Audi 80 1987 mootor väriseb rohkem kui peaks
#21

Kunagi sai Keihinit näpitud küll. Aga ammu, suurt meeles ei ole. Tüüpviga - katkine kummipadi karburaatori all. Siin väidetavalt korras. Kaks elektrilist klappi? Eee. krt, ei mäleta, minuarust oli siiski üks, teine tegi midagi muud. Selle pdf-i lõpus oleval joonisel on CO-reguleerimise kruvi märgitud "2"-ga. Sissepoole keeramisel segu lahjeneb. Teine kruvi on lihtsalt segusiibri tugikruvi. Kui CO-kruvi sisse-väljapoole keeramine ei mõju ja/või tühikäigu elektriklapilt juhtme eraldamine samuti, on tühikäigudüüsis/kanalites puru või konn ees. Tavapäraselt jääb siis tühikäigul halvasti tööle või sureb täitsa välja. Seejärel keeratakse tugikruvist niipalju peale, et mootor jällegi töötaks, aga CO on nüüd paigast ära, kuna küttesegu ei doseeri enam mitte tühikäigusüsteem, vaid ülemineku/peadoseerimissüsteem.

Tarkus ei tule alati aastatega, mõnikord tulevad aastad üksi ka.
Vasta
#22

Sellise summaga saaks vast juba mõne avariilise monopurskega 80 ne millelt kogu mudru karpsi asemele tõsta. Aega läheb rohkem aga saab ka töötava asja, kus reguleerida pole midagi. Heal juhul Big Grin Kui autoelektrist mitte midagi ei jaga, siis soovitus ei kehti kohe üldse muidugi.

You see, pal, Elvis can´t read a contract.
All he knows is, no Ferrari, no rides with the top down.
Vasta
#23

See regull pole ju mingi raketiteadus ja korralikus ülevaatuspunktis peaks ju see korda saama,kui muidugi insener pole viie pöidlaga.Kõrva järgi paneb ka paika,kui seal muidugi midagi regullida on.Põhi valem on-keerad nr1 kruvi nii paju välja,et pööded minimaalsed ja nr2 sisse kuni käib kõige paremini ja nii paar korda.Alustuseks keerad nr2 kinni ja 1,5 pööret lahti ja siis regullid vastvalt gaasianalüsaatori näidule,aga eks seda värki peab väheke tundma ja olema kindel,et ikka viga karpas.Viga võib olla kus iganes(jagaja kaan,küünlad,juhtmed,rootor süütepool vaakumilekked).Reeglina kukutakse karpat kruttima,aga vigane hoopis mingi muu asi ja siis on kapa nii ära regullitud,et anna kannatust.Need keihinid mu meelest suht töökindlad värgid ja mina eelistan neid igasugu pursetele.Oma Audil just viskasin mehhaanilise purske kus kurat ja panin karpa ja käib kui siidi.
Vasta
#24

Minumeelest karps just ongi raketiteadus, eriti nood Pierburgid. Muidugi 20 aastat vana KE-jetronic on täis ikaldus. Antud juhul pole vist passis katalüsaatorit kirjas aga kui on ei ole karpsiga midagi teha.
Endal 2,0 täispritse asemele aretatud mono ja töötab. Täielikku pensiostiilis ökosõitu harrastades sain keskmise kütusekulu 7,2/100

You see, pal, Elvis can´t read a contract.
All he knows is, no Ferrari, no rides with the top down.
Vasta
#25

Samas teine teema on ka see, et kui küsida mida veakoodid näitasid või kas neid oli? Siis tuleb vastuseks, et ei hakka mina sellele raha raiskama vmt. Hakka siis veel seletama, et vbolla tuleks lampi lamba ja temp andur ära vahetada.
On ka juhtumeid, kus ei saadagi asju päris õieti käima ka muidugi. See ka teema et ma ise ei tea ühtegi karpsi spetsi. Innustust too kord sain sellest teemast: http://forum.automoto.ee/showthread.php?...081&page=4
Kui juba Mossele tasub monot aretada, siis 80ne bolt-on üritus peaks suht lumme lasta olema. Mõte natuke selles oli ka, et proovida kas asi töötab. Kui kunagi on mingil muul jagajaga(aga ilma vända andurita) aparaadil karps või pritse küpse on midagi asemele panna.

You see, pal, Elvis can´t read a contract.
All he knows is, no Ferrari, no rides with the top down.
Vasta
#26

(17-08-2013, 21:25 PM)meli666 Kirjutas:  
(17-08-2013, 12:08 PM)Tegelane5 Kirjutas:  Sellise summaga saaks vast juba mõne avariilise monopurskega 80 ne millelt kogu mudru karpsi asemele tõsta. Aega läheb rohkem aga saab ka töötava asja, kus reguleerida pole midagi. Heal juhul Big Grin

Just nimelt heal juhul. Tuttaval on see monopritse ja probleemiks liigmadalad pöörded ja nõksamine. Tühikäigu kruvi ei ole, aju ise paneb selle paika. Aga vot ei pane ja kõik. Tevamanna mida igatseda. Aju, lambda, katalüsaator jms lisaks peavalu ja rahakulu. Ei näe seda paremust kuskilt karburaatoriga.
Kui siis juba elektrooniline täispritse. Aga B3 Audile tehasest pandud pole. Mehhaniline hargpritse on üldse jah üks hullemaid peavalusid. Reaalselt healjuhul 2-3 meest Eesti peale on, kes suudavad asja käima panna. Teised krutivad ainult sealt pritsepea juurest ühte kuuskantpeaga kruvi ja vahetavad huupi juppe. Tulemuseks ikka lainetav ja tõmblev mootor. Kunagised kogemused 2,3 R5 Audi mootoriga.
Enda autol on lähima aasta jooksul küünlajuhtmed, küünlad, rootor, kaas vahetatud. Stroboskoobiga on süüde õigeks pandud. Vaakumtorud on väiksemad samuti uued. Pidurivõimendi toru on eetriga ära kontrollitud, karburaatori kummipadi uus.
Veel võiksks ära mõõta silindrite surved. Palju sellel 55 Kw mootoril silindri kompressioon peaks olema? Paar aastat tagasi sai mõõdetud ja olid siis suht ühtlased ja 10,5 kanti vist midagi.

Surve aste võib tõesti olla 10.5 aga kompressiooni peaks ikka välja mõõtma 13-16 bar-i. Alla 12 bari peaks vabalthingav bensukas olema kohvi pill. (jutt käib siis 85+ aasta masinatest)

Näiteks võin tuua volvo R5 2.3 turbo mootori, surveaste tehasest 8.8 bar, ja kompressiooni on 11-13 bar-i. Bmw-l surve aste 11 ja kompressiooni mõõdab 14-16 bar-i.

Kui juurde pääs autodata-se, siis sealt saab kohe teada palju sellel 55kw 1.6 olema peaks.

Come to the dark side, we have cookies!
Vasta
#27

A hui surve mootorit läägima paneb. Vanade Audide ja volkarite teema peitub tavaliselt juhtmetes, kontaktides ja teistes analoogsetes jamades.
Ühed vastikumad aparaadid, oma mõranevate juhtmete ja külmjoodistega.
Vanad kulunud karpad on ka muidugi huvitavad asjad. Endale ei tahaks neid tasuta ka mitte. Kuid kui ta olemas on, siis vaataks äkki uue karpa poole. Ei pea ju orig. olema.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#28

(18-08-2013, 23:15 PM)phyl Kirjutas:  ....

Surve aste võib tõesti olla 10.5 aga kompressiooni peaks ikka välja mõõtma 13-16 bar-i. Alla 12 bari peaks vabalthingav bensukas olema kohvi pill. (jutt käib siis 85+ aasta masinatest)

Näiteks võin tuua volvo R5 2.3 turbo mootori, surveaste tehasest 8.8 bar, ja kompressiooni on 11-13 bar-i. Bmw-l surve aste 11 ja kompressiooni mõõdab 14-16 bar-i.

Kui juurde pääs autodata-se, siis sealt saab kohe teada palju sellel 55kw 1.6 olema peaks.

Jälle surveaste ja surve töötakti lõpul sassis.

Surveaste on kordarv, mis näitab üldmahu ja põlemiskambri mahu suhet.
Surve töötakti lõpul on maksimaalne rõhk silindris. Vat seda rõhku kompressomeetri manomeeter näitabki.

12 on vabalthingeldavale hea tulemus. Üldiselt alla 8 tekitab küsimus...

KE-JETil on kaks häda: vaakumilekked ja lollid "diagnostikud". Kui esimesed saab lihtsate vahenditega elimineerida (tõsi, selleks peab olema aega ja tahtmist ning natuke raha), siis teiste eest ei kaitse miski - kõik tahavad seda reguleerida. Õnneks mõned ei oska...

Mehh. pritse kulub. Nagu karburaatorgi ja täpselt nii, nagu karburaatori korral, ei ole võimalik kulunud (ja seega läbilekkivat) toidet korralikult tööle saada.

Ehku peale tükke vahetades on võimalik saada hea tulemsu küll. Lihtsalt kehvemal juhul tuleb selleks vahetada kõik tükid...Toungue

Kõnealuse karburaatori hingeelu ma ei tunne. Aga reguleerimisel tuleb jälgida, et töötaks ikka tühikäigudoseersüsteem, nagu ennist väga õigesti juba viidati. Sest tühikäigukruvide keeramisest on vähe tolku, kui hoovastikust on juba avatud peadoseersüsteem...
Vasta
#29

Mul sama auto sama mootori ja karpaga. Läbisõit on 480 000+ ja rõhud on kõik umbes 11.
Pole küll ammu karpa autodega paele endaoma tegelenud aga tsiklitel läheb alumiseotsa segu rikkaks kui sisselaske klapid enam hästi ei pea.

Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
Vasta
#30

(19-08-2013, 21:14 PM)meli666 Kirjutas:  
(18-08-2013, 23:15 PM)phyl Kirjutas:  Surve aste võib tõesti olla 10.5 aga kompressiooni peaks ikka välja mõõtma 13-16 bar-i. Alla 12 bari peaks vabalthingav bensukas olema kohvi pill. (jutt käib siis 85+ aasta masinatest)

Kui juurde pääs autodata-se, siis sealt saab kohe teada palju sellel 55kw 1.6 olema peaks.

Mina saan siit Haynesi manuaalist nii aru. Surveaste on sellel mootoril 9,0 Bar. Ja kompressioon võrdne 7-ga või sellest suurem. http://audi.service-bg.com/Articles/Hayn...2dcdf2.pdf
13-16 Bar ilmselt ei ole sellel mootoril kompressioon ka mitte uuest peast.
Tegu ei ole mitte 1,6 mootoriga vaid 1,8 55 Kw. See 1,6-ne on 51 Kw. See viimane on juba tunduvalt keerukama toiteseadmega- nn ajuga karburaator. Monopritse eellane.

Nagu ma eelnevalt mainisin, siis fakti pidi üle kontollima - minu arvud pärinevad üldisest bensumootorite maailmast.

Aga praktilisest kogemusest võin öelda, et kõik Vag grupi mootorid mis ma olen lahti võtnud (jutt käib siis 8V mootoritest), kõik tahavad hirmsat moodi saada plokikaane remonti. On siis kellapeal 200K või 500K.

Ja kui remontimata mootoril mõõdetakse 11 bar-i välja, siis peale plokikaane remonti arvatavasti mõõdab 12-13 välja.

Tegelikult on võimalik seda testida, kas rõngad on läbi või klapid ei pea.
Mõõtke kuivalt kompressioonid ära, ja siis laske süstlaga nii 20ml õli silindrisse - ja mõõtke uuesti. Kui näit paraneb, siis rõngad on kulunud, kui ei siis kas klapid ei pea või on mootor tihe (see viimane variant kehtib siis, kui mõõdetakse alati välja tehase poolt määratud maksimum kompressiooni näit)

Come to the dark side, we have cookies!
Vasta
#31

Nende mootoritega on nii,et kui teed pea ära,siis hakkab alt läbi puhuma.Peab tegema nii kaane,kui ka alumise osa,aga nii suure läbisõidu juures juba ka silindrid ellipsis ja peab puurima.Kas sellel kulutusel on mõtet.Odavam on segud paika ajada ja see on võimalik.
Vasta
#32

(22-08-2013, 19:36 PM)meli666 Kirjutas:  
(22-08-2013, 18:21 PM)phyl Kirjutas:  Aga praktilisest kogemusest võin öelda, et kõik Vag grupi mootorid mis ma olen lahti võtnud (jutt käib siis 8V mootoritest), kõik tahavad hirmsat moodi saada plokikaane remonti. On siis kellapeal 200K või 500K.

Mis see siis nõrgaks kohaks plokikaanel on? Praod vist on rohkem diiselmootorite teema. Juhtpuksid?
Üle kahe aasta tagasi sai tegelikult klapisääretihendid ära vahetatud. Muidu viskas käivitades summutist suitsu. Nüüd seda probleemi ei ole.
Siis ka üks targem mees rääkis, et ega sul kauaks neid uusi klapisääretihendeid ei jätku. Et enamusel on juhtpuksid nii läbi, et kulutab siis uued tihendid ruttu ära.
Eks ma huvi pärast proovin selle õlitesti ka ära.
Ise olen veel sellisest testimisest kuulnud. Et küünla ava kaudu laseb suruõhu sisse. Ja siis kuulab, kust kohiseb. Kui kollektorist, siis klapid, kui õlivalamispunni avast, siis rõngad.

Targem mees on õigust kõnelenud, veel on probleemiks juhtpuksi kulumisele ka klapipesa tööpinna laiaks kulumine ja klapisääre tihendid on elementaarne kulu. Osasid vahetades, soovitan soojalt kasutada kallimaid, kuna odavamad jubinad (klapisääre tihendid, juhtpuksid) lihtsalt ei kesta.

Teoorias see õhuga testimine peaks toimima, aga praktikas kohisevad ka tehasest välja veerenud masinate rõngad. (selle asja nimi ongi karterituul - mis on kõigil masinatel olemas, vanadel lihtsalt suurem)

Teine asi on nukkvõlli asendi paika keeramine, ja see, et kus asendis on kolb - kas täiesti üleval, või täiesti all (olenevalt mootoritest on osadel masinatel mõlemas asendis klapid kinni) - emba kumba kohapeal on rõngad tüki maad tihedamad kui keskel.

Ühesõnaga see õhuga testimine on selline äärmuse otsimine või ulli jutu ajamine. Selle testiga saab teada, kas rõngad on sodiks, või klapp on kõver - ülejäänud andmed on kasutud mootori hingeelu diagnoosimisest.

Come to the dark side, we have cookies!
Vasta
#33

Õhu testiga peab natuke ettevaatlik ka olema, sest õhupealt läheb mootor väga kergelt ringi. Teeb küll ainult pool pööret aga jõudu on palju. Kui klapid või rõngad kolvid sodid, siis ei ole vahet.

Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
Vasta
#34

Samas, kui ei detoneeri madalapöördega raske koormusega ja gaasid ka õiged--siis peaks ju OK olema. Või küpsevad küünlad ära? On nende "kuumus" üldse õige?

You see, pal, Elvis can´t read a contract.
All he knows is, no Ferrari, no rides with the top down.
Vasta
#35

Veidike on segu lahja, "silma meetri" järgi - küünal peaks ikka õrnalt pruun olema.

Come to the dark side, we have cookies!
Vasta
#36

Vesi hoiab mootori tembi näidu õige aga liig kuumad gaasid klappidele head ei ole ja liiga valged on küünlad kindlasti.

Arvan, et kui ülevaatusel olid mõlemad gaasid lausa väga head, siis keera kambri taset pisut kõrgemaks ja peaks heam saama.

Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
Vasta
#37

Küünlad on väga valged tõesti, aga ma ei saa aru kuidas moto ei detoneeri? Või on asi surveastmes, too 1,8 55kW on 9 tuuris aga 2,0 10,5? Kunagi 1,6 sel jäi tühikäigul segu lahjaks (jättis vahele) aga küünlad olid ilusad pruunid.

You see, pal, Elvis can´t read a contract.
All he knows is, no Ferrari, no rides with the top down.
Vasta
#38

(09-09-2013, 18:55 PM)meli666 Kirjutas:  ...
Vist see vene aparaat on oma aja ära elanud ja ei näita enam täpselt.
Küünlad said nüüd pärast nädalast sõitmist maha keeratud. Tunduvad kole valged.
...

Igasugune mõõdik tahab saada hooldust. Millal seda on viimati hooldatud?

Küünlad on kindlasti liiga valged. Veidi rammusam peaks olema.

Kas ülevaataja tühikäigupöörete pärast ei urisenud? Kuigi lubatud on kah päris palju...
Vasta
#39

Mina keeraksin bensiini taset natuke suuremaks... kuna selline reguleerimise koht oli seal olemas... ja küünlad lähevadki kohvipruuniks.
Ps. küttest oleneb palju... Nõukaajal käisid mõned mehed pidevalt "süüdet seadmas ja karbussi reguleerimas"... peale igat tankimist erinevatest jaamadest Wink

Tegelikult on alati kõige ohtlikumad inimesed ühiskonnas truualamlikud käsutäitjad kelle ainuke soov on
                                           OLLA KEEGI JA SILMA PAISTA
Vasta
#40

Keera siis kuulmise järgi pöörded normaalseks ja segu natuke rikkamaks - klapid kestavad kauem.

Muidu võiks pöörik olla nii 950-1050 vahel sellel masinal.

Come to the dark side, we have cookies!
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 2 külali(st)ne