Tundmatu prantsuse? sportratta raam
#1

Kas on kellelgi midagi kosta ehk (nagu siin kombeks küsida) mida targemad arvavad, kus ja kes teinud?
http://oi40.tinypic.com/jibyp0.jpg
http://oi43.tinypic.com/ins4le.jpg
http://oi43.tinypic.com/2litnx1.jpg
http://oi43.tinypic.com/260bq1c.jpg
http://oi39.tinypic.com/350m5gn.jpg
http://oi41.tinypic.com/2h7p0fd.jpg
http://oi41.tinypic.com/2h7p0fd.jpg
http://oi41.tinypic.com/25k45.jpg
http://oi40.tinypic.com/ofdje9.jpg
http://oi40.tinypic.com/5b6zcy.jpg
http://oi43.tinypic.com/3134mq1.jpg
http://oi42.tinypic.com/ip9y6c.jpg
Vasta
#2

(13-07-2013, 00:27 AM)kass Kirjutas:  Kas on kellelgi midagi kosta ehk (nagu siin kombeks küsida) mida targemad arvavad, kus ja kes teinud?

Tark ei ole, kes ja kus ei tea aga tekkis küsimus, nimelt mis paneb arvama, et tegu sportrattaga? Kas sportides on kombeks tee ääres kumme pumbata ja igaks juhuks veel tgavara pump kaasa võtta? Ühega pumpad esiratast ja teisega tagumist? Sportima minnes ma jätaks isegi püksid koju, et kaalu vähendada. Pigem ütleks, et tegu stiilipuhta seltskonna e piknikurattaga. Sellele viitab kahe pumbakinnituse olemasolu sest seltsis lõbusam pumbata,saab paar anekdooti rääkida ja tasapisi edasi sõtkuda.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta
#3

Märkus õige! Aga asi selles, et originaalsed raami külge joodetud pumbakinnituse konksud nõuavad väga lühikest pumpa, nn "tavalise pumba" kinnituseks on ilmselt pandud millalgi külge nõukogude toodangu pumbahoidja(d), praeguseks jiba eemaldatud.
Sportrattale viitavad tagumise ülakahvli ülemised otsad, raamikaela muhvide kunstipärased välja- või sisselõiked ka tagaratta kinnituse koht. Selle parem pool on vasakust erinev ja võimaldaks mingitsorti käiguvahetuse süsteemi kinnitamist? Samas eesti ennesõja võidusõitjad reeglina käike ei kasutanud, jalgrattad olid "kinnise käiguga".

Ei tohiks või tahaks küll Teud mõjutada, aga vene teadjamees arvas üsna kindlalt, et tegu on prantsuse stiilis asjaga. Mis ei pruugi muidugi 100% õige olla.
Kes meil siin on prantsuse suunal kõige rohkem kodus, ksf! Ostap Bender vast?
Vasta
#4

Tänud usalduse eest !

Raami eripärasid vaagides võib lahjema mürgi rüüpamise peale ainult kinnitada et : tõepoolest 99% kindlusega tüüpiline prantsuse "course" või äärmisel juhul "demi-course" (renner / halbrenner). Kaldun siiski esimese pakutud variandi kasuks. Suuremaid ja väiksemaid valmistajaid oli loomulikult mustmiljon. Täpset tootjat tuvastada saaks vast ainult läbi 30-nendate keskpaiga ja lõpuosa eestikeelsete ajalehereklaamide vihjete ja sealt edasi pikasaiameeste foorumite kaudu.

Suur Kombinaator
www.tsiklitall.ee
Vasta
#5

Siin üks tüüpiline prantsuse võidukas kolmekümnendate lõpupoolelt :

http://forum.tontonvelo.com/download/fil...&mode=view
http://forum.tontonvelo.com/download/fil...&mode=view

Puidust pöidadega ja puha. Sarnane (samas erinevate tirride ja pingutitega) süsteem ja raamikonstruktsioon oli sealmail juba 20-nendatel laialt saadaval. Täpselt sellise kujuga joodetud pumbakinnitused on 90% prantsuse vanaratastel, ilmselt oli konkreetse tootja poolt valmistatud raamiehituse detail.

Suur Kombinaator
www.tsiklitall.ee
Vasta
#6

Tänan! Pumbahoidjad klapivad tõesti, muidu paistavad kõik suht sarnased "turistid" olevat need eri maade kiireminisõidu jalgrattad. On mille üle otsmikku kirtsutada ja kõrvu liigutada!
Vasta
#7

(13-07-2013, 09:21 AM)aavu Kirjutas:  
(13-07-2013, 00:27 AM)kass Kirjutas:  Kas on kellelgi midagi kosta ehk (nagu siin kombeks küsida) mida targemad arvavad, kus ja kes teinud?

Tark ei ole, kes ja kus ei tea aga tekkis küsimus, nimelt mis paneb arvama, et tegu sportrattaga? Kas sportides on kombeks tee ääres kumme pumbata ja igaks juhuks veel tgavara pump kaasa võtta? Ühega pumpad esiratast ja teisega tagumist? Sportima minnes ma jätaks isegi püksid koju, et kaalu vähendada. Pigem ütleks, et tegu stiilipuhta seltskonna e piknikurattaga. Sellele viitab kahe pumbakinnituse olemasolu sest seltsis lõbusam pumbata,saab paar anekdooti rääkida ja tasapisi edasi sõtkuda.
KÄHKUSÕDUPUHUL KUMMIVAHETUS PIDEVALT AKTUAALNE.kuna lühikeseotsa sõidud ainult trekil, siis mujal metsavahel selle tühjaasjapärast ei katkestatta, kiire vahetus ja edasi. tol hämaral ajal ilmselt lapiti lohv ära ilma ratasdt alt võtmata.
Vasta
#8

[/quote] Kas sportides on kombeks tee ääres kumme pumbata siis mujal metsavahel selle tühjaasjapärast ei katkestatta, kiire vahetus ja edasi. tol hämaral ajal ilmselt lapiti lohv ära ilma ratasdt alt võtmata.
[/quote]

??? Lase veel korra,ei saanud pihta. Kuidas siis , et ratast alt võimata lohvi lappimine ,kiirelt ja edasi ?

Tervitab Veteran.
Vasta
#9

Ealistest iseärasustest tingituna minu mälu sinnamaale ei ulatu,et oleks oma silmaga näinud.
Aga Herluf Bidstrupi koomiksis kolmekümnendatest paigati õhukummi ratast alt võtmata.
Tolle aja koomiksis ei olnud mutante ja laseriga lõikamist-kõik oli kuidagi naturaalne.

Mis on üks katkine kolb maailmarevolutsiooni kõrval
Vasta
#10

(30-07-2013, 12:39 PM)Katkine Kolb Kirjutas:  Ealistest iseärasustest tingituna minu mälu sinnamaale ei ulatu,et oleks oma silmaga näinud.
Aga Herluf Bidstrupi koomiksis kolmekümnendatest paigati õhukummi ratast alt võtmata.
Tolle aja koomiksis ei olnud mutante ja laseriga lõikamist-kõik oli kuidagi naturaalne.
just-just sealt samast pildilt ,minagi seda esmakordselt silmasin. veteran,kes ka tegelikult veteranimõõdu välja annab võiks olla antud tegevust livena näinud,või ka ise teostanud. kui pisut süveneda ,pole ju miskit keerulist.
Vasta
#11

Ma kunagi mõtlesin, et traatmantliga on see võimatupoolne, aga haakmantli nässerdab näppudegagi maha ja lapib lohvi ära. Mõtlesin, seal nagu vana aja pildid ja rattad on haakmantlitega.
Vasta
#12

(01-08-2013, 18:45 PM)Soobel Kirjutas:  Ma kunagi mõtlesin, et traatmantliga on see võimatupoolne, aga haakmantli nässerdab näppudegagi maha ja lapib lohvi ära. Mõtlesin, seal nagu vana aja pildid ja rattad on haakmantlitega.

No nö.hariliku ratta kummi saab niiviisi maha küll, kuid kuidas torkekoha üles leiate? Kui trassi kõrval kraavis vett leidub, tassite kogu krempli sinna. On ikka lihtne ja kiire küll!

Pole seda koomiksit näinud.

Ning teiseks oli minu meelest jutt võidukast, mille kummid tolajal olid põhjapaela ja õmblusega ja nende parandamine oli pikem lugu.

Tervitab Veteran.
Vasta
#13

Reeglina see torkekoht pussab nii valjult, et vett pole vaja. Kui ei pussa, siis reeglina jälle peab niimoodi, et koju jõudmiseks ei pea vahetama, vaid aitab, kui iga mõne kilomeetri järel uuesti täis lööd. Vett läheb siis vaja, kui auk on nii väike, et käib sedapidi närvidele, et peab üle päeviti pumpama. Suuremad augud aga sisisevad nii, et ikka leiab ilma veeta üles. Eriti, kui kumm maha võetud ja jämedaks pumbatud.
Iseasi jah, mis nende teadmistega võistlusrajal peale hakata. Seal käib ikka tagataskust tagavaralohv välja ratas alt ära ja vahetama.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 2 külali(st)ne