Mida teha mõranenud piduritrummliga?
#1

Tere

Minu 1955 Buicku esimene piduritrummlil on pisimõrad sees. Ehk siis, trummel on koos, ning üsna vähekulunud, aga sellel on palju pisimõrasid.

Trummel on malmist.
Auto sõidab, aga veidi vibreerib suurel kiirusel pidurdamisel.

Küsiks - on alternatiivid, peale vahetamist?

Vahetus ei oleks väga lihtne. kahjuks. Must miljon põhjust, miks - jätaks need endale teada.

Kas kinnikeevitada need mõrad ning siledaks lihvida näiteks?

Dodge WC52 1943;   Buick Century Riviera 2D 1955; Volga M21i 1960;   Cadillac Fleetwood Brougham 1967; Jensen Interceptor MK1 1967,  Rover P5B Saloon 1973;   Mercedes 280S W116 1977, Volga GAZ-24 V6 Konela 1976

Autod ja blogi.
Vasta
#2

Selle teemapüstituse peale tekib küsimus: kas mõrad on läbivad? Kui paenutada ja pragu laieneb, siis peale keevitamise ilmselt alternatiive ei ole. Kui aga pindmine, siis saab vibra ära ületreimisega. Muidugi on malmi keevitamine selline nii ja naa värk, eriti pidurijuppide juures.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#3

(25-10-2013, 22:30 PM)denis23 Kirjutas:  Tere

Minu 1955 Buicku esimene piduritrummlil on pisimõrad sees. Ehk siis, trummel on koos, ning üsna vähekulunud, aga sellel on palju pisimõrasid.

Trummel on malmist.
Auto sõidab, aga veidi vibreerib suurel kiirusel pidurdamisel.

Küsiks - on alternatiivid, peale vahetamist?

Vahetus ei oleks väga lihtne. kahjuks. Must miljon põhjust, miks - jätaks need endale teada.

Kas kinnikeevitada need mõrad ning siledaks lihvida näiteks?

Kas väljaspool on ruumi? Malmi keevitamine on nii ja naa - tõmba pinguga võru peale ja tarbi edasi.
Vasta
#4

Veomasinate piduritrumlite sisepind on pärast esimest nädalat silmaga nähtavaid pisimõrasid täis. Malmi eripära? Kasutamist see ei häiri. Lõhki ka pole ükski veel läinud.

Tarkus ei tule alati aastatega, mõnikord tulevad aastad üksi ka.
Vasta
#5

Olen ka näinud selliseid mõrasid ja sõitmist see pole seganud. Tegu on ilmselgelt paksuseinaliste trumlitega. Seespoolt kuumeneb trummel kiiremini ja siis tekivad sisepinged, mis lahenevad pindmiste pragudega.

hp
Vasta
#6

Seal on nii öelda kontsentrilised mõrad, ehk siis sellised, mis jooksevad "päikesekiirte" moodi, ning perimetraalsed, ehk mõrad mis jooksevad mööda äärt.

Aga samas, trummel on üsna paks ning sirge, paistab üsna hea. Ehk siis, jah, asi ilmselt ei ole kulumise taga.

Ma ei oska, kas need praod on läbivad või mitte, aga need on piisavalt sügavad.


Veidi selgitan, miks vahetus on komplitseeritud.

1. NOS (vanad kasutamata GM originaalid) piduritrummlid ei ole saadaval.
2. NORS (vanad kasutamata originaalilähedased) on saadaval, maksavad palju, transport maksab veelgi rohkem.
3. Uued on saadaval maksavad mitte väga palju, aga need on originaalist väga kaugel ning minul on tõsised kahtlused nende kvaliteedis, kõik on Made in China, ning peaksid müüja jutu järgi sobima 1000-le mudelile alates 1934 aasta Packardist kuni 2010 Mustangini välja. Ei ärata usaldust.

Aga KÕIGE suurem probleem on see, , et piduritrummlite külge on needitud rattarumm, ning peale seda piduritrummel on tasakaalustatud - peale on keevitatud raskus. Osta aga saab ainult trumli, ehk siis rattarummi siirdamine + tasakaalustamine on peale kaupa.

Oma eelmisest kogemusest kardan, et peale mitmesaja euro raiskamist tööde, materjalide, transpordi jne on tulemus halvem kui praegu.

4. Vanad kasutatud on ka põhimõtteliselt saadaval (raskelt küll), need maksavad üsna korraliku raha, ilmselt, siis ka koos rummi ning tasakaalustatult, kuid keegi ei anna garantii, et nendega pole samu probleeme...


Nii et prooviks, jah, nende olemasolevatega hakkama saama.

Ma samuti leian, et need praod ei ole sinna täna ega eile tekkinud. Küll on ka fakt, et auto järsul pidurdamisel kiirusel 50+ km/h on tunda päris tugevat vibrat ning midagi sellega peaks tegema - kas lihtsalt treida/lihvida need, või varem keevitada, see on küsimus omaette.

Dodge WC52 1943;   Buick Century Riviera 2D 1955; Volga M21i 1960;   Cadillac Fleetwood Brougham 1967; Jensen Interceptor MK1 1967,  Rover P5B Saloon 1973;   Mercedes 280S W116 1977, Volga GAZ-24 V6 Konela 1976

Autod ja blogi.
Vasta
#7

Ei ole nüüd ekspert, aga tavaliselt muudab keevitamine ikkagi metalli omadusi.

Teras muutub keevituse ümbert hapramaks ja keevitus on jälle ulme kõva terase sulam. (Minu loogika põhineb lihtsalt praktiseeritud näitel, proovi keevis liidest puurida - päris raske tegevus)

Kuidas nüüd malm täpselt käitub ei tea, aga praktika on ikkagi selline, et keevita kuidas sa keevitad aga keevis liides jääb ulme kõva ja malm ümbert pehme - hakkab ebaühtlaselt kuluma, sitemal juhul äkki läheb malm hoopis keevituse kõrvalt katki.

Mina pigem ei töötleks metalli termiliselt - nagu eespool mainiti, pinguga võru peale - kui on ruumi. Vastasel juhul ei soovita üldse näppida - treialil lihtsalt lasta pind kergelt üle treida, et sirge oleks.

Ei ole ekspert, seega oma jutuga 100 protsendiliselt tõele ei pretendeeri!

Come to the dark side, we have cookies!
Vasta
#8

Mõrad mõradeks aga kui asi veel terve ei tasuks keevitusega tõesti kallale minna. Vast kõigepealt tuleks seestpoolt treima hakata ja vaadata,et kuidas nende mõradega on ja kas treimisega võtab need välja. Olen neid peenikesi mõrasid näinud ketastel küll ja neist pole eriti midagi. Trumlitega muidugi natuke teine lugu. Kui auto nendega siiani sõitis ja sai ka pidurdada,siis ei saa asi ju ka väga hull olla. Kui asi oleks hull,oleksid trumlid juba laiali ja puru...... seega pole neil vast veel hädagi. Seega võiks igaks-juhuks vitsad peale panna,kui võimalik. Rohkem pole vast mõtet torkida.
Vasta
#9

Ikaruse originaaltrumlid ka pragunesid ja need pragunenud käisid julgelt oma kulumise lõpuni. Ainult rant sai eest ära treitud, et klotsidele peale mahuks, sest klotsid treiti ka alati trumli sisemõõdu järgi. Triibuliseks ja eriti koonusesse kulunud trumlid treiti ikka silindrilisteks. Koonusesse kulutas porine liiv just sisemise (randitaguse) ääre. Ei ole kunagi kuulnud trumlite keevitamisest pragude pärast.
Küll esines mul üksainus kord tuttuute trumlitega, mis olid juba mingi kooperatiivi toodang, et pidurdamisel Järvevanalt Pärnumaanteele enne valgusfoori (no oli tookord fooriaeg sel ristmikul) lõikas taga parema piduritrumli flantsi küljest lahti. Flants jäi oma kohale tähikupoltide otsa ja trummel ise klotsidele rippuma. Vahetati tagasi vanad trumlid mõlemad, sest ka paarilise vastu kadus usaldus.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta
#10

Mul olid kunagi ühel hoorattal mikro praod sees ja sai loomulikult uue vastu vahetatud, (malm ta muidugi ei olnud), hiljem väljamaa foorumeid näppides selgus, et see on selle mudeli tüüpviga. Paljud rääkisid nendest mikropragudest aga purunenud hoorattast ei rääkinud seal keegi. Kaldun arvama, et see vahetus läks "tühja" ja need praod tekivad mingi temperatuuri toimel (sidur!?). Ilmselt uus hooratas andis ainult rahuliku une, mis ei tähenda, et seal samad praod uuesti ei teki. Ehk siis vana tõde , et "ära näpi töötavat tehnikat" ei ole tulnud tühjalt kohaltBig Grin.
Vasta
#11

Kui ainult pindmised praod, siis saab ulmetehnoloogiatega sinna pulberkeevitusega uue kihi peale, pärast treid, või lihvid maha. Tasub uurida TTÜ metallitehnoloogia kateedrist. Kunagi taastati mulle seal üks eriline väntvõlli kael. Katete valik oli väga lai, kui soovi (ja €€€€) siis võid pärast trumlid kosmosesse saata.
Isiklik seisukoht on juba eelpoole välja toodud: sõida kuniks kestab, isegi mõõtu treimine on seotud erinevate nüanssidega ja paljud ei soovita rohkemat, kui siserandi maha treimine.
Kui praod on läbivad, siis on ainult Sinu eelpool toodud variandid.


Vasta
#12

Hinnalisemal vanatehnikal remonditakse lõpuni kulunud piduritrumleid üldiselt väljatreimise ja terasrõnga sissekahandamise teel ... hinnad on L-Euroopas suurusjärgus 3-400 euri sõiduauto trumli kohta.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne