise teha ajutiselt märgid peale. Kui läheb tagasi vana koha peale,siis on ju hästi.....




Pumbalt regulaatorit eemaldades sain kohe aru,et kuhu koer maetud on. Hoovastikus jube lõtk ja sealt see taarutamine tuligi. Võtsi riiulist kohe teise vana pumba regulaatori ja tõstsin jupid omavahel ringi.





Puhastasin ka korpust roostest ja muust kraamist. Vahetasin ühe laagri ka ära,sest lõtk liiga suur. Ja ega seal midagi hullu polnudki. Nii nagu lahti võtsin,läksid ka kõik jupid riburada tagasi. Peale käivitamist läks asi hulga paremaks. Ei mingit taarutamist enam. Aga üks viga jäi ikkagi külge,mis juba ammust ajast. Nimelt ei saa mootorit panna vaikselt toksima. Kipub kohe seisma jääma. Uurisin asja ka oma tuttavalt pumbaspetsialistilt Unolt. Tema ei oskand ka midagi asjale lisada. Soovitas proovida pumba latti jõuga kinni hoida ja vaadata kas siis ka seisma jääb. Nii sai tehtud ja ikkagi kipub madalatel pööretel kohe seisma jääma. Seega on veel üks kahtlus,et järsku etteandepump liiga kulunud ja ei toida ära. Selle traktori eripära on ju ka see,et kütus jookseb ise paagist peale.....seega peaks isegi üsna vilets pump kütust edasi lööma. See saabki siis homsete katsetuste teema olema.... Ma üldse enam ei imesta,sest kui plunžripaarid nõnda läbi olid.....ei siis ole miski võimatu.
Aga jäi veel mõtted õhku,et kas regulaatori võlli peal olevad vedrud ja nende surve ei mõjuta kuidagi madalaid pöördeid ehk tühikäigu tööd. Seda tean,et kui vedru pinget tõsta seibide abil,tuleb pöördeid juurde. Nüüd korralike regulaatori tükkide pärast olidki pöörded nii ülesse läinud,et pidin hoovastikust piirama. Muidu oleks asi lendu läinud......
Ja tundub,et traktor ka enam niipalju ei värise... ju on remondist ka sellele hädale leevendust saanud.

---

Mis sa paned uuemad paarid lihtsalt pumpa ja peab käima või?

Ka nüüd uuemad aga paremad kindlasti. No käima peab igaljuhul,sest ega hullemaks ikka ei lähe....

[uko]

Too see värk nüüd korraks mulle,paneme stendi vaatme mis sealt välja tuleb.

[Talupoeg taluja]

Mälusoppi on jäänud selline nummer,et kui alla 600 ,siis on juba läbi..... ma kahjuks ei või seda kindlalt väita aga eks spetsialistid teavad.....

Paar kuud tagasi käis üks T-25 pump remondis. Mäletan, et tegija rääkis midagi 300. Kui alla selle, siis peab plunsripaari välja vahetama.
Veel mõõtis surveklappide tihedust, et kui ruttu toss maha läheb.
Kas muidu selle manomeetri panid vahetoru abil otse kõrgsurvepumba stutsri otsa? Ja siis hakkad starteriga ketrama ja väikestviisi gaasihooba peale tõmbama?
Endal ka olemas mingi 600 manomeeter, peaks ka huvi pärast mõõtma.

No umbes nii ma toimisin aga hoova tõmbasin siis ikka põhja ja käivitusmootoriga ketrasin seni,kuni surve tuli. Muidugi manomeetri ja toru vahele on mul asetatud alumiiniumseib ja algul lasen sealt natuke õhku välja. Kui küte tuleb,keeran kinni. Siis natuke ketramist ja hakkabki seier vehkima. Aga tuleb siis ettevaatlik olla selle 600-se manomeetriga,muidu lööb liigapalju ja keerab tuksi. Suudmeklapi pidamist on ka kohe näha. Kui surve langeb,järelikult laseb läbi.

---

Too see värk nüüd korraks mulle,paneme stendi vaatme mis sealt välja tuleb.

Tänan. Hetkel asi juba külges ja vast saan selle tühikäigu asja ka kuidagi korda. Kunagi käis see pump ka stendis ja suuri muutusi ei saanud minu omalooming tekitada. Kontrollisin ka üle,et kuidas sissepritsenurk jäi ja hetkel olen rahul. Kõik tundub paigas olema. Selge on see,et pump on kõvasti kulunud ja väga head nahka sealt ei tule. Paremaks saaks aga siis pean võtma kõik pulkadeks ja vahetama ka laagrid.
Kui leian aega,katsun mõne teise pumba lahti arutada ja suuremad tööd ise ära teha. Siis võiks küll pinki pista ja ära stendida.

[Talupoeg taluja]

No täna ei saanud midagi teha,sest tuli sohver kaasas kohver....
Treisin,keevitasin ja koos katsetasime ka ksf. MAZ-i vene värvipüstolt. Saime käpakesed värviseks ja pritsi korda. Paraku ei sobinud värv ja lahusti heasti kokku ehk võis ka mingi muu jama olla,sest prits tatistas mummulisi plekke..... Aga mõnus kananahk tuli ja põhiline oli ikka see,et asi krundi all.
Suurem katsetamine tuleb siis,kui asja roheliseks lasen..... Aga päev sai kenasti veedetud ja äärepealt oleks uue aktsiooni käiku lasknud......aga päev sai õhtasse ja ksf. sohvril sai aeg otsa ja põrutas kodu poole....

[Talupoeg taluja]

Nii,täna sai siis üsna tõsiselt asjaga tegeletud ja asja ka paremaks tehtud. Kõigepealt võtsin käsile selle vibratsiooni teema. Kuna hooratta küljes oli üks 10 mm auk.kuhu sai poldi keerata,leidsin võimaluse sinna raskusi kinnitada. Suvaline rauatükk sai esialgu poldi alla kinni keeratud. Tundus,et asi läks paremaks. Panin aga järgmise rauatüki ja proovisin jälle. Lõuks avastasin,et hakkab nagu kehvemaks minema..... jätsin järgi ja võtsin vähemaks. Läksin ka veel ühe teise koha peale,kuhu sain veel rauatükke kinnitada aga kasu sellest polnud. Lõpuks jäin asjaga rahule,sest silmad enam ei värisenud...
Teine mure oli siis selle tühikäiguga. Vahetasin etteandepumba välja aga ei miskit paremaks see ei teinud. Arvan viga olevat ikka millegis muus aga mis see võiks olla,ei mõista hetkel arvata.
Üks asi mis võib lugeda-originaalis on 8,5 mm plunsripaarid,hetkel aga 9 mm. Kas see miskit sellele tühikäigule loeb,ei oska öelda,kuna pole võrdlusmomenti tekkinud. Teine mõte on see,et järsku on pumba võlli nukid vanadusest madalaks kulunud ja seetõttu ei löö piisavalt plunsri kolbi ülesse. See mõjutab ju ka küttekogust teatud hetkel. Minu arvamus... Veel on üks võimalus,et tegelt on pumba regulaator T-28 oma ja teadupärast on sellel regulaatori vihid erineva kaaluga. Kahjuks ei ole ma veel teisi regulaatoreid laiali jõudnud võtta ja omavahel võrrelda,et mida on erinevat sisus. Aga hetkel siis kaks täiesti samasugust regulaatorit näpu vahelt läbi jooksnud ja tea midagi lisada. Igatahes on traktor hetkel töökorras. Töötegemist hetkeline seis ei sega aga küttekulu tühikäigul kindlasti suurem,kui peaks. Tulevane tööplaan on siis vabadel hetkedel võtta käsile mõni teine küttepump,vahetada sellel uued tihendid,puhastada ja asja uurida. Eriti tore oleks külastada mõnda sama marki mootorit omavat traktoriomanikku,et koos kuulata kilinaid ja kolinaid.....mis meid ühendavad...

[Bennet]

Nii kõrgsurvepumpasid ei "remondita" nagu siin teemas kirjas on... ei saa ütlemata jätta. Kui Uko pakkus stendimise võimalust siis tuleks seda siinkohal nüüd kasutada. Ise asun Tallinn-Pärnu mnt ääres, Raplamaal. See jääb sust vast liiga kaugele, muidu saaks ka hakkama. Isa pöörispeade ja reaspumpadega tegeleb puhtalt.

[Talupoeg taluja]

Nii üldiselt kõrgsurvepumpasid ei "remondita" nagu siin teemas kirjas on... ei saa ütlemata jätta. Kui Uko pakkus stendimise võimalust siis tuleks seda siinkohal nüüd kasutada. Ise asun Tallinn-Pärnu mnt ääres, Raplamaal. See jääb sust vast liiga kaugele, muidu saaks ka hakkama ilmselt.

Jaa,olen kursis.... pumpasid remonditakse valgetes kinnastes ja lagedas ruumis.... Regulaatori tükke vahetatakse ka pea alaspidi.....
Remondiga saan siin ise hakkama,reguleerimisega jah natuke nadimad lood.
......... sõbrad võtke asja huumoriga...

[mlsluik]

Ahh ära pane tähele, inimestel on lihtsalt väärarusaam, et kõrgsurvepump on umbe keeruline ning kodustes tingimustes võimatu parandada.

Siiani kõikide masinate kõrgsurvepumbad ise kokku ladunud, pea-asi et oleks mida vahetada. Kui varuosi võtta pole, siis on nukker.
Bumeri elektrooniliselt juhitavad pumbad on tegelikult kõige lihtsamad, vaat et T 40 pump on selle kõrval puhta kõrgtehnoloogia....


Talupoja ees müts maha, et mehel on tahtmist pidevalt nokitseda...

[kopraonu]

Selles osas kui asja õppinud oled siis pole see pump, päris kosmose teadus. Aga õppimine nõuab praktikat ja kogemusi. Ehk siis peab mitu asja ennem peeti ajama aj siis saad alles õige naha kätte.

Talupojale jõudu masinaga ja jätka teemat, loodetavasti edaspidi ka sobiliku pildimaterjaliga.

[gruppen]

Ahh ära pane tähele, inimestel on lihtsalt väärarusaam, et kõrgsurvepump on umbe keeruline ning kodustes tingimustes võimatu parandada.

Bumeri elektrooniliselt juhitavad pumbad on tegelikult kõige lihtsamad, vaat et T 40 pump on selle kõrval puhta kõrgtehnoloogia....

msluik siis lisab siia omasõnalise kirjelduse, kuidas kontrollida pöörispea pumba pea korrektset paigasolekut ja ühtlasi kirjelduse, kuidas pead vahetada nii, et see paigas oleks ja pikalt töötaks. Sisse saab pea vägistada praktiliselt igatemoodi aga... kaua ei kesta. Nii pöörispeapump kui UTN ei ole kosmoseteadus aga nagu näha, siis keskmine kodanik ei tea nendest siiski suurt midagi. Mis tuleb teha neljase pöörispumba peaga ja pumba endaga, et kasutada seda kahesilindrilisel mootoril? Üks asi on detaile vahetada, teine on see pump korrektselt korda ka saada. See, et ühe silindriga käivitub ja siis suitseb jms imesid korda saadab pole lahendus. Ma olen küllalt näinud kodanikke, kes pöörispea pumba mahavõtmist alustavad nelja väikse mutri lahtikeeramisest ning siis taovad heebli pumbakorpuse ja flantsi vahele... või alustavad pumba õhutamist pea lahtilaskmise ja siis starteri andmisega - või ka vaheratta mutri lahtikeeramisega ja siis auto järel lohistamisega. Reaalsus on see, et niimoodi umbes asju vahetades ja kellaga vaadates, et näe lööb 600 välja (aga vist on lahja) - see ei päde. Üksasi on tootlikus, teine surve ja kolmas on korrektne reguleerimine. See, et UTN-i süüteid kontrollides stendi kraadikettale ikka üldse kõik silindrid ära mahuks ja seejärel, et need ka üksteisega klapivad. Muidu lonkab ikka nagu sõja läbiteinud hobune, mootor. Suvaliselt pumpa lahti kruvides aga võib vabalt juhtuda, et hiljem kui käivitub on hea - ühtkomateist peaks ikka pumba ehitusest ja reguleerimisest ka teadma.Vihtide kaal näiteks mängib rolli küll aga mõelge siinkohal mootoritele D-50 ja D-240. Ühe pumbal on rasked vihid, teisel kergemad. Mis nad muudavad? Tavaliselt on kõik sellised kasutatud pumbad juba eelmiste omanike poolt ka niipalju kruditud, et pöörispeale ei kannata uut pead niisama sisse visata, vaid tuleb stendist läbi lasta ikkagi. Töötab ilmselt muidugi aga kütusekulu ja suits võivad häirida igapäevast elukest.

Pealehakkamine on suur asi, kuid osade asjade juures peab vähe hoolikam olema, kui kolvirõngaste paigaldamisel. Muud midagi. Ja praegu mulle paistab senise kirjelduse juures, et keegi kes sealpool stendi omab, võiks selle pumbaremondi ja pumba õigeks reguleerimise Talupojaga kahasse ära lõpetada, et see asi korralikult ja kaua ka töötaks

[Talupoeg taluja]

Selles osas kui asja õppinud oled siis pole see pump, päris kosmose teadus. Aga õppimine nõuab praktikat ja kogemusi. Ehk siis peab mitu asja ennem peeti ajama aj siis saad alles õige naha kätte.

Talupojale jõudu masinaga ja jätka teemat, loodetavasti edaspidi ka sobiliku pildimaterjaliga.

No ma arvasin,et ükski vesine pilt ei suuda edasi anda asja olemust....
Ma juba tükk aega üritasin siin jura ajada ja vaadata,kas mõni pumbaremontija (Proff) ka reageerib..... Tulemus õite nadi....Paar spetsialisti on siis avastatud. Neile jõudu! Aga keegi pole siiani lambist ära öelnud,et milles brobleem,et tühikäigul mootor ära kooleb. Kindlasti on selles asjas põhjus aga kas tõsisemad mehed seda ka teavad. Ja kas vene stendi peal on võimalik kontrollida tühikäigu pöördeid,kütusekoguseid jne. põhjusi,mis võivad seda mõjutada. Ise saan küll aru,et regulaatori vedrudele sai liiga palju seibe alla,seega pöörded liiga üleval ja tuli hoovastikust piirata,sest läks lõhkuma. Peaks siis seibe maha võtma ja uuesti proovima aga kas see tuleb abiks ka madalatele pööretele. Jutt oli ju,et kulunud regulaatori pärast sai neid kunagi igal aastal lisatud,et üldse töötada saaks.... Ja kõige huvitavam on ju see,et kui pumba latist kinni hoida,ikka kooleb kätte ära ja on ka tunda,et regulaator tahab ise uuesti pöördeid juurde sikutada...
Fantaseeritud on nüüd tõsiselt aga kas keegi oskab nüüd öelda,kust otsast viga otsida? Ehk siis igapäevaselt tegelev spetsialist peaks (võibolla) lambist ära ütlema,millist kruvi või polti pean keerama.... Seega nüüd talupoeg palub abi! Millist kruvi keerata? Igatahes olen ka ühe spetsialistiga konsulteerinud ja tema mõistus seda ei võtnud,käskis ainult katsetada. Ja targematele veel küsimus,et kuna T-25-l oli sama asi,et madalatele pööretele ei saanud samuti jätta,jäi seisma,seega mis põhjus seal siis on,et asjad nii. Kas tegu on ehitusliku asjaga? T-40 samuti olen näinud sellist asja.
Samas oli mul kunagi üks 16 pump(väiksegabariidilise regulaatoriga) ,mis toksis madalatel pööretel väga hästi,loe või matse..... seega on seal mingi tõsine konks.....
Tuli idee keerata tõukureid pikemaks.....järsku sellest abi. Süütenurka saab ju hiljem sättida. Ja küttekogust peaksin siis ka kuidagi mingi molliga igaks juhuks kontrollima ennem,kui suure poe lahti löön.... Kõhutunne ütleb,et kütust ei jätku vist madalatel pööretel......