[saarrand]

Kuna suvi vaikselt läheneb, on tarvis aina enam hakata mõtlema uue hooldusniiduki peale. Kuna varem ei ole ühtegi hooldusniidukit omanud, siis ootaks teiste kogemusi, ettepanekuid ja ääremärkuseid.
Mõned variandid:
http://www.nordamus.ee/hooldusniiduk/
http://www.flintkaubandus.ee/category?id=803

Niidan sõltuvalt aastast 5-10ha ristikut, seega tahaks min 2m laiust niidukit. Varasemalt kui heina tegin, niitisin 1,65m niidukiga ja 7ha tükil tuli ikka päris palju tiire teha. Järgi läheks ta MTZ-82-le.

[phyl]

No mina võtaksin, nii laia purusti siis kui võimalik. Vastavalt masina hp jõule.

Soovitan enda kogemusest "koppadega" purustit. Ei ole nii tundlik väiksema kiviklibu ja oksa rao suhtes. Kui niitmise kiirus on on paras, siis hiljem tulemus jääb väga sile. Küll aga kui maru paks hein/ristik, siis arvestama peab seda, et kogu heina mass käib läbi väikese korpuse - seega väga kõrget heina on fekaal purustada.

Kord aastas näiteks purustada on fekaal. Koormus masinal julm ja töö kiirus aeglane. Kaks korda aastas on paras. Enne jaanipäeva, ja siis sügisel, kuna nii paras aeg juhtub olema. Siis on kevadel kulu vähem.

Kõiksugu lendteradega asjad, tarbivad vähem võimsust - küll aga töö tulemus on tavaliselt kehvem - ratta alt läbi käivat heina maha ei purusta jne. Lendteradega asjad ei taha kive, ega ka oksi.

[saarrand]

Väga hea, olin ka ise arvamusel, et koppadega variant on parem. Niitsin ka praegu sõltuvalt aastast isegi mõnikord kolm korda, st sügisel veel viimase heina ka maha, mulle meeldib kui põld on sile ja kevadel ei ole ropult paksu kulu. Oskad öelda ka nende konreetsete masinate häid/halbu külgi? Mis masin sul endal on, kuidas rahul?

[maisalup]

Omal kogemus kverneland FX300 niidukiga turbotatud russi taga, kui park ülekapoti kippus, siis oli 2. käik maksimum, et ilusti ära purustaks. Lendteradega oli ja ega kive ei armastanud, kuid niitis ka nüride teradega, pigem oli probleemiks, et vägasuurte kividrga terad läksid kõveraks.
Kui terad sirged ja teravad tegi sama puhta töö 1000pöörde peal nagu murutraktor, niitsin sellega ka muruplatse vahest kui üle käte läks. http://autopluss24.ee/kuulutused/kvernel...80772.html
omatarbeks võib täitsa selline lendteradega olla, ise oma põllul tead kus suured kivid ja väiksemad ikka põllumees korjab ära mitte ei lõhu oma masinaid seal otsas
Samas ristikul üpris palju massi, siis mtz82 puhul oleks suurim mõistlik laius 2,5meetrit
Need odav masinad peaks 5-10 ha peal vastu pidama küll, teenuseks nad ei sobi

[Necro]

Kuidas vene päritolu KIP-iga lasta oleks? Ristikut võtab küll, londi peenema osa viskad pealt minema, et umbes 2 sektsiooni jagu jääb alles. Purustamiseks on paras. Kivide suhtes on jah vähe kapriissem.
Sügisel sai cabe purustiga hektareid purustatud ja täitsa rahul. Peenemat pajuvõsa pidi ainult edasi-tagasi ja muude nurkade alt paar korda üle sõites järama, et maha võtaks. Kive väga ei karda, aga kui vasara minema või puruks lööb, siis kipub võllile vibratsiooni sisse lööma. Tulemus jääb vast vähe parem, kui KIP-iga.

[reljo86]

Meil on ORSI WHO2800(2,8meetrit). Ei hakka mingit linki panema, kuna mingi aeg võib see aeguda. Infi selle kohta saab Google abil.

Mtz 80 taga oli raske. Transportides viskas aukudes nina üles(82-ga seda muret ei tohiks olla kuna sild palju raskem). Tavalist heinamaad ei olnud mingi probleem lasta. Paksemad ja lamandunud kohad sai kah ikka normaalse kiirusega läbi aetud, loomulikult korraliku tahmaga(pumbal uued elemendid ning suurem max. kogus). Raba hein oli ikka liig.

Nüüd kasutame seda Zetor 9540 taga.

[phyl]

Väga hea, olin ka ise arvamusel, et koppadega variant on parem. Niitsin ka praegu sõltuvalt aastast isegi mõnikord kolm korda, st sügisel veel viimase heina ka maha, mulle meeldib kui põld on sile ja kevadel ei ole ropult paksu kulu. Oskad öelda ka nende konkreetsete masinate häid/halbu külgi? Mis masin sul endal on, kuidas rahul?

Ega muud ei olegi masinatel viga, kui raamid on õhukesest metallist tehtud. Aja jooksul tulevad teatud kohtadesse mõrad sisse. Mõradega ei ole muud midagi, kui relakaga haljaks, mõra kokku keevitada, väike lihv ja tugevdus lapp peale - ja kestab jälle.

Laagreid tuleb korraliku liitium määrdega määrida.

Koppasid pole endal veel ühtegi katki läinud, ega ka minema lennanud. Kunagi sõitsin isegi nii suure kivi otsa täis pööretel, et lõi ühe peavõlli laagri korpuse pooleks ja raami muljus natike. Haamriga raam vähe sirgemaks, uus laagri korpus sisse ja masin toimib jälle.

Väga lihtsa ehitusega masinad selles mõttes. Keevituse, relaka ja mõne roostes vinkli jupiga olen siiani kõik asjad ära remontinud.

Teine kord kipuvad rihmad katki minema. Selle probleemi lahendasin pingutus rulliku ümber paigutamisega. Nimelt tehasest pingutus rullik surus rihmasid nii julmalt tagurpidi. O kuju asemel jooksis rihm G kujuga asendis ja kuumaks läinud rihmad lihtsalt pudenesid juppideks.

[v6sa]

Püstvõlliga niidukid tahavad hoolikat kasutajat. Ning ikkagi kardavad kive, piiritorusid ja muud "lagedal heinamaal" ette tulevat. Heina tõstmist saab parandada teradega, millele õhuvoolu suunavad painded sees, kuid ega needki imet tee.

Mahatallatud kahemeetrist heina ei tõsta ükski masin üles. Päripidise pöörlemisega rõhtvõlliga riist tõstaks, kuid see jälle ei purusta midagi

Rõhtvõlliga masinad taluvad enam, kuid päris kivipurustid on natuke teisest võimsustarbeklassist. Praod on märk tasakaalustamatusest. Või tootmispraagist...

Võimsustarve sõltub otseselt terade seisukorrast: mida teravamad need on, seda vähem vajab. Rõhtvõlliga niidukid vajavad alati enam võimsust, kuna kogu mass tuleb (nagu ülalpool väga õigesti märgiti) üsna kitsast vahest läbi suruda.

Ehk sileda maa ja mitmekordse niitmise tarbeks võib püstvõlliga niiduki võtta küll. Aga tõsise massi närimiseks tundmatutel pindadel - ikka rõhtvõlliga purusti. Kui kallutus- või nihutusvõimalust vaja pole, saab odavamalt.

Rusikareegel, millega ei tohiks hätta jääda, on 50 hj meetri töölaiuse kohta. Saab ka vähemaga, kuid siis võib ka aeglaseim käik raskes kohas liiga kiireks osutuda

Mis puudutab nõukaaegset purustit KIR, siis see on oma olemuselt rõhtvõlliga purusti. Töötab üsna hästi, kuid sirge võlliga isendi leidmine on pea võimatu (kuigi ma ei välista, et kusagil mõni säärane on). Kõver võll tekitab aga vibratsiooni, mida haakeviisi tõttu juhikohale ei tunne. Aga mingil müstilisel põhjusel kipuvad praod tekkima...

[maisalup]

ja neile kelle niiduk kive kardab ning kuidagi ei raatsi neid ära korjata http://www.ferrus.lv/ee/equipment/soil_c...tini/4947/

[Bennet]

Meil on 2,7m koppadega purusti mtz-82 järgi. 2 käiku pole küll vist keegi kunagi kasutanud, ikka kõrgemad. Oleneb väga palju masina enda ehitusest. Meie oma nt. on küll kergema kondiga ja kergem kui teised sama laiad, kuid senini ptui-ptui-ptui vastupidav.Muruniitjatega võib muru niita. Nagu üks tuttav ütles, kui kolm korda läbi lasta siis võib öelda, et on purustatud. Mark i ja mudelit ei oska peast öelda ning masin natuke kaugel hetkel

[saarrand]

Kividega mul ka probleeme pole, kive korjan väga hoolsalt igaaastaselt enne kui põld sööti jääb.

[v6sa]

...
Muruniitjatega võib muru niita. Nagu üks tuttav ütles, kui kolm korda läbi lasta siis võib öelda, et on purustatud.
...

Nüride teradega ja puudulike pööretega kohe kindlasti.Püstvõlliga niidukite puhul töötab (ja paraku ka nürineb) enim tera esinurk. Kui seda ei ole, siis võib ülejäänud tera olla ka viisakas, kuid ikka ei niida. Kivid seda kohta väga ei tapa, kuid mutimullahunnikud ja sigadusevallid küll.

[saarrand]

Enamvähem olen ära otsustanud, et valikusse tuleb 2,2m laiune haamritega variant. Lubati päris head hinda Nordamusest. Olen nendel juba vana kunde. Käisin ühte sellist ka vaatamas ja omanik tundus rahul olema. Seda enam, et kive ja võsa mini põldudel ei leidu, sisi ei tohiks probleem olla.
Senimaani olen heina loomadele teinud Poola rootorniidukiga ja selle tööga olen küll väga rahul.

[mlsluik]

1.9m poola rootoriga olen vahest luhapeal sügiseti heina purustanud jääraja tarbeks, kui hein üle kapote siis hõljub tahm veel pikalt mööda luhta... Hinna ja kvaliteedi poolest suht kõva asi, on tugevam kui välja paistab

Orginaal kardaan läks küll kohe keerdu, DT 75 kardaan kestab siiani.

[saarrand]

1.9m poola rootoriga olen vahest luhapeal sügiseti heina purustanud jääraja tarbeks, kui hein üle kapote siis hõljub tahm veel pikalt mööda luhta... Hinna ja kvaliteedi poolest suht kõva asi, on tugevam kui välja paistab

Orginaal kardaan läks küll kohe keerdu, DT 75 kardaan kestab siiani.

Sul oli originaalis kardaan ka kaasas? Mina ostsin eraldi kardaani ja sellega pole probleeme olnud. Minuarust ka Poolakas niidab ja toimetab väga hästi.

[hillar2]

räägi rodnase foorumis väikepõllumehega, temal oli mingi haamritega poola purustaja, aga üldse ei olnud rahul. Teeb nö purustamast ikka estrega.
Nendel odavamatel on vist kamber väike - võtab jõu ära - ei nämmuta läbi. Need, kes T 40-le järgi on pannud 1,6 m purustaja on tagumise tugirulli ära võtnud, et kergem oleks traktoril. Samuti olen täheldanud, et neil on võll, kuhu haamrid kinnituvad jõle peenike, samasugused on muljurivõllid rootorniidukitel. Kui 2-3 korda aastas niita siis selline muruniiduk sobib, aga raske heina jaoks jääb hätta.
Haamritega purustaja teeb ideaalse muru, kui piinlikult teravalt haamreid hoida - kui väike täke sees, jätab kohe jälje.

Vogel-noot kasutab täisrauast võlle, veidi alla 3 m mudelil oli võlli kaal 900 kg. Cabel on toruvõll, aga haamri kinnitused kuidagi voolujoonelised, et on tugevam. On teada ka juhtum, kus muruplatsi freesiti kverneland purustajaga, nii, et kopad käisid 5 cm sügavuselt. Russil must suits järgi, aga jäi ellu purustaja ja russ.

[maisalup]

Ma ka kverelandiga purustades lasin kuskil 7cm kõrguselt, ja 3meetrise laiuse peale tuli ikka künkaid mille ma teradega madalamaks freesisin. See ongi ju tasandus niiduk

[saarrand]

räägi rodnase foorumis väikepõllumehega, temal oli mingi haamritega poola purustaja, aga üldse ei olnud rahul. Teeb nö purustamast ikka estrega.
Nendel odavamatel on vist kamber väike - võtab jõu ära - ei nämmuta läbi. Need, kes T 40-le järgi on pannud 1,6 m purustaja on tagumise tugirulli ära võtnud, et kergem oleks traktoril. Samuti olen täheldanud, et neil on võll, kuhu haamrid kinnituvad jõle peenike, samasugused on muljurivõllid rootorniidukitel. Kui 2-3 korda aastas niita siis selline muruniiduk sobib, aga raske heina jaoks jääb hätta.
Haamritega purustaja teeb ideaalse muru, kui piinlikult teravalt haamreid hoida - kui väike täke sees, jätab kohe jälje.

Vogel-noot kasutab täisrauast võlle, veidi alla 3 m mudelil oli võlli kaal 900 kg. Cabel on toruvõll, aga haamri kinnitused kuidagi voolujoonelised, et on tugevam. On teada ka juhtum, kus muruplatsi freesiti kverneland purustajaga, nii, et kopad käisid 5 cm sügavuselt. Russil must suits järgi, aga jäi ellu purustaja ja russ.

Tänud, võtan ühendust!

[deeremees]

OT. Youtubes on üks video ka üleval kus MT3 82 haakes on hooldusniiduk Kverneland FXJ 255.
https://www.youtube.com/watch?

[elmarm]

Osta.ee-s müüs RMK erinevaid kettniidukeid. Hinnad läksid päris kõrgeks. Omal oleks vaja võsastunud põldu hooldama hakata. Sinna aga saab ilmselt peale minna ainult kettniidukitega.