Oeh... Hobujõud ei ole 1 meetri kõrguse hobuse jõud 1 minuti jooksul
Teooria selle taga on keeruline, kuid proovime esialgu lihtsamalt.
Nii hj kui kW arvututatakse justament nende ülioluliste pöördemomendi njuutonmeetrite pealt. Võimsus kW on pöödemomendi Nm ja nurkkiiruse rad/s korrutis. Ning tasub meeles pidada, et pöördemomendi graafik ottomootoril on järsult tõusev (või pöörtete vähenedes, siis vastavalt langev), mistap väike muutus pöörklemissageduses muudab palju saadavat pöördemomenti (mis omakorda muudab võimsust).
Misasi on püsivvõimsus? Seda terminit mina ei tunne.
Küll antakse Vene mootoritel nimivõimsus (see on võimsus maksimaalse pöördemomendi pöörlemissagedusel), lääne mootoritel maksimaalvõimsus. Kui nimivõimsusel võib mootor töötada pea piiramatult, siis maksimaalse võimsuse pööretel enamasti mitte (tekib termiline ülekoormus, sest jahutus on ikka optimeeritud kuhugi madalamale).
Enamasti on pöördemoment seda parem, mida suurem on silindri läbimõõt ja vända raadius. Loomulikult mõjuvad ka toitesüsteemi tüüp ja juhtimisseadised, kuid nendega saab järele aidata (või täielikult rikkuda) väntmehhanismi omadusi.
Samuti tasub meeles pidada, et "sitkus" (ehk piisav pöördemomendi varu) ja "erksus" on pöördvõrdelised. Mida sitkem on mootor, seda kehvemini see pöördesse läheb. Siin teemaks olevail "statsionaarse" protsessiga mootoril (mootorilt eeldatakse stabiilsete pöörete hoidmist töötamisel) on oluline just "sitkus", mida on suurema mahuga mootoril naturaalselt rohkem...