(01-08-2013, 23:20 PM)metsakohin Kirjutas: Vända käik on kõigil sama, isegi vist sakslasel oli sama, temal ainult sõrad kitsamad ja tihedamalt. Sõrgade vahe on 76,2mm, vikati käik peaks olema kaks korda pikem. Oli vist nii. Ülemine poolring vänt lükkab kepsu kaudu vikatit, alumise poolringi ajal tõmbab.
Kusagil mainisin, et kasutasin aastaid hobumasinat. Muidu originaal, aga hobuste asemel traktor ja latti tõstis hüdrosilinder. Keps puidust. Lõhkus vahetevahel ka lati ära, just kanna juurest, mõnel kannal võttis ka munaka. Need olid ikka sellised, kus teri mitmeid kordi vahetatud. Oli ka siis traktori niidukitega sama probleem, asjatundjad ütlesid, et lihtsalt jõud taga, peab ju kusagilt järele andma. Teiseks arvati, et traktori niidukil ju latt ja vikat pikemad, koormus ka suurem, aga roots ju samas mõõdus, ei saagi vastu pidada.
Infot tuleb nii mis kohiseb.....
Nii vist ongi,et roots nõrk ka. Mulle sattus mingi vällamaa roots ja see oli laiem tunduvalt. Pidas vasta ka aga nüüdseks juba ajalugu... Peaks vist otsima mõne tänapäevasema ja uue rootsu ja katsetama ära. Siis saaks maigu suhu,et kas on parem.
Vaatasin üle oma needitagavara ja puudust tunnen selliste mõõtude vastu:
5 mm. needid pikkusega 12-16 mm.
6 mm. needid pikkusega 12-20 mm.
Kui kellegil sellist mõõtu pakkuda siis andke julgelt märku. Aga parema meelega hoopis vahetaks .
Üle on siis sellist mõõtu:
5,15 mm x22,5 mm
5x30 mm.
Ega ma laisk pole,neid pikki annab ka lühemaks saagida aga kellel lühemad ,nendel meestel suurem jama,sest pikemaks ikka naljalt ei venita... Ja vahetuse kursi panen ka ette--üks ühele.
Vända käik pole kõigil teps mitte sama. Vene KSF-2,1 käib terast terani aga sakslase oma käib 1,5 teravahet. Samuti teevad 1,5 teravahet igasugused rootslased ja soomlased. Miks see hea on, ei tea.
Omal oli ka häda ühe YLO-ga millele ma panin vene lati ja ise tegin puust kapsu. Tagus kepse pooleks nagu mühin.Viga aga oli lihtne. Vale kepsu pikkus. Sissetõmmatud asendis panin tera sõraga kohakuti aga väljalükatud asendis lükkas tera kahe sõra vahele. Kui aga tegin asja ringi nii, et tera käis kummalegi poole võrdselt sõrgade vahele oli kogu mure murtud. YLO´l muidugi veel üks viga kui põkale teda järgi ühendada: vikati kiirus jääb väikseks. Peab esimesega sõitma ja isegi siis kipub puudu jääma.
Ja see, kui vikati rootsusid pooleks taob on kuskilt asi pinges. Hakkab pooma. See oli veneajal nii KSF-iga kui ka kombainiga probleemiks. Kui tekkisid lõtkud ja kusagilt suutis pooma hakata oli varsti konts küljest läinud. Üks väga tähtis sõlm on vikati kontsu paika regullimine, et see ei loperdaks üles alla ega ette taha. Korralikud plaadid, peilid ja konnad peavad olema.
Rääkides niitimisest siis lasin ära niita heinamaa,kus peamiselt lokkas vaid umbrohi. Mis oli umbes samahea niita ,kui raudtraati. Aga tehtud ta sai.
Seekord ei läinud ei ühtegi tera ega latti puru.
Päev otsa mesilastega toimetades mõtlesin siin selle rootsude puruksmineku ja Toomase ütluse peale traktori jõust võrreldes hobumasinaga ja et kuskilt peab puru minema - kas sel niidumasinal mingit kaitsemehhanismi pole? Mul on põrkesidur nii regullitud, et kui isegi rauast lehmatokk vikatisse satub siis ei lähe tavaliselt ei tera ega sõrg puruks, kepsust ja vikatirootsust rääkimata.
(Seda postitust muudeti viimati: 04-08-2013, 10:00 AM ja muutjaks oli pen.skar.)
Latti saab kombaini vikatist mitu tükki. Keevitad kaks adratera küliti püsti, vikat vahele. Haamriga tera tagaservale kilks- vanad terad minema ja needipea järgi tornil uued asemele neetida. Katkiläinud lati kokkukeevitamine? Metall ikka sellest kohast ära väntsutatud, väsinud, õiget töövikatit ta`st enam saa. Ja töötavat põrkesidurit on masinal kindlasti vaja.
Pooleks läinud rootsu kokkukeevitamises pole mingit probleemi. Keevitada tuleb küll nii, et jätk oleks tera keskel, mitte needikoha juures. Rootse igatmoodi nii kokku lappinud ja ka kombainil. Praegugi peaks sees olema selline jätkatud roots.
Vene masinal ei käi ju päris täpselt sõra tagant, sõra taha tera - miks? Eks põhjus peitub ikka tootja võimekuses-võimetuses.
Põrkesidur täitsa olemas,ilma selleta ei saa,sest siis lööb kõik sassi ja puru. Oli ka üks juhus hiljuti,kui tagurdades haaras kuskilt kõrre ja tiris peale seda suure pundi vedava ketiratta vahele nii,et tõmbas kohe hingest kinni ja keti ka serva peale..... Tükk arutamist ja noaga lõikumist. Lõpuks sain heina vahelt kätte ja sai jälle tööd teha. Seega ei aidanud ka sidur.....
Olen niitnud ka T-25-ga ja peab ütlema,et üks paras häda võrreldes 16-ga. Esiteks kõige suuremaks puuduseks pean kipakat traktorit mis hüppab nagu konn, 16-aga on pikema raamiga ja sellevõrra on ka vähem kõõlumist. 25 puuduseks pean veel istme tõelist seljalõhkumisvõimet. Sellist pakku annab ikka otsida. Originull küll aga tõeline selja häving.
Ja traktoristil peab tõeline kure kael olema...muudkui jõlla üle õla. No jõukamate masinistide traktoritel on ka lisavarustuses tahavaatepeegel.......aga no siis hakkavad silmamunad väsima.... Siit järeldus-põkaga ei taha heina niita... Mis teha,iga titt kiidab oma kommi.
(31-07-2013, 20:22 PM)TALUPOEG TALUJA Kirjutas: Tunnen huvi,kas kellegil on ka T-16 lattniiduk. Nimelt oleks vaja teada saada,et mitme hambaga on ülemine vedav ketihammasratas originaalis.
Mul 22 hambaga variant.
Veel on paigaldatud hobuniidumasina hooratas. Kas need raskused pole paigas või ülekanne kiire,selles on hetkel küsimus. Muud vead välistatud. Seega paluks sellise niidumassina omanikel korraks vaadata hammasratta suurust. Suured tänud igaljuhul!
Originaalhoorattaga väristas ja kolkis niidukikorvi niimishirmuss.Kui vanamees enam keevitada ei jõudnud võtsin masinaehitaja käsiraamatust valemid,kaalusin kepsu,vikati ja hooratta.Vastukaalu treisin pihkva 200st treipingi padrunist.Rohkem pole keevitand.
Iinlased on jõudnud juba kõikjale,nende nägusid näeb isegi postitustes
Ossaa...... No siis olin õigel teel,et arvasin vastukaalu liiga kerge olema.
Vahepeal juba arvasin,et olen viimane vikatimees ja kellegil rohkem polegi... aga õnneks siis on teisiti. Tore oleks veel teada,kui pikk oli vikati roots?
Äkki peaks ka matemaatikasse kaevuma ja vastava teose koos valmitega riiulitelt ülesse leidma?
A.
Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
(25-08-2013, 20:15 PM)Aspelund Kirjutas: Neid on veel...
A.
Kas kodanik Aspelund omab infot,mis sai viljandis müüdud kahest sama marki vrakkist? Ise oskan kokku lugeda 5 tk eesti peale,koos sellega,mis on osta.ee-s müüa.
Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Pean kodanik MAZ-I kurvastama,sest see traktor ei ole DVSš-16 vaid tavaline T-16. Neid on õnneks karjade kaupa alles aga minule teadaolevalt on vabariigi peale ainult 2 minu marki isendit ja ainuke arvelolev on minu oma. Mõlemad on mulkide käes.... Ma ei saa kahjuks väita,et ongi viimased aga olge mehed ja andke teada,kui teil selline apastraat on ja sel juhul muudan kohe oma ütlemisi.... Olen ka laias maailmas otsinud oma mudelit taga aga netu sõbrad...... On küll igalpool juttu ja pildid juures valed........ja need pildidki on meie kodumaalt....... ksf. Sillu poolt ja abil tehtud....... Üllatusi on ka venemaal,kus uut T-16 M peetakse DVSš-16 neks.......... siit järeldus,et ka mujal pole neid traktoreid...... Miks muidu pole isegi pilte kuskil.......?