[phyl]

OT väljatõmme sellest teemast: http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=45120

"Ori ei taha saada vabaks, ta tahab saada orjapidajaks."
A.

Kardan, et Aspelundil on õigus....Kui vaadata ükskõik mis alal või asutuses, siis on nii, et kui keegi kuskil ehitusel näiteks brigadiiriks pannakse, siis minnakse nii õhku täis, et unustatakse hetkega, et ta oli eile samasugune töömees kui teised. Selleasemel, et mõelda kuidas tööd või tootmist organiseerida, hakatakse nautima võimu ja üleolekutunnet.. - selline on inimene... eestlane veel eriti.
Ma kardan ka seda, et kui minna mäeotsa autolammutusõigust tagasi nõudma, siis ei tule sinna rohkem rahvast kui siin foorumis+ 4x4 foorumis rahvast kokku on. Nõudma peaks midagi sellist mis igat eestlast puudutab ja eraomandus on selline asi küll- olgu see siis maa, auto, maja või jne. Riigil ei peaks olema õigust otsustada ja maksustada midagi ja - teenida midagi mitte millegi pealt, mille ette käib liide: "era-". Kui inimene eraomandit kingib, vahetab, ümber kirjutab, pärandab jne, ei ole riigil õigust sellepealt teenida üüratuid kasumeid riigilõivude pealt, Kui omandi valdaja sureb, siis mille kuradi eest maksavad tema lapsed, kes on aidanud seda omandit toota, maksu mis ei ole mittemillegiga põhjendatud. Kui väita, et minu laps sai kasu kui ma maja tema nimele kirjutasin, siis mina sain ju kahju- ja poeg peaks selle sisuliselt minule korvama, aga mitte mingil juhul riigile. Kui ma loobun oma varast kellegi kasuks, siis riigil ei ole siin mingit õigust kaasa rääkida. Sama asi on testamendiga. On omaniku asi kellele ta oma vara pärandab ja teistel ei ole seal midagi vaidlustada. Inimesel peab olema õigus otsutada oma vara- eraomandi üle, mis sellest peale tema surma saab, samamoodi nagi tal on ( või peaks olema) õigus otsustada selle üle oma eluajal. Ainuke asi mida inimene peaks riigile maksma, on eraomandi müügist saadud tulumaks tulu pealt, kui seal on mingi tulu. Eramaja puhul näiteks ei ole keegi võimeline kokku arvutama kui palju sinna sisse tööd on pandud ja milline on tulu. Siin tuleks teha seaduses vahet, kas inimene teeb oma kinnisvaraga müügitehingu kahe kuu pärast peale ostu või on see vara kuulunud perakonnale sajandeid. Ei saa sellepärast, et mõni eraomandiga kasumit teenib, kõigile lajatada. Siin on koht kus tuleb seadusi teha, mitte perakonna käest raha välja pumbata kui peremehe asemel tahab perenaine majandama hakata.
Sellised asjad puudutavad kõiki iniimesi ja selliseid asju nõudes oleks ka lootust rahvamassid liikuma saada. Autode lammutusõigus läheb aga korda tühisele protsendile rahvast ja enamus ei saagi aru millest üldse jutt käib .. . Sama lugu nagu selle kindlustusega...

Terve Eestimaa on sisuliselt eraomand ja teatud seadusi peaks vastu võetama üleriigilise referandumina, nagu näiteks pagulaste vastuvõtmine ja neile elatusraha maksimine. Euroliit ei peaks ka tähendama seda, et keegi meile midagi ette kirjutab ja võil lausa käsib. Liitlastest ei ole kumbki pool teise ülemus. See, et lastakse sisse tuua näiteks tugevalt doteeritud põllumajandustooteid, et ole mingi euroseadus vaid konkurentsiseaduse räme rikkumine ja meie valitsuse argus ja saamatus oma maa eest seista. Miks meie riik ei tohtinud aidata oma lennundust kui mujal aitavad riigid oma põllumajandust millega meie peame konkureerima ilma dotatsioonideta. Haige riik....!!!

---

Kas keegi on mõelnud, et miks makstakse PRIA toetusi maade korrashoiuks kui neid kellelgi vaja ei ole....ehk selleks, et kunagi, kui Brüssel Eestiga ühele poole on saanud, siis siia oma uustalunikke saata. Milleks maksta selliseid tohutuid summasid kui vabalt võiks ka metsad vohada tarbetute heinamaade asemel ???

---

Äkki sellepärast, et eestlane võiks äkki metsa pealt tulevikus teenida

Nagu ma pahameelest ja ridade vahelt välja loen, oled ise äkki kokku puutunud selle rumala omaniku vahetuse seadusega? Eks lihtsam on säädus koostada kõigile, et ei oleks mingit nihverdamist.

Kõik hakkaksid maid vahetama, kui selle eest maksma ei peaks - saad ehk ise ka aru, et enamus inimesi on kasumi peal väljas - tuleb see kasum kust tuleb - naabri taskust või riigi lõivudest.

Pria toetustega on selline lugu, et miks makstakse tegelikult heinamaade ja põllumaade toetust?

Põllumaade toetust makstakse tegelikult selle jaoks, et hoida toiduainete hindu all, kujuta ette kui äkitselt nisu ja rukise tonni hind tõuseb 500 euroni... Palju maksab siis leivapäts? Kõik teravilja tooted?

Sama värk on ka heinamaadega. Kujuta ette kui piima liitri hind tõuseb 5 euroni või sealiha kilo hind 20 euroni ....

Päris perses värk oleks siis!

Usu mind, kui põllumehed toodaks kahjumit, siis hinnad lendavad kohe üles. Kes on nõus tasuta tööd tegema?

Toetus on tegelikult vale sõna pria väljamaksete kohta, õige väljend on kompensatsioon.

Keegi ei keela metsa lasta kasvada niitudel, oma maa, tee mis tahad, aga ära nõua siis kompensatsiooni ka aga näed, raha tahad? Siis tee nagu öeldakse. Ise ei ole sellele pihta saanud?

Tahad raha, siis teed nagu öeldakse! Elu aeg on nii olnud, aru tuleb lihtsalt saada sellest. Tööl ju ka teed nii nagu öeldakse, valesti teed siis palka ei saa.

Minul viskas juba 3 aastat tagasi see priaga maade jagamine kopa ette ja saatsin nad perse, nüüd teen mis tahan oma maadega, lihtsalt enda taskust tuleb kõik kinni plekkida.

Ärge otsige igalt poolt mingeid vandenõu teooriaid, vaid uurige ennem asja põhjalikult

[maitus]

Pria toetustega on selline lugu, et miks makstakse tegelikult heinamaade ja põllumaade toetust?

Põllumaade toetust makstakse tegelikult selle jaoks, et hoida toiduainete hindu all, kujuta ette kui äkitselt nisu ja rukise tonni hind tõuseb 500 euroni... Palju maksab siis leivapäts? Kõik teravilja tooted?

Sama värk on ka heinamaadega. Kujuta ette kui piima liitri hind tõuseb 5 euroni või sealiha kilo hind 20 euroni ....

Kujutan hästi ette selliseid hindu aasta pärast, .... mina küll ei imestaks . Ok , olgu nende heinamaadega kuidas on aga targa jutu järgi otsustades oled loodetavasti siiski kursis, et milleised on need toetused meil ja millised mujal riikides- miks ei maksta neid toetusi võrdsetel alustel ja miks on kasulik tuua toiduaineid sisse välismaalt, kuisjuures nende hind on meil poes tunduvalt kõrgem kui seal- isegi sama keti poodides. Tähendab meie põllumees toodabki kahjumit ja just tänu sellele et peab konkureerima doteeritud toodanguga- ja hullemaks läheb...
Selline jutt tuletab mulle meelde, et üks mees kellel elus soe koht on, ütles mulle, et eesti kliimas ei olegi mõtet põllumajandusel ja et EU -s on paremaid kohti klimaatilises mõttes kus on odavam toota ja saak suurem. Nii, et põllumehed, pange pillid kotti ja ärge mängige lolli...kes teie tõmblemist vajab kui poolas vili paremini kasvab...

Kommentaare lugedes tundub, et kõik on kõigeparemas korras ja propaganda teeb head tööd. Las siis olla nii nagu on, näha on et ei ole mõtet pingutada. Mina vingerdan ikka välja ja leian seaduses nõrku kohti ja tutvuste ja onupojapoliitikaga saab ka neid romulatõendeid kui ise lammutada tahan. Kahju on aga teisi vaadata kuidas vireletakse. Ja kahju on sellest , et meie maa noortest tühjaks jookseb. Kui meil kõik nii hästi on nagu eelkõnelejad kirjutavad, siis miks see nii on ??? Miks siis vaevata üldse pead selle autolammutusega- kui ei tohi siis ei tohi ja õige ongi. Minge välismaale elama, saage head palka ja ostke uus auto- milles probleem on - euroopa on ju lahti- laske kõik jalga siit .

Väikeriigid on suurematele alati jalus olnud ja kes ei näe kuidas toimub täielik genotsiit moodsal moel, on täiesti pime. Ühtepidi on seadused siin ja mujal üsna sarnased ja kõik tundub näiliselt õige ja võrdne, samas hoitakse aga palganumber meil kunstlikult all ( kasvõi nende toetustega)- see ,et toetus on hea , on ju loomulik- saab ju raha - kuidas see hea ei ole!!! Peaasi et ei toodetaks.. just ületootmine lööks hinnad alla ja madalate hindadega suureneks tegelikult tarbimine ja ka käive. Seda ei ole aga ärimeestel vaja...parem anname põllumehele väikse kopika, et laisk ori kündma ei hakkaks ja natuke rohkem anname suurriikide talunikele, et nende viili oleks niipalju odavam, et eestlane ei konkureeriks..... Nii, et alle-aatame edasi ja võtame euroliiult suhu, et venemaa meid perse ei nussiks... . Srry...

Palusin eile teehöövli juhti, kelle masin teeääres popsus juba pikemat aega, et ta mul paari minutiga väikese tasu eest sissesõidutee pealt sinna aastatega keskele kerkinud kühmu siledaks lükkaks (30 meetrit). Viril vastus oli selline, et ei saa, taevast jälgitakse kus ma sõidan ja ülemused kardavad ka ja et ei ole mõtet rääkidagi nendega. Niipalju siis ligimesearmastusest euroliitus- aitähh euroliit . Kindlasti keegi vastab nüüd, et: aga kui kõik niimoodi tegema hakkaksid....

Alle...aaa !

[Marko]

maitus, ma saan väga hästi aru, mida sa räägid ja olen suures osas su seisokohtade toetaja aga ikkagi arvan, et siin riigikorra muutmine läbi ei lähe. Kui teed petitsiooni ja seda siin reklaamid on järgijaid kindlasti. Siiski peaks siin jääma arveloleku ja kindlustamise jamade likvideerimise juurde.
Ehk aitaks, kui teised ka Riisalule või miks mitte ka muudele riigikogulastele maile saadaksid, palju ma siis üksi jõuan?
Kes saadab paneb kirja, et saatis. Ja kui loevad, mis meeleolud tegelikult on, parem veel.

[phyl]

Pria toetustega on selline lugu, et miks makstakse tegelikult heinamaade ja põllumaade toetust?

Põllumaade toetust makstakse tegelikult selle jaoks, et hoida toiduainete hindu all, kujuta ette kui äkitselt nisu ja rukise tonni hind tõuseb 500 euroni... Palju maksab siis leivapäts? Kõik teravilja tooted?

Sama värk on ka heinamaadega. Kujuta ette kui piima liitri hind tõuseb 5 euroni või sealiha kilo hind 20 euroni ....

Kujutan hästi ette selliseid hindu aasta pärast, .... mina küll ei imestaks . Ok , olgu nende heinamaadega kuidas on aga targa jutu järgi otsustades oled loodetavasti siiski kursis, et milleised on need toetused meil ja millised mujal riikides- miks ei maksta neid toetusi võrdsetel alustel ja miks on kasulik tuua toiduaineid sisse välismaalt, kuisjuures nende hind on meil poes tunduvalt kõrgem kui seal- isegi sama keti poodides. Tähendab meie põllumees toodabki kahjumit ja just tänu sellele et peab konkureerima doteeritud toodanguga- ja hullemaks läheb...
Selline jutt tuletab mulle meelde, et üks mees kellel elus soe koht on, ütles mulle, et eesti kliimas ei olegi mõtet põllumajandusel ja et EU -s on paremaid kohti klimaatilises mõttes kus on odavam toota ja saak suurem. Nii, et põllumehed, pange pillid kotti ja ärge mängige lolli...kes teie tõmblemist vajab kui poolas vili paremini kasvab...

Seda miks neid toetusi ei maksta võrdselt, seda ma ei tea - eks siin on ka see väike onupoja poliitika mängus. Oled olnud liiga lühikest aega liige, et oleks nii suur sõnaõigus - see on loogiline põhjus minu jaoks + meist ei olene midagi, et euro liitu kotiks meie kobisemine.

Loogiline vastus sellele lõigule, et miks on sama keti poodides meil hind kõrgem, kui näiteks poolas, siis loogika ütleb, et transport ja vahendus maksab ka mõne rubla.

Meie põllumees ei tooda kahjumit, aga kasum on ka väikse võitu (oleneb inimesest, et mis on "väike") reaalsed arvutused näitavad, et kui kasvatad rukist või sarnast teravilja, siis puhta kasumi suurus oleneb valduste suurusest. Nt: kui kasvatad vilja 100 ha peal siis on kasum (ühe ha pealt) mingi 10 eurot + euro toetus, kui kasvatad 500 ha peal siis on kasum (ühe ha pealt) 100 eurot + euro toetus. Minu jutust saab järeldada, et kasumi suurus oleneb ka valduset ja toodangu suurusest, ja sellest saab ka järeldada, et kui kasum on suur, siis saad ju hinda alandada nii palju, et ise elad ära aga kellegi teise toodangut ei osteta, kuna teised müüvad kallilt. (tavaline vabaturu majandus)

Kui toodad palju siis hind odav, aga toodangu kohapealt ei saagi meid võrrelda mingi poola või ukrainaga - laus lollus on neid kliimasid ja mullastikke võrrelda. (natuke põllumajadus haridust ja paned äkki ise ka pildi kokku, et võrdled päkka ja m..ni)

Keegi ei sunni eesti põllumehi põllul orjama, nad teevad seda vaba tahtlikult, kuna elu on parem kui käia 500 eurose kuupalga eest tööl.

Lõpp sõna minu pika jutu peale on see, et väikesed firmad on need mida euro liit ei soosi, kaasa arvatud ka poti põllumehed.

Selle värgi üle võib vaielda õllekannu taga ja saunas olles - juttu jaguks

Ühe mätta otsast ei tasu alati kõvasti kiruda kõike, tuleb labidas maase lüüa ja mätta alt ka uurida asja, ennem kui maailmale tarkusi jagama hakkad.

Aa ja see värk ka veel, et teehöövli mees ei tahtnud tööd teha - hää küll neil on selline firma mida tõesti jälgitakse - minu kogemu oli selline, et kohalik ühistu, millega olen iga aasta jutule saanud, et niidavad aasad, viivad heina minema ja kõik - vot see aasta ei toiminud enam see, kuna hein on nii odav ja masinad nii kallid jne, põhiline see, et euro toetus nende maade eest ei jagata, ei ole mõtet hooldada ka. Kõik on kasumi peal väljas, ja euro toetus seda võimaldab, korralikult.

[maitus]

Hakkab tulema - milleks muidu neid Balti riike Euroliitu vaja oli? Selleks et saada siit tööjõudu ja likvideerida ära konkurendid - mis jäi kohalikust tootmisest järgi peale erastamist?

Näe mõnele jõuab isegi kohale- kohe näha, et on mätta alla ka vaadanud ... .

---

Nt: kui kasvatad vilja 100 ha peal siis on kasum (ühe ha pealt) mingi 10 eurot + euro toetus, kui kasvatad 500 ha peal siis on kasum (ühe ha pealt) 100 eurot + euro toetus.

Aa ja see värk ka veel, et teehöövli mees ei tahtnud tööd teha

Kas ikka tead mis kirjutad? Kas viiesaja hektari puhul kasvab hektaril 10x rohkem vilja kui saja ha puhul või ??? Vilja müüakse ikka vilja hinnaga arvatavasti. Nii tuleb välja, et kui teen 100 ruumi küttepuid, siis saan 30 eurot ruumist, kui aga teen 500 ruumi küttepuid, siis saan 300 eurot ruumist ??? Mismoodi selle mehe, kes 5x rohkem maad üles haris kui teine mees, viljakilo 10 x rohkem maksab kui teisel- ei ole minu mõistuse jaoks, kuigi matemaatikaga oli koolis kõik ok ...
Kas oled Ansipiga koos pidu pannud või ?

Ja ma ei ole väitnud, et höövlimees tööd ei tahtnud teha, ma ütlesin, et kartis ja just sellel põhjusel, et jumal taevast jälgis teda .

Mina seda kirjakirjutamist enam ette ei võta igatahes, iga mees tahab minna sinna mäeotsa just oma asja ajama selle koha pealt kust oma king pigistab, aga ei mõtle kogu rahva peale. Ühisest üritusest nii rääkida ei saa.

Alle-aaa !!!

[phyl]

Hakkab tulema - milleks muidu neid Balti riike Euroliitu vaja oli? Selleks et saada siit tööjõudu ja likvideerida ära konkurendid - mis jäi kohalikust tootmisest järgi peale erastamist?

Näe mõnele jõuab isegi kohale- kohe näha, et on mätta alla ka vaadanud ... .

---

Nt: kui kasvatad vilja 100 ha peal siis on kasum (ühe ha pealt) mingi 10 eurot + euro toetus, kui kasvatad 500 ha peal siis on kasum (ühe ha pealt) 100 eurot + euro toetus.

Aa ja see värk ka veel, et teehöövli mees ei tahtnud tööd teha

Kas ikka tead mis kirjutad? Kas viiesaja hektari puhul kasvab hektaril 10x rohkem vilja kui saja ha puhul või ??? Vilja müüakse ikka vilja hinnaga arvatavasti. Nii tuleb välja, et kui teen 100 ruumi küttepuid, siis saan 30 eurot ruumist, kui aga teen 500 ruumi küttepuid, siis saan 300 eurot ruumist ??? Mismoodi selle mehe, kes 5x rohkem maad üles haris kui teine mees, viljakilo 10 x rohkem maksab kui teisel- ei ole minu mõistuse jaoks, kuigi matemaatikaga oli koolis kõik ok ...
Kas oled Ansipiga koos pidu pannud või ?

Ja ma ei ole väitnud, et höövlimees tööd ei tahtnud teha, ma ütlesin, et kartis ja just sellel põhjusel, et jumal taevast jälgis teda .

Mina seda kirjakirjutamist enam ette ei võta igatahes, iga mees tahab minna sinna mäeotsa just oma asja ajama selle koha pealt kust oma king pigistab, aga ei mõtle kogu rahva peale. Ühisest üritusest nii rääkida ei saa.

Alle-aaa !!!

No vot, selle jutu põhjal ma võin järeldada, et sinul puudub absoluutne põllumajandus haridus ja haugud haukumise pärast.

Sa arvestad ainult ühte faktorit enda "kerges" õhtuses arvutuses, arvesta sisse kulud ka, ja kulude koha pealt ei saa võrrelda kütte puude tootmist ja vilja tootmist. Kõige suurem vahe on juba selles, et enamus tootjaid kuivatavad puid palja taeva all, aga proovi sa vilja "nii sama" kuivatada. Ja proovi ehitada endale kuivati, kui omad 20 ha põllumaad - vaeseks jääd - aga omad 200 ha põllumaad, siis on juba häda vajalik omada ise vastavat masina parki ja vastavaid hooneid.

Kui su iga aastane PUHAS kasum on 1000 eurot (käive selle juures võib olla 50 000 euri), siis 80 000 eurot maksev valtra ei teenigi ennast tagasi, arvesta sisse kõik muud kulud veel (väetised, kütus, vajadusel seeme, masinate kulu, investeeringud hoonetesse, investeeringud maaparandusse jne.)

Asi ei ole päris nii roosiline kui tundub, see et oled põllupidamist lapsepõlves näinud, ei tähenda , et oled kohe ekspert.

http://www.eria.ee/public/files/teema_13.pdf

Esimene googli link mis näppu jäi, loe, uuri, tee endale selgeks, kui keeruline põllu harimine on tegelikult.

[maitus]

No vot, selle jutu põhjal ma võin järeldada, et sinul puudub absoluutne põllumajandus haridus ja haugud haukumise pärast.

Sa arvestad ainult ühte faktorit enda "kerges" õhtuses arvutuses, arvesta sisse kulud ka, ja kulude koha pealt ei saa võrrelda kütte puude tootmist ja vilja tootmist. Kõige suurem vahe on juba selles, et enamus tootjaid kuivatavad puid palja taeva all, aga proovi sa vilja "nii sama" kuivatada. Ja proovi ehitada endale kuivati, kui omad 20 ha põllumaad - vaeseks jääd - aga omad 200 ha põllumaad, siis on juba häda vajalik omada ise vastavat masina parki ja vastavaid hooneid.

Lp hr Võsa ja Phil, .. ma olen tõepooplest samapalju põllumees kui teie kahepeale kokku kingsepad .
Aga ei peagi olema põllumees, et mitte ära tunda siin sama mulli mida riigikogus aetakse ja teha mulle selgeks, et olen loll ja toote näiteid kulude kohta põlluharimises 20 -ne ja 500 hektari kohta et ära tõestada, et väikeettevõttel ei ole mõtet eksisteerida, tuues ettekäändeks tehnika maksumust ja muid kulusid. Komoon....need vahed ei saa kuidagi olla kümnekordsed. Esitaks ei hakka keegi tootma vilja kahekümnel ha-il - kui see ei ole just loomapidamist toetav tegevus ja viimasel juhul ei saa ka võrrelda lõpptulusid. Kütet kulub ha kohta raudselt samapalju nii kahekümnel kui ka kahesajal hektaril. Töötunnid ühe ha saagikoristamiseks on ka täpselt samad.
Ei maksa ka tuua siia näiteks tehnika maksumust. Loomulik on see, et tasuvusaeg suuremat maad harides on lühem sest tehakse otseses mõttes rohkem tööd ja teenitakse rohkem raha, aga ei maksa seda tehnika maksumust kirvega kasumi küljest maha raiuda- tehnikaraha tuleb ju ka omale tagasi või muutub liisitud traktor järjest rohkem enda omaks. Ei maksa ka ära unustada tehnika amortisatsiooni, mis on suurte põldude harimisel täpselt samapalju suurem kui palju on haritav maa suurem ja veel suuremgi. Väiketalunikul jätkub samast tehnikast ka kümme korda kauemaks. Sama käib ka viljakuivatite kohta- ei maksa ehitada ülearu suurt , vajadustele mittevastavat kuivatit ja võiks kopereeruda kellegiga kellel see asi olemas on ja võmsust ülearu on. Loomulikult on vahe kas kuivatada puidukuivatis 100 tm puitu või 2 tm puitu. Energiakulu on sama. Tark inimne aga ei ehita suuremalt kui tal vajadused on. Mis pindalast alates viljakasvatus ennast aga ära tasub, see jäägu minupärast küll põllumehe otsustada aga ei maksa rääkida siin, et viljamüügist saadud tulude vahe ha kohta on kümnekordne- vahe on ainult tehnika tasuvusajas ja talumehe rahakoti paksuses...

Lp Võsa tahtis mulle tõestada minu lollust minu enda elukutse najal... milles ta on samasugune võhik kui mina põllumajanduses ja ..... panid puusse . Kasum ühe kontsapleki kohta on täpselt sama saja kontsapleki puhul. Materjali, elektri ja aja kulul ei olel mingit vahet- vähemalt mitte märkimisväärset. Ainuke asi jah kus tekib vahe, on ruumide rent. Siin saab küll vahest rääkida, aga kindlasti ei ole see kümnekordne .
Kahjumi tootmisest ei saa aga rääkida kummagi ameti puhul, vastasel korral nimetataks seda asja pankrotiks ja need ametimehed tegeleksid millegi muuga...

Teemasse tagasi tulles....on ju selge miks tükk aega tagasi võetud seaduse täitmisele nüüd järjest rohkem tähelepanu hakatakse pöörama. Kohe oli seda riigile natuke hirmutav teha- kära oleks liiga palju tekkinud, parem on venitada- ei hakka ju lintrhavas seaduse tätmist kontrollima, eriti veel siis kui see talle endale kahjulik on...no las olla üks loll seadus kirjas kui see niikuinii ei toimi. Riik ei ole loll ja on andnud rahvale aega oma virisemised ära viriseda ja seadusega harjuda. Pärast ju hea põhjendada, et seadus ju ammu olemas- et kas magasite niikaua või .. .

Riigil on õnnestunud see sigadus (ja veel palju teisi) läbi suruda ja mingite kirjade ja avalduste peale, uskuge mind, seda vabatahtlikult muutma ei hakata- nii nagu ei astu ka tagasi avalikult käkki keeranud poliitik. Sellised seadused on ju juba teadlikult inimvaenulikena tehtud- ei ole mingit alust arvata, et valitust äkki inimlikuks ja õiglaseks muutuks... lollide lootus... . Ainuke asi mis aitaks, on radikaalsed meetmed- eestlase valulävi on aga suurem - ta ei hakka enne vastu kui nuga juba kõripeal on ja enam mittekuimidagi kaotada ei ole...

Need ettekäänded aga loodusereostamise jne kohta ongi ainult ettekäänded- ja veel väga head ettekäänded- ei hakka ju keegi vastu vaidlema sellele, et loodust peaks hoidma.... Ükski keeld ei ole aga kunagi vältinud midagi, ei kurutegevust, vargust, alko tarbimist, suitsetamist, narkomaaniat ega prostitutsiooni. Igasuguste seaduste all aga kannatavad alati ainult seadusekuulekad inimesed. Ainuke asi mis aitab, on tõsta inimeste teadlikust- seaduste ja keeldudega ei tee siin midagi ära. Teadlikust aga aitab tõsta ainult (kasutan hr Võsa lemmiksõna) " kodune kasvatus ", mis on mõeldav aga omakorda jällegi ainult materjaalse heaolu tõstmisega, et vanematel jätkuks töö kõrvalt ka aega oma laste jaoks. Sellele töötab aga riik vastu....Kõneall oleva seadusega tekitatakse eelkõige odavate autoosade defitsiidiga ja nagu igasuguse defitsiidiga, nii ka sellega kaasneb kurutegevuse kasv. Nii mõnigi autovaras saab siit hea äriidee.....

---

Idiootse, inimvaenuliku ja kuluka seaduseloome asemel võiks valitsus tellida ja toota näiteks õppefilme looduse reostamisest et tuua inimteadvusse tagajärjed kemikaalide loodusse sattumise tagajärgedest ja näidata neid kasvõi "seaduslikult" telekanalites totakate reklaamide asemel. Kidlasti jätaks mõnigi mees õli maha laskmata kui ta teaks mis see õli edasi tegema hakkab. Ma võin aga mürki võtta, et suuremal osal rahvast ei ole sellest aimugi- arvatakse, et selle koha peal ei kasva paar aastat rohi ja ongi kõik.
See looduskaitse ei ole aga valitsuse eesmärk- .. eesmärk on kurnata rahvast "headel" ettekäänetel.....

[Talupoeg taluja]

Kui ots juba põllumajanduses siis möliseks ka väheke....
Väikesel põllumehel vastavalt maa suurusele on võimalik ellu jääda ainult sel juhul,kui vanat rasva veel. Kui aga minna ajaga kaasa,kõrbed kohe. Vahe on veel selles,et mida rohkem maad seda suuremaks lähevad kulutused. Aga kui enam oma jõududega hakkama ei saa,tuleb palgata töölisi. See aga on lisakulu ja sellevõrra jääb ju kasum ka väiksemaks,kuigi jah,sulane toodab ju ka peremehele kasumit juurde. Ja kui ei teeni,lendab minema järgmisse kohta õnne otsima.
Aga seda kontsaplekkide löömise kasumit ei saa arvutada nii,et kui löön rohkem,saan rohkem. Mida rohkem teha,seda suuremad on ka kulutused,sest lisatööd tuleb ju ikka juurde...... võtame kasvõi selle,et peotäie vilja pistad tasku aga kuhu sa 300 tonni paned? Selleks läheb juba hoidlat vaja. Kui hoidla olemas, siis muidugi. Kuid kulutusi tuleb ju veelgi. Hoidlat tuleb jälgida,valvata krattide eest,samuti naftatünnide juures pead valvel olema jne. Sellal,kui väikepõllupidajal naftat vaevu paaki kallata on.... Siit siis järeldus,et ega suurel tegijal ka kerge pole.
Kurb on aga see,et väikepõllupidamine kuivab kokku,sest punnita kuidas sa punnitad,välja tuled siis,kui kõik mängu paned,kasutad vana rasva ja tervis üle ääre ajab ja veel penss ka jookseb....
Tegelt peaks olema nii,et see kes toitu toodab ei vireleks.... Loodame,et meie hädaldamine kostaks siit natukene kaugemale.
Aga see jutt on küll õige,et ega me vist ennem ei liiguta,kui nuga kõril...

[maitus]

Kui ots juba põllumajanduses siis möliseks ka väheke....
Väikesel põllumehel vastavalt maa suurusele on võimalik ellu jääda ainult sel juhul,kui vanat rasva veel. Kui aga minna ajaga kaasa,kõrbed kohe. Vahe on veel selles,et mida rohkem maad seda suuremaks lähevad kulutused.

Siin see konks ongi. Ju traktori arvelt võtmiseks on ju ka romulatõendit vaja ( või ei ole ?). Kui sa rikkama naabrimehe käest odavalt vana traktori juppi võ kasutatud traktorit ei saa, siis ei ole sul ka vana rasvaga midagi teha ja sa lähed Saksamaa talunikule lisaväärtust tekitama . Kül ka edukamatele talunikele oma aja möödudes hävitavad seadused välja mõeldakse...- näiteks tõstetakse dotatsioonid viljale nt Saksamaal ja siin seal veel, nii kõrgeks, et meie vilja ei kasuta me ise ka enam....

[phyl]

No vot, selle jutu põhjal ma võin järeldada, et sinul puudub absoluutne põllumajandus haridus ja haugud haukumise pärast.

Sa arvestad ainult ühte faktorit enda "kerges" õhtuses arvutuses, arvesta sisse kulud ka, ja kulude koha pealt ei saa võrrelda kütte puude tootmist ja vilja tootmist. Kõige suurem vahe on juba selles, et enamus tootjaid kuivatavad puid palja taeva all, aga proovi sa vilja "nii sama" kuivatada. Ja proovi ehitada endale kuivati, kui omad 20 ha põllumaad - vaeseks jääd - aga omad 200 ha põllumaad, siis on juba häda vajalik omada ise vastavat masina parki ja vastavaid hooneid.

Lp hr Võsa ja Phil, .. ma olen tõepooplest samapalju põllumees kui teie kahepeale kokku kingsepad .
Aga ei peagi olema põllumees, et mitte ära tunda siin sama mulli mida riigikogus aetakse ja teha mulle selgeks, et olen loll ja toote näiteid kulude kohta põlluharimises 20 -ne ja 500 hektari kohta et ära tõestada, et väikeettevõttel ei ole mõtet eksisteerida, tuues ettekäändeks tehnika maksumust ja muid kulusid. Komoon....need vahed ei saa kuidagi olla kümnekordsed. Esitaks ei hakka keegi tootma vilja kahekümnel ha-il - kui see ei ole just loomapidamist toetav tegevus ja viimasel juhul ei saa ka võrrelda lõpptulusid. Kütet kulub ha kohta raudselt samapalju nii kahekümnel kui ka kahesajal hektaril. Töötunnid ühe ha saagikoristamiseks on ka täpselt samad.
Ei maksa ka tuua siia näiteks tehnika maksumust. Loomulik on see, et tasuvusaeg suuremat maad harides on lühem sest tehakse otseses mõttes rohkem tööd ja teenitakse rohkem raha, aga ei maksa seda tehnika maksumust kirvega kasumi küljest maha raiuda- tehnikaraha tuleb ju ka omale tagasi või muutub liisitud traktor järjest rohkem enda omaks. Ei maksa ka ära unustada tehnika amortisatsiooni, mis on suurte põldude harimisel täpselt samapalju suurem kui palju on haritav maa suurem ja veel suuremgi. Väiketalunikul jätkub samast tehnikast ka kümme korda kauemaks. Sama käib ka viljakuivatite kohta- ei maksa ehitada ülearu suurt , vajadustele mittevastavat kuivatit ja võiks kopereeruda kellegiga kellel see asi olemas on ja võmsust ülearu on. Loomulikult on vahe kas kuivatada puidukuivatis 100 tm puitu või 2 tm puitu. Energiakulu on sama. Tark inimne aga ei ehita suuremalt kui tal vajadused on. Mis pindalast alates viljakasvatus ennast aga ära tasub, see jäägu minupärast küll põllumehe otsustada aga ei maksa rääkida siin, et viljamüügist saadud tulude vahe ha kohta on kümnekordne- vahe on ainult tehnika tasuvusajas ja talumehe rahakoti paksuses...

Lp Võsa tahtis mulle tõestada minu lollust minu enda elukutse najal... milles ta on samasugune võhik kui mina põllumajanduses ja ..... panid puusse . Kasum ühe kontsapleki kohta on täpselt sama saja kontsapleki puhul. Materjali, elektri ja aja kulul ei olel mingit vahet- vähemalt mitte märkimisväärset. Ainuke asi jah kus tekib vahe, on ruumide rent. Siin saab küll vahest rääkida, aga kindlasti ei ole see kümnekordne .
Kahjumi tootmisest ei saa aga rääkida kummagi ameti puhul, vastasel korral nimetataks seda asja pankrotiks ja need ametimehed tegeleksid millegi muuga...

No minul on tavaliselt poes käies ikka selline värk, et kui ostan palju kaupa, on tk hind mingi protsent (10-35) väiksem. Seega, on ikkagi materjali peale kuluv raha väiksem, elektri kulu tõesti nii sama ei vähenda ja aja kulu, see on enda teha .

Põllumajanduses sama värk, mine osta 20L kütust, maksab mingi 1.03 euri/L, aga mine osta 10T kütet korraga, siis on hind mingi 0.83 euri/L, seega vahe on märgatav (aja kulu - mine vea 20 liitri kaupa endale 10T kütet koju - hulluks lähed, aga kui küte on kodust võtta, siis töö käib kogu aeg). Sama asi on väetisega, sama asi on iga asjaga mida pead poest ostma. (hinnad ei pruugi pretendeerida tõele)

Masinate amortisatsioon on ka selline nööri jupp, et ühest otsast rabab suures firmas traki rasket tööd (teenib ennast tagasi, aga kulub), aga teises firmas lihtsalt seisab (lihtsalt aegub ja roostetab), ütle kumb on kasulikum.

Aja kulu all saab ka vaielda põlluharimises, jah kui kasutusel on täpselt samad põllutöö riistad ja masinad, siis on aja kulu/ha kohta sama, aga tavaliselt on ikkagi suure maa omajal suured masinad, ja väiksel maa omajal väiksed masinad, seega aja kulu/ha kohta ei ole sama.

Kütte kulu on kindlasti ha kohta väike talunikul suurem - lihtne näide: kui hakkad 1.5 m niidukiga 7ha niitma kulub sul aega mingi 2 päeva, kütet kulutad mingi 5-7L/ha kohta. Aga kui hakkad niitma 15m niidukiga, kulub aega haina niitmiseks 7ha nii 1 tund, ja kütte kulu on 15-20 liitrit/tund. Lõpp tulemus oleneb muidugi liikumise kiirusest/heina paksusest/maastikust jne.

Ja lõpuks, mis kuradi rahadega ostab see väike talunik endale suure talu tehnika? Laenuga? Maksab elu aeg tagasi ja vahe peal on traktor kolm korda ära lagunenud.

Mis rahaga ehitab väike talunik endale vilja kuivati? Veel võtab laenu? Pank korjab koti karvad ka kokku, et maha müüa?

Kõikides ettevõtlus harudes tuleb arvestada kulud ja tulud ühe pulga peale, ja puhas kasum teise pulga peale - nii et ära räägi enam, et tehnika maksumust ei saa põhjenduseks tuua - saab, ja kui puhas kasum on ikkagi nulli lähedane ongi ettevõtlus juba muutumas mõtetuks.

Lõpetakse selle OT nüüd ära, ma pakun uuesti välja, et kui tahtmist vaielda, siis õllekannu taga ja saunas - minugi poolest, juttu jagub.

[maitus]

Masinate amortisatsioon on ka selline nööri jupp, et ühest otsast rabab suures firmas traki rasket tööd (teenib ennast tagasi, aga kulub), aga teises firmas lihtsalt seisab (lihtsalt aegub ja roostetab), ütle kumb on kasulikum.

Aja kulu all saab ka vaielda põlluharimises, jah kui kasutusel on täpselt samad põllutöö riistad ja masinad, siis on aja kulu/ha kohta sama, aga tavaliselt on ikkagi suure maa omajal suured masinad, ja väiksel maa omajal väiksed masinad, seega aja kulu/ha kohta ei ole sama.

Kütte kulu on kindlasti ha kohta väike talunikul suurem - lihtne näide: kui hakkad 1.5 m niidukiga 7ha niitma kulub sul aega mingi 2 päeva, kütet kulutad mingi 5-7L/ha kohta. Aga kui hakkad niitma 15m niidukiga, kulub aega haina niitmiseks 7ha nii 1 tund, ja kütte kulu on 15-20 liitrit/tund. Lõpp tulemus oleneb muidugi liikumise kiirusest/heina paksusest/maastikust jne.

Ja lõpuks, mis kuradi rahadega ostab see väike talunik endale suure talu tehnika? Laenuga? Maksab elu aeg tagasi ja vahe peal on traktor kolm korda ära lagunenud.

Mis rahaga ehitab väike talunik endale vilja kuivati? Veel võtab laenu? Pank korjab koti karvad ka kokku, et maha müüa?

Kõikides ettevõtlus harudes tuleb arvestada kulud ja tulud ühe pulga peale, ja puhas kasum teise pulga peale - nii et ära räägi enam, et tehnika maksumust ei saa põhjenduseks tuua - saab, ja kui puhas kasum on ikkagi nulli lähedane ongi ettevõtlus juba muutumas mõtetuks.

No ei saa veel lõpetada, .. iseloom on selline . Kuigi mõne väitega saab juba nõusse jääda . Asi millega ma nõus olen, on see, et väikese trakiga kulub põlluharimiseks igal juhul rohkem aega- suur elukas künnab ikka täiega. Hiljuti aga lugesin kusagilt, ei mäleta kuskohast, võis ka siin foorumis see jutt olla, et kütusekulu on igasuguse tehnikaga sama. Suur elukas rüüpab ka mehemoodi ja teatud töö tegemiseks kulunud energia on ikka üks.
Ei vaja see väiketalunik ju suuretalutehnikat. Keskmiste ja väikeste traktorite hinnad ei ole aga suurte omadega võrreldavad ja kui YTubes ringi vaadata, siis on väikesed moodsad riistad ikka väga efektiivsed ja tootlikud. Ja ega väiketalunikul see traktor kuudekaupa ka ei seisa ega roosteta, küll vaja metsast puuhunnik ära tuua, lund lükata jne- mida iganes. Pigem seisab hooaja äratöötanud suurtehnika. Eks niiduk ja traktor peavad ka võmsuse ja tootlikuse poolest sobima, kui vana Bellasussiga kahemeetrist lattniidukit järgi vedadada, siis on küttekulu muidugi laes, kui aga moodsa ja odava hiinlasega põld rootorniidukiga läbi sõita, siis ei ole küttekulul vahet. Lagunevad ka suured traktorid ja nende jupid on ka palju kallimad. Nii nagu traktori suuruski, nii peab olema ka kuivati suurusega. Ei maksa teha suuremat kui maa dikteerib- mida suurem , seda kallim.."Maahommikus" on näidatud isearetatud viljakuivateid, millede hind lausa tühine on ja millistest täielikult piisab. Palju jääb ikka ka talupidaja nutikuse ja laiskuse taha pidama.

Ja eks igal asjal on alati ka kümme otsa, Mul siin ühe firma suured põllud ümberringi, firmal tehnikat igasugust aga künd läks sel kevadel ikka kolmehõlmalisega, sest põld suurt masinat ei kandnud. Samuti jäi eelmine aasta kogu raps maha samal põhjusel. Kõik kevadtööd, seemneraha ja väetised vastu taevast. Suurelt võtad ette ja suurelt ka hävid- kõik on suhteline.

Eks väiketalu pidamine ongi rohkem elustiili küsimus ja loomulik on see, et ei tahetagi suure majandiga võistelda. Oma majapidamisega äraelatumine on ikkagi parem kui teist meest orjata ja ega väiketalu eesmärk ei ole ära toita tervet valda, vaid eelkõige ikka oma pere. Väiketalunik saaks hakkama kui majandada oskab ja tegevusalasid on väiketalul kindlasti rohkem kui ainult viljakasvatamine ja seegi ainult loomade söödaks. Aga teema on rohkem selles, et riiik siin kaikaid kodaretesse loobib ja kõik mis on "väike", välja suretada tahab. Eesti riik on ka väike ja see on vaja ka välja suretada koos oma maaelu, kultuuri, keele ja inimestega....ja tundub, et see ka õnnestub.

[phyl]

Masinate amortisatsioon on ka selline nööri jupp, et ühest otsast rabab suures firmas traki rasket tööd (teenib ennast tagasi, aga kulub), aga teises firmas lihtsalt seisab (lihtsalt aegub ja roostetab), ütle kumb on kasulikum.

Aja kulu all saab ka vaielda põlluharimises, jah kui kasutusel on täpselt samad põllutöö riistad ja masinad, siis on aja kulu/ha kohta sama, aga tavaliselt on ikkagi suure maa omajal suured masinad, ja väiksel maa omajal väiksed masinad, seega aja kulu/ha kohta ei ole sama.

Kütte kulu on kindlasti ha kohta väike talunikul suurem - lihtne näide: kui hakkad 1.5 m niidukiga 7ha niitma kulub sul aega mingi 2 päeva, kütet kulutad mingi 5-7L/ha kohta. Aga kui hakkad niitma 15m niidukiga, kulub aega haina niitmiseks 7ha nii 1 tund, ja kütte kulu on 15-20 liitrit/tund. Lõpp tulemus oleneb muidugi liikumise kiirusest/heina paksusest/maastikust jne.

Ja lõpuks, mis kuradi rahadega ostab see väike talunik endale suure talu tehnika? Laenuga? Maksab elu aeg tagasi ja vahe peal on traktor kolm korda ära lagunenud.

Mis rahaga ehitab väike talunik endale vilja kuivati? Veel võtab laenu? Pank korjab koti karvad ka kokku, et maha müüa?

Kõikides ettevõtlus harudes tuleb arvestada kulud ja tulud ühe pulga peale, ja puhas kasum teise pulga peale - nii et ära räägi enam, et tehnika maksumust ei saa põhjenduseks tuua - saab, ja kui puhas kasum on ikkagi nulli lähedane ongi ettevõtlus juba muutumas mõtetuks.

No ei saa veel lõpetada, .. iseloom on selline . Kuigi mõne väitega saab juba nõusse jääda . Asi millega ma nõus olen, on see, et väikese trakiga kulub põlluharimiseks igal juhul rohkem aega- suur elukas künnab ikka täiega. Hiljuti aga lugesin kusagilt, ei mäleta kuskohast, võis ka siin foorumis see jutt olla, et kütusekulu on igasuguse tehnikaga sama. Suur elukas rüüpab ka mehemoodi ja teatud töö tegemiseks kulunud energia on ikka üks.
Ei vaja see väiketalunik ju suuretalutehnikat. Keskmiste ja väikeste traktorite hinnad ei ole aga suurte omadega võrreldavad ja kui YTubes ringi vaadata, siis on väikesed moodsad riistad ikka väga efektiivsed ja tootlikud. Ja ega väiketalunikul see traktor kuudekaupa ka ei seisa ega roosteta, küll vaja metsast puuhunnik ära tuua, lund lükata jne- mida iganes. Pigem seisab hooaja äratöötanud suurtehnika. Eks niiduk ja traktor peavad ka võmsuse ja tootlikuse poolest sobima, kui vana Bellasussiga kahemeetrist lattniidukit järgi vedadada, siis on küttekulu muidugi laes, kui aga moodsa ja odava hiinlasega põld rootorniidukiga läbi sõita, siis ei ole küttekulul vahet. Lagunevad ka suured traktorid ja nende jupid on ka palju kallimad. Nii nagu traktori suuruski, nii peab olema ka kuivati suurusega. Ei maksa teha suuremat kui maa dikteerib- mida suurem , seda kallim.."Maahommikus" on näidatud isearetatud viljakuivateid, millede hind lausa tühine on ja millistest täielikult piisab. Palju jääb ikka ka talupidaja nutikuse ja laiskuse taha pidama.

Ja eks igal asjal on alati ka kümme otsa, Mul siin ühe firma suured põllud ümberringi, firmal tehnikat igasugust aga künd läks sel kevadel ikka kolmehõlmalisega, sest põld suurt masinat ei kandnud. Samuti jäi eelmine aasta kogu raps maha samal põhjusel. Kõik kevadtööd, seemneraha ja väetised vastu taevast. Suurelt võtad ette ja suurelt ka hävid- kõik on suhteline.

Eks väiketalu pidamine ongi rohkem elustiili küsimus ja loomulik on see, et ei tahetagi suure majandiga võistelda. Oma majapidamisega äraelatumine on ikkagi parem kui teist meest orjata ja ega väiketalu eesmärk ei ole ära toita tervet valda, vaid eelkõige ikka oma pere. Väiketalunik saaks hakkama kui majandada oskab ja tegevusalasid on väiketalul kindlasti rohkem kui ainult viljakasvatamine ja seegi ainult loomade söödaks. Aga teema on rohkem selles, et riiik siin kaikaid kodaretesse loobib ja kõik mis on "väike", välja suretada tahab. Eesti riik on ka väike ja see on vaja ka välja suretada koos oma maaelu, kultuuri, keele ja inimestega....ja tundub, et see ka õnnestub.

Egas ma olen ka vaidleja inimene - See kütuse eri kulu on tavaliselt vene tehnikal madalam kui kõikidel lääne pillidel, seega väide, et väike hiinakas põletab kütet vähem on väär - tänu mootori võimsuse tõstmisel turbo üle laadimise teel peab ka rohkem kütet silindrisse pumpama ja voilaa küte kulu on max koormuse all suurem kui russinässakal.

Eelmises postituses ma tõin näite natuke valesti isegi, kuna see aasta pidin paar oma väiksemat niitu ise ära purustama, siis sealt ka kütuse kulu näit, kasutusel on t-25A ja 1.6m purusti (koppadega), ja sõites põllupeal ringi nii esimese kui ka aeglusti käiguga (kes põkaga tööd teinud, teab et madalaid käike on vähe), kogu aeg punn nii põhjas kui võimalik, oli kütte kulu 7L/ha kohta (aega kulus selle juures mingi 3-4 tundi) - hein oli kevadest saati niitmata ja niitsin nädal enne jaanipäeva. Vot mina olin jahmunud, kui läksin paagi kallale uudistama, et kui palju kütet siis kulus.

Kui oleksin hakanud mingile papile maksma, et ta suurema niidukiga niidaks, siis onkel oleks küsinud 35 euri/tund ja kõikide maade niitmiseks oleks kulunud vast 2-3 tundi ( seega papile oleksin maksnud 70-105 euri) aga ise niites kulus mul kütet samade põllu lappide peale 50 liitrit, seega raha kulu oli väiksem see kord (arvestades, et paagis loksus pool kogusest vana õli oli hind veel madalam ) aga aja kulu oli 3 päeva traktori roolis loksudes. Kui on tasuv töökoht (nii 5-10 euri/t) siis põle ise majandamisel mingit mõtet, kuna kolme päeva palk on ikkagi suurem kui onkel oleks küsinud raha. Pluss, kui masin oleks ära lagunenud see kord, (remondi raha on ka raha) õnneks jäi terveks.

Veel jamad mis on ise majandamisel, on sellised asjad nagu maksud ja nendega kaasnevad hüved nagu haigekassa, "pension" jne. (viimane on muidugi huumor)

Kui hakkadki 1930 aasta moodi ennast ise ära elatama, veel nii, et raha üldse oma tegevusega ei teeni, ainult söök laual siis esimene etapp on see, et elektrit netu, arsti juurde lähed - jääd vaeseks, masinatele juppe osta ei saa ja kõike head mis poe letil, sa ise ikka ei kasvata. (surnud ring)

See elamis viis ei toimeta enam tänapäeva ühiskonnas.

Kõige lihtsam asi mida tänapäeval veel tehakse on kartuli kasvatamine, ise ka veel teen seda, ja üks õhtu võtsin ette ja hakkasin arvutama, et kui palju ma siis hoian raha kokku ise kartult kasvatades - mis selgus oli see, et ma maksan peale igast otsast. Kõige hullem tõsiasi selgus veel siis, kui paned enda ja enda abiliste töö tunni ka maksma, siis on ikka täielik katastroof. Ainuke põhjus, miks veel ise kartult kasvatan, on see, et ei ole leidnud seda suur talunikku, kes ei kasutaks tohutus koguses taimekaitse vahendeid ja muid pestitsiide, et oma saaki kaitsta.

Kartuli kasvatamine muutub siis kasulikuks, kui kasvatad suurt kogust ja 3/4 saagist müüd maha (ehk siis mingi hektari peal pead kartulit kasvatama) Kohe ei viitsi täpseid arvutusi teha .

Aa ja see värk, et ei saa traktoriga põllu peal, viga on lihtne, ei ole investeeritud maaparandus töödesse - üks aasta saad saagi kätte teine aasta ei saa, kui rumal suurtalunik ja ei näe seda, siis mis sa teed?

[maitus]

Egas ma olen ka vaidleja inimene - See kütuse eri kulu on tavaliselt vene tehnikal madalam kui kõikidel lääne pillidel

Ausalt või....ei ida ega lääs ei ole siis veel 50 a vanast vene tehnikast mööda suutnud minna - tõeliselt geniaalne tehnika . Kas durbo laadib sinumeelest kütust või õhku ?

Eelmises postituses ma tõin näite natuke valesti isegi, kuna see aasta pidin paar oma väiksemat niitu ise ära purustama

,
Huvitav, kas purustasid neid niitusid oma lõbuks või PRIA toetuse eest ? Või milleks sa neid üldse kasutad ?

Kui hakkadki 1930 aasta moodi ennast ise ära elatama, veel nii, et raha üldse oma tegevusega ei teeni, ainult söök laual siis esimene etapp on see, et elektrit netu, arsti juurde lähed - jääd vaeseks, masinatele juppe osta ei saa ja kõike head mis poe letil, sa ise ikka ei kasvata. (surnud ring)
See elamis viis ei toimeta enam tänapäeva ühiskonnas.

Mis jutt see nüüd on? Kas fantaasialend tuli peale ? . Kas ma olen midagi sellist väitnud, et selline eluviis mõeldav on ? Kui viitad sellepeale, et kirjutasin, et väiketalu peaks oma pere ära toitma, siis said küll valesti aru ja väga abstraktselt...loomulikult peab väiketalu oma pere ära ELATAMA- kas nii sobib? Ja mõni mees saabki veel sellega hakkama, et toidab ära oma pere, koolitab ja katab ka. Sina räägid siin aga abimajapidamisest, mis on iseenesest väga teretulnud asi. Kavatsen ise ka edaspidi võimalikult palju ise kasvatada ja toidupoest võimalikult tihti ringiga mööda minna. Kui töötan kuus tundi oma põhitöökohal ja ühe tunni majapidamises, siis on sellest enam kui küll, et ennast ära toita.

Kõige lihtsam asi mida tänapäeval veel tehakse on kartuli kasvatamine, ise ka veel teen seda, ja üks õhtu võtsin ette ja hakkasin arvutama, et kui palju ma siis hoian raha kokku ise kartult kasvatades - mis selgus oli see, et ma maksan peale igast otsast.

Vot see on jutt mida räägivad paljud aga millest mina aru ei saa. Oleme alati oma kartuli ise kasvatanud, naabrimees on viieka eest ära kündnud ja ise tõmbame käsitsi vaod sisse ja kartul saab maha pandud mingi kahe tunniga. Mingi kolm korda kuus muldeme ka nii, et mina olen hobune ja keegi annab piitsa ja aega võtab see mingi 20 minutit- tund aega kuus. Ja meile sellest kartulist jätkub ja jääb seemneks ka. Huvitav kui palju sina siis aastas kartulit sööd, et suure põllu maha paned? Meie paneme maha kartulid, porgandid, naerid, peedid, sibulad, küüslaugud jne jne- ei viitsi kõike üles lugedagi ja maakelder saab maast laeni täis. Ja maalapi suurus mille me üles harime, on üllatavalt väike. Seega väidan täie kindlusega, et vähemalt meil siiani ilma tehnikata on olnud oma pere äratoitmine mänguline tegevus. Sul, ma saan aru, on olemas traktor....ajakulu kartuli kasvatamiseks oma pere tarbeks peaks olema olematu.

Tegelikult ei saa ma aga üldse aru mida sa püüad nende näidetega tõestada ja mis tagamõte sellel jutul üldse on? Kas sa soovid selgitada, et maal majapidamine üldse ära ei tasu ja maal elada ei ole võimalik kui 500 ha-it jalge all ei ole ja kasulikum on kõik maha müüa ja minna linna 5-10 eurot tunnis teenima. Näide on iseenesest natuke üle pakutud- palgavahe tuleks 1000 eurot. Viie euroga tunnis aga proovi sa linnas elada ja poest süüa osta, renti maksta jne- eks tead isegi mida linnas maksta tuleb- neid asju on lõputult . Kui aga teenid kümneka, siis ei ööbi sa sure tõenäosusega isegi kodus. Ja kui paljudel on võimalik seda kümnekat tunnis saada?
Ok, kui minu jutt on läbi ja lõhki vale ja sinu oma õige, siis peaks sa hakkama maalt ära kolima kui sa just suurtalunik ei ole...
Tegelikult ma ei tunnegi ühtegi väiketalunikku kes vilja kasvataks ja see võrdlus ei ole mingi võrdlus. Enamasti tegelevad väiketalud aiandusega, looma- või linnukasvatusega, palju on abimajapidamisega turismitalusid ja nii mõnelgi on väke metsatükk, millest ta tarbepuitu toodab. Neid tootmisharusid on palju rohkem veel millega väiketalunikud tegelevad.

Minu jutu mõte on aga selles, et väiketalunik saab hakkama niikuinii, ka siis kui tingimused veel kehvemaks muutuvad. Ja just sel põhjusel, et vähemalt söök on laual ja tuba soe. See on parim sotsiaalne tagatis mis meie riigis üldse olla saab. Ja kui mõni pereliige ka tööl käib, siis saab ka see elekter maksud ja kui midagigi ka müüa õnnestub, siis jääb üle ka veel. Linnamees on aga peale töökaotust lageda taeva all ja nälgas.
Mida ma tahan öelda, on see, et selline talu on väga elujõuline struktuur ja valitsus peaks siin kaasa aitama ja oma põllumajandusturgu kaitsma, ...mitte vastupidi- üritama väikeettevõtjaid välja suretada... või tundub sulle, et selle koha pealt on kõik aus ja korras ???

[Talupoeg taluja]

Ütlen nii,et väiketalud ja majapidamised on jätkusuutlikumad, kui suurettevõtted. Ja just sellepärast,et väiksuse juures ei ole midagi tuksi minemas. Isegi sel juhul,kui ei ole masinaid,saab labidaga asjad aetud. Ainuke asi mis saab takistuseks -----laiskus ja maa puudumine.......Tänapäeval on inimene nii laisaks läinud,et ei viitsi midagi teha,sest kõike saab ju poest. Kui kõik võtaksid labida kätte ja maad songiksid,poleks isegi riiki enam vaja.....
Suurtootmise juures aga on võimalikud igasugused variandid mis viivad lõpuks ikka hävinguni..... üks viga ja piisab sellest. Aga potipõllumehe kõige suurem õnnetus saab olema labidavarre katkiminek....
Mida rohkem inimesi läheks linnadest maale elama,seda tugevamaks läheks riik. Linn, see on üks selline tore asi küll,kus kõik pead-jalad koos aga suure häda korral lendab kõik kolinal kokku ja lõpuks ikkagi otsitakse maalt mõni kauge sugulane,kelle käest juurikaid saab...
Kas naturaalmajandusega lööks täielikult läbi,ei oska öelda,sest selle kontrollimiseks peab siis reaalselt vastav situatsioon olema ehk peab päriselus läbi tegema. Ja kohe alguses see läbi ei löö aga kui on järjepidevus ja harjumus,siis on lootust rohkem. Arvestades praegust olukorda ,kus käib tohutu ressursi raiskamine ja läbu siis selle mandiga saaks elada mitukümmend aastat jutti. Ja nüüd siis tahetakse teha meile takistusi,et me ei saaks oma autosid osadeks võtta ja taaskasutada... Suured sildid on küll juba ammu üleval,et taaskasutus on popp jne.... Aga suuremalt jaolt on ju näha,et kõik on suur mula....
Tore oleks selline asi küll,et poes käiks korra aastas ja ostaks ainult tikke ja soola...... Ja poed laseks sellise variandi puhul põhja. Lõpuks ei jääkski kaupmehel muud üle,kui tuleb tare ukse taha oma kaupa pakkuma....
Ainuke häda saab olema tohtri asjaga, seda on vaja. Lohutuseks niipalju,et vast 100 tuhande elaniku kohta mõne nõiamoori ikka leiab,kes terveks teeb. Ja kui suurem häda,no siis sured lihtsalt maha. Plats puhas ja tulevad uued ja ajavad asja edasi. Aga nüüd siis kõik autot lammutama...

[Marko]

Talupojal on kõik kolm jalga kindlalt vastu maad toetatud. Müts maha, nagu ise oleks kirjutanud, paraku nii pikalt kunagi ei viitsi, püüan mõtte ühte lausesse kontsentreerida.

[phyl]

Egas ma olen ka vaidleja inimene - See kütuse eri kulu on tavaliselt vene tehnikal madalam kui kõikidel lääne pillidel

Ausalt või....ei ida ega lääs ei ole siis veel 50 a vanast vene tehnikast mööda suutnud minna - tõeliselt geniaalne tehnika . Kas durbo laadib sinumeelest kütust või õhku ?

Eelmises postituses ma tõin näite natuke valesti isegi, kuna see aasta pidin paar oma väiksemat niitu ise ära purustama

,
Huvitav, kas purustasid neid niitusid oma lõbuks või PRIA toetuse eest ? Või milleks sa neid üldse kasutad ?

Kui hakkadki 1930 aasta moodi ennast ise ära elatama, veel nii, et raha üldse oma tegevusega ei teeni, ainult söök laual siis esimene etapp on see, et elektrit netu, arsti juurde lähed - jääd vaeseks, masinatele juppe osta ei saa ja kõike head mis poe letil, sa ise ikka ei kasvata. (surnud ring)
See elamis viis ei toimeta enam tänapäeva ühiskonnas.

Mis jutt see nüüd on? Kas fantaasialend tuli peale ? . Kas ma olen midagi sellist väitnud, et selline eluviis mõeldav on ? Kui viitad sellepeale, et kirjutasin, et väiketalu peaks oma pere ära toitma, siis said küll valesti aru ja väga abstraktselt...loomulikult peab väiketalu oma pere ära ELATAMA- kas nii sobib? Ja mõni mees saabki veel sellega hakkama, et toidab ära oma pere, koolitab ja katab ka. Sina räägid siin aga abimajapidamisest, mis on iseenesest väga teretulnud asi. Kavatsen ise ka edaspidi võimalikult palju ise kasvatada ja toidupoest võimalikult tihti ringiga mööda minna. Kui töötan kuus tundi oma põhitöökohal ja ühe tunni majapidamises, siis on sellest enam kui küll, et ennast ära toita.

Kõige lihtsam asi mida tänapäeval veel tehakse on kartuli kasvatamine, ise ka veel teen seda, ja üks õhtu võtsin ette ja hakkasin arvutama, et kui palju ma siis hoian raha kokku ise kartult kasvatades - mis selgus oli see, et ma maksan peale igast otsast.

Alustame siis algusest, et turbo laadib/surub õhku mootorisse, aga ega jõud sul tule õhust ja armastusest, vaid vastav kogus kütet tuleb ka silindrisse anda, et tutsakas oleks kasulik. Võin tuua lihtsa näite kõigile tuntud autode näol, golf 3 - 1.9 D - kütte kulu 4-5L/sajale aga 1.9 TD - kütte kulu 7-8L/sajale, millest tuleb vahe? Vahe tuleb sellest, et pigista mis sa pigistad vabalthingava nässi, kütet lihtsalt ei suruta silindrisse, ja isegi kui on kütet pääle timmitud, siis kütet kulub aga edasi ta ikka ei lähe, kuna segu peab olema paigas (minul kui auto friigil ei meeldi musta londi saatel ringi loogelda), aga turbo pillil, nii kui pigistad läheb pill hästi edasi ja kütet õgib ka.

Niite purustan oma "lõbuks". Lihtsalt silma ilu jaoks. Kuna maakesed on arvel kui lühiajalised heinamaad, siis pria tahaks, et ma haina üles künnaks ja mingit põllukultuuri kasvataks, aga mina ei viitsi - ja pria käsku täita ei taha - seega tuleb loobuda sellest "altkäemaksust".

Kartuli kasvatamise kohta ma koostan homme spetsiaalselt sulle arvutuse, palju mul asju/aega/raha kulub.

Kes siin juba mingist tülist rääkis, siis keegi ei ole tülis - vaid lihtsalt vaieldakse (mis sa muud ikka teed).

[maitus]

Alustame siis algusest, et turbo laadib/surub õhku mootorisse, aga ega jõud sul tule õhust ja armastusest, vaid vastav kogus kütet tuleb ka silindrisse anda, et tutsakas oleks kasulik. Võin tuua lihtsa näite kõigile tuntud autode näol, golf 3 - 1.9 D - kütte kulu 4-5L/sajale aga 1.9 TD - kütte kulu 7-8L/sajale, millest tuleb vahe?
...kui pigistad läheb pill hästi edasi ja kütet õgib ka.

Niite purustan oma "lõbuks". Lihtsalt silma ilu jaoks. Kuna maakesed on arvel kui lühiajalised heinamaad, siis pria tahaks, et ma haina üles künnaks ja mingit põllukultuuri kasvataks, aga mina ei viitsi - ja pria käsku täita ei taha - seega tuleb loobuda sellest "altkäemaksust".

Kartuli kasvatamise kohta ma koostan homme spetsiaalselt sulle arvutuse, palju mul asju/aega/raha kulub.

Kes siin juba mingist tülist rääkis, siis keegi ei ole tülis - vaid lihtsalt vaieldakse (mis sa muud ikka teed).

Tüli näeb natuke teistmoodi välja jah ...!
Sa tood ikka ilmekaid näiteid . Minumeelest on see enesetunde ja rahakoti küsimus kui palju sul seal aistevahel on. 1.9 D on 47 KW ja 1.9 TD kisub sinna seitsmekümne kanti. Oleneb ka aastast muidugi. Kui ikka mootor sõel on, siis võtab ikka rohkem kütet kui tavaliselt . Võimailk, et sama kubatuuri puhul on suurema võimsusega TD-lil ka suurem küttekulu, aga mitte poole suurem. Sulle meeldib üldse numbreid kahega korrutada: küttekulu 2x suurem , palk 5-10 euri-2x ne vahe...., 50% on näidete toomiseks liiga strastiline vahe- kui ma elaksin 50 % paremini, siis ma hääletaks Ansipi poolt ja üldse ei viriseks . Samas saab ka 1.6 TD-st ligi 60 KW kätte ja kütusekulu on ka viie kanti. Arvatavasti on turbo leiutamine siiski progressiivne nähtus, vastasel juhul võiks toota lihtsalt poole suurema mahuga mootoreid ja saada TD - liga sama võimsus sama küttekulu juures.

Siia sulle veel üks lõiguke ühes foorumist- kas pakud välja, et inimene lihtsalt valetas? :
Re: VW Golf III 1.9 D 47 KW
räägivad et tavalise D mootori kütte kulu on suurem kuna vähem kilovatte ja pigistatakse teda siis rohkem kui TD või TDI, kuid praktikas kogenud seda ise ie ole.

kuid kustumatu mälestuse jättis 1,9TDI 5 reisijaga ja bagasiga(soome rallil käik 1000km) ja kulu oli 50L ehk 5L/100km

samas võib loota jah et kui on D sis üks mure vähem(ei pea T remondile raha kulutama) kuid kiirenduse vahe on suht suur ikkagi (copy-paste)


Seda arvutust kartulite kohta tahaks näha küll, aga proovi teha see arvutus ainult oma pere inimeste poolt tarbitava kartuli kohta, jättes välja linnud ja loomad .

Millegipärast ei kommenteerinud sa aga minu postituse viimaseid ridu- mind väga huvitaks sinu arvamus ... ?

[aavu]

D ja TD vahe ei ole mitte TD kahjuks vaid just vastupidi. Seda põhjusel, et suurem surveaste annab suurema kasuteguri sama kütusekoguse põletamisel.
Eraldi teema on muidugi kuidas keegi oskab oma autole paigaldatud turbost kasu lõigata. Nimelt väga madalatel pööretel (mida enamus meist peab kõige ökonoomsemaks sõiduks) on turbo lisatakistuseks ehk teisisõnu kütuseraiskaja. Alles siis kui tekib sisselaskes küllaldane ülerõhk, on loota küttekulu vähenemist. Muidugi lubab turbo ajaühikus rohkem kütust kasutada (foori all D - autole ära teha!) aga see tingib tavaliselt ka piduriklotside intensiivse kulumise järgmise foori all (lisakütuse poolt toodetud kineetiline energia kasutatakse sujuvalt pidurite kuumutamiseks).

Kogemus BMW 524 TD aut. Kõige väiksem kütusekulu oli 100-105 sõit (spido valetas ka veidi, tegelik siis 4-5 allapoole). Alla selle polnud küllalt rõhku ja üle selle hakkas auto üldine õhutakistus kasvama kiiruse ruuduga võrdeliselt, et õhutakistuse ületamiseks läks liialt kütet võrreldes veeretakistusega.

[phyl]

Alustame siis algusest, et turbo laadib/surub õhku mootorisse, aga ega jõud sul tule õhust ja armastusest, vaid vastav kogus kütet tuleb ka silindrisse anda, et tutsakas oleks kasulik. Võin tuua lihtsa näite kõigile tuntud autode näol, golf 3 - 1.9 D - kütte kulu 4-5L/sajale aga 1.9 TD - kütte kulu 7-8L/sajale, millest tuleb vahe?
...kui pigistad läheb pill hästi edasi ja kütet õgib ka.

Niite purustan oma "lõbuks". Lihtsalt silma ilu jaoks. Kuna maakesed on arvel kui lühiajalised heinamaad, siis pria tahaks, et ma haina üles künnaks ja mingit põllukultuuri kasvataks, aga mina ei viitsi - ja pria käsku täita ei taha - seega tuleb loobuda sellest "altkäemaksust".

Kartuli kasvatamise kohta ma koostan homme spetsiaalselt sulle arvutuse, palju mul asju/aega/raha kulub.

Kes siin juba mingist tülist rääkis, siis keegi ei ole tülis - vaid lihtsalt vaieldakse (mis sa muud ikka teed).

Tüli näeb natuke teistmoodi välja jah ...!
Sa tood ikka ilmekaid näiteid . Minumeelest on see enesetunde ja rahakoti küsimus kui palju sul seal aistevahel on. 1.9 D on 47 KW ja 1.9 TD kisub sinna seitsmekümne kanti. Oleneb ka aastast muidugi. Kui ikka mootor sõel on, siis võtab ikka rohkem kütet kui tavaliselt . Võimailk, et sama kubatuuri puhul on suurema võimsusega TD-lil ka suurem küttekulu, aga mitte poole suurem. Sulle meeldib üldse numbreid kahega korrutada: küttekulu 2x suurem , palk 5-10 euri-2x ne vahe...., 50% on näidete toomiseks liiga strastiline vahe- kui ma elaksin 50 % paremini, siis ma hääletaks Ansipi poolt ja üldse ei viriseks . Samas saab ka 1.6 TD-st ligi 60 KW kätte ja kütusekulu on ka viie kanti. Arvatavasti on turbo leiutamine siiski progressiivne nähtus, vastasel juhul võiks toota lihtsalt poole suurema mahuga mootoreid ja saada TD - liga sama võimsus sama küttekulu juures.

Siia sulle veel üks lõiguke ühes foorumist- kas pakud välja, et inimene lihtsalt valetas? :
Re: VW Golf III 1.9 D 47 KW
räägivad et tavalise D mootori kütte kulu on suurem kuna vähem kilovatte ja pigistatakse teda siis rohkem kui TD või TDI, kuid praktikas kogenud seda ise ie ole.

kuid kustumatu mälestuse jättis 1,9TDI 5 reisijaga ja bagasiga(soome rallil käik 1000km) ja kulu oli 50L ehk 5L/100km

samas võib loota jah et kui on D sis üks mure vähem(ei pea T remondile raha kulutama) kuid kiirenduse vahe on suht suur ikkagi (copy-paste)


Seda arvutust kartulite kohta tahaks näha küll, aga proovi teha see arvutus ainult oma pere inimeste poolt tarbitava kartuli kohta, jättes välja linnud ja loomad .

Millegipärast ei kommenteerinud sa aga minu postituse viimaseid ridu- mind väga huvitaks sinu arvamus ... ?

Heh, TD ja TDI mootorite ja eriti veel vag grupi mootorite tuunimisest võin ma sulle seletada tundide kaupa - ära kutsu kurja karja, see on mul iga päevane tegevus TD või TDI mootorite togimine.

Näed, profiili alt ei loe välja ka kus kandis asud? Võiksin sulle tiiru pakkuda oma igapäeva liikuri passatiga - tehasest on 55 kw aga siiani on rooli taga olijad maru ära ehmatanud.

Igast mootorist saab tänu turbole jõudu välja pigistada - teen seda alati kui võimalik, aga alati olen ka inimestele maininud, et kütte kulu jääb kõrgemaks kui vabalthingava näol.

Miks leiutati turbo - ikka selle jaoks, et mitte ehitada suure kubatuuriga masinaid, suur kubatuur: esiteks kaalub palju, teiseks vajab paigaldamiseks rohkem ruumi, mootori sise kadu on suur, müra tase on suur, võimsus HP/L kohta on väike, ja no rohelised - need keeravad ka kõik perse.

Ma nii huvi pärast, et tõid eespool näiteks TDI mootori, aga kas sa tead mis on vahet ka TD ja TDI mootoril? Ja miks üks vajab vähem kütet sama jõu saavutamiseks kui teine?

Minu tulemus, on selline, et paigaldades TDI mootorile mehaanilise kõrgsurve pumba + suurem plunser, suurema turbo, kangema nuka, kangemad pihustid, korralik cooler jpm vidinaid - kõike ka välja ei räägi. Sain jõu numbriks 66 kw asemel 130kw ja 340 nm mootorist ja kütte kulu on kõige selle juures 4-5 sajale. Kahju et auto on maha müüdud - autot võib kohata pärnu kandis, sinine, vana audi coupe kerel isend. (oleks võtnud mootorist rohkem jõudu välja, aga mootor ei kannata lihtsalt rohkem - vända raami pukad lähevad pooleks.)

Aa ja mis on veel teema on võimsuse vahemik. Minu projektidel on 2000-2500 rpm-il max jõud olemas, mis kestab 3500-4000 rpm-ini (edasi on vaja kallimaid jubinaid külge keerata)

See et tehasest on 1.6 TD+intercooler (tähendab see I sellel mootoril seda) 59 kw on täiesti normaalne, aga see jõud on alles 3400 rpm-il ja mootor käib 4200 rpm-i välja. Päris saast on sellega sõita.

Nii, et jutt mida eelnevalt mainisid võib olla tõsi ja arvatavasti ongi tõsi.

TD mootor mida praegu togin, vot kütte kulu alla ei saa, raud polt, et kütte kulu on 7-8 sajale. (augusti keskel lähen dünosse - eks ole näha mis numbrid tulevad)

Ma hakka siis kohe kartuli arvutust ka tegema. Ja eilse postituse najal, vastan hägusel, et muid ettevõtteid on ikka võimalik maal pidada mis on isegi kasulikud, aga vilja kasvatamine ja looma (sead, veised, lehmad) kasvatamine on väikses mastaabis kasutu ja kahjulik, kuna kulutused on maru suured ja kasum väike.

See, et maal, omas talus on puusepp või jaanalinnu kasvataja jne. Need on teine teema - mis ei kvalifitseeru vilja kasvatuse alla .

[maitus]

Egas ma olen ka vaidleja inimene - See kütuse eri kulu on tavaliselt vene tehnikal madalam kui kõikidel lääne pillidel, seega väide, et väike hiinakas põletab kütet vähem on väär - tänu mootori võimsuse tõstmisel turbo üle laadimise teel peab ka rohkem kütet silindrisse pumpama ja voilaa küte kulu on max koormuse all suurem kui russinässakal.

Miks leiutati turbo - ikka selle jaoks, et mitte ehitada suure kubatuuriga masinaid, suur kubatuur: esiteks kaalub palju, teiseks vajab paigaldamiseks rohkem ruumi, mootori sise kadu on suur, müra tase on suur, võimsus HP/L kohta on väike, ja no rohelised - need keeravad ka kõik perse.

Oled piisavalt hea spetsialist kindlasti diislite alal ja mulle lausa meeldib sind uskuda . Igatahes tõestasid sa väga hästi oma viimase postitusega vana vene tehnika suhtes ära, et sama võimsusega moodne tehnika on väisema kubatuuriga, kergem, väiksem, vaiksem ja nende HP/l kohta- seega ka tehtav töö ja läbitud maa, on suurem kui vene tehnikal. ...MOTT ..