[DevilDeVille]

Kõige eredam viga automaadi puhul, mida olen märganud, on see, kui ei ole sundkäikude võimalust (nt, bemmi automaatidel on see võimalus) siis ei saa näiteks sõita autoga 2 käiguga 4000 rpm-il. Miks on see vajalik (no on olukordi

Teine asi mida automaadiga teha ei saa on käiguga pidurdamine. Ei saa oma peaga käiku madalamaks lüüa - lihtsalt ei saa.

Veider, ma saan küll kõigil oma tomatitel kõigi käikude vahel valida ja mistahes pööretel sõita, mis veel mootori plahvatamist ei tingi. Niisamuti võimaldavad mu tomatid mootoripidurdust. Rõhuv enamus neist siis täiesti elektroonikavabad asjad, tootmise algusega kuuekümnendates.

[PlyVal64]

See, mida ei mäleta on tõenäoliselt 1. gen Avensis.
Mõttetu igav käkk, aga kässarikang on tõesti õiges kohas. Ja ka juhitavus on hämmastavalt hea.

Kui Sa nüüd selle pildi panid siis tõesti meenub nii koht, aeg kui auto, kus ma kõik selle kirjeldatud asja just Avensiselt avastasin Loomulikult ehitusfirma Avensis, nr.6 auto mis üldse Eestis müüdim täpselt sellise "Luks"sisuga, Saare- ja Muhumaa kruusateed ja suvi...
See hämmastavalt hea juhitavus, ideaalne kässeri asukoht, kurvilised teed, täitsa sõidetav 2-lidrune bensiinikas ja tõesti too muidu mõttetu igav käkk muutus hoopis teiseks masinaks. Ning kui Tiina selle auto kogu eksistentsi hoolduskulud välja võttis... ja need osutusid absoluutselt olematuks, vaid edepiduri kettaid oli vahetatud ... siis kerge retsept ikka tekkis küll.
Ja kogu selle juures, et ma kohe kuidagi ei taha jaapanlasi armastada, siis nendes ikkagi ON mingid kummalised võlud. On palju vidinaid, mille asukoht või "vajalikkus" on küsitav, tihtipeale on disain maitsemeelele raskesti seeditav aga no käsipidurit nad oskavad paigutada ja seda mõlema poole rooliga! Näiteks uus RAV 4, mis täitsa võiks olla isemõtleva AWD-maasturilaadse toote potensiaalne objekt. 2.geni RAV'iga on ka radikaalsemalt rallilaadset tõitu tehtud ja oli ikka päris hea, ei saa salata. Tegime kunagi Autolehes selliste laadsete-toodete testi mitmete isenditega ja RAV ületas neid teisi pilukaid ikka kuhjaga. Tsiteerides Olev Toomi sõidutesti ja kirjeldust, siis tavarežiimiks on kässeri asukoht just see õige

Pealegi on Toyota auto varustanud sõidurežiimi valiku lülitiga, millel ilutseb kiri "Sport". Selle sissevajutamisel hakkab RAV4 nelikvedu pisut teistmoodi tööle. Tavarežiimis nimelt veavad ainult esirattad, tagaratastele antakse veojõudu (kuni 50%) ainult siis, kui esimesed kaapima hakkavad.
Sportrežiimis aga üritab auto tulevikku ennustada (peaks vist merilynideks ja nõia-intsudeks neid kutsuma, minu lisa). Kui juht rooli pöörab, arvab RAV4, et tulemas on kurv, ja suunab 10 protsenti mootori jõust tagaratastele. See vähendab alajuhitavust ning muudab seega kurvi läbimise täpsemaks.
Maastikul liikumiseks aga saate "keskdiferentsiaali lukustada" -- vastava nupuvajutusega sundida juhtelektroonikat jagama veojõudu esi- ja tagasilla vahel võrdselt. Kui auto kiirus tõuseb üle 40 km/h, lülitub maastikurežiim automaatselt välja.

Originaali sisu:

Ja enamuse maailma sisu mis on lihtsalt täpne peegelpilt:

[parmhot]

BMW rooli pole mind veel selles elus lubatud, seega ei oska ruumikuse koha pealt sõna võtta. Praeguse igapäevasõidukiga võin aga igati rahul olla, jalaruumi on piisavalt - oma lühikesed jalad saan vabalt auto ninani välja sirutada. Kesktunnel on mõnusalt kitsas ja madal, pikemal otsal vahel hakkab nagu akseleraatoripedaali vajutav jalg väsima, aga sel juhul abiks kõrvalsõitja põlv, mille vastu saab puhata. Istmed oma ajastule kohaselt mõnusalt pehmed ja vormitud, mõningase kiirusega kurvi läbides jääb külgpidamist neil küll napiks, aga siin abiks jälle kaassõitja - teeb istumise mõnusalt tihedaks.
Tagaistmelgi sõitja ei saa väga nuriseda, kui ta teeb seda külg ees ning pole huvitatud jalgade paigutamisest põrandale.

[PlyVal64]

///mul praegu isegi ABS välja lülitatud - ma tahan ka kiilasjääl pidama saada ja/või piduritega oma suunda muuta kui ikka väga "hapuks" peaks minema!

Oplaa! See nõuaks kohe uut eraldi teemat...
(Hoian end praegu kõvasti tagasi, et sellele teemale mitte nime pakkuda).

EDIT: Aga noh, las ta jääb – ei jaksaks seda kõvatamist/vahutamist ära kuulata.

Järjekordne mees, kes ei oska lugeda ja targutab teemadel, "naised saunas rääkisid". On ju nii??? Mitu korda Sa oled elus autosid reaalselt mõõtnud??? Kasutanud viiendat ratast, g-meetrit, mõõdulinti, stopperit jm mõõtevahendeid??? Ei ole ju. Mina olen ja keskmisest inimesest rohkem, seega ma tean, mida ma oma konkreetse autoga konkreetseteks oludeks teen. ABS on väga hea abi igalpool mujal kui klaasjää. Kui on veel komplekt veekihiga klaasjää+lamell+ABS, ei saagi pidama. Mitte mingi elektroonika ei saa ega hakka saama asendama mehaanilist pidamist, mitte kunagi! Elektroonika ei asenda gravitatsiooni ja kogu lugu. PUNKT!
Juhul kui ABS'idel oleks kiilasjää funktsioon, mis teatud madalast kiirusest selle välja lülitab nagu paljudel libanelivedudel "maastiku"käigu või Audil ka tagabloki, oleks teine teema ja sellise jamaga poleks vajadust tegeleda. Aga kuniks gravitatsioon klaasjääst mäest alla peatee ette pidurdades siiski kehtib ja ABS oma suures tarkuses arvab, et "aega ja teepikkust on piisavalt", võib selle "abilise" puutaha saata. Ma tahan ka 10 km/h ENNE ristuvat teed pidama, mitte omale juhiuksest sõidueesõigusega autot tuppa saada. Jah, ülimoodsad ABS'id on juba oluliselt paremad aga Audil on esimese põlve väristaja, kaalu autol üle poolteise tonni ning 1.käik läheb hästi sisse. Seega on mul valida üle 100 aasta toiminud/toimiva lahenduse ja ettearvamatu moodsa lahenduse vahel. Vanakooli mehena eelistan esimest kiilakal sõites, millega ma TEAN ette nii auto käitumist kui ka teepikkust. Ning siin ei käi jutt kiiruselt 100 km/h lobjakal pidurdusteekonna mõõtmisest. Usu, ma olen päriselt-päriselt ka selliseid asju mõõtnud!

Eranditult KÕIK aktiivsed ohutuselemendid on projekteeritud nii, et absoluutse enamuse auto kasutusest on nad abilised ja siis on mingi väga väike ja spetsiifiline osa auto kasutusest, kus nad on "saatanast". Turvavöödest turvapatjadeni, ABS'ist stabiilsuskontrollideni. Kui turvavöö pead jätma jääteel peale panemata ei aktiveeriu ka turvapadjad, stabiilsuse saab välja lülitada aga ABSi ei saa nupust, kuigi peaks. Ehk tegelikut peaks toiteahela vahele lüliti installima.

Üks paremaid selgitusi, mis leida on. Ja AUS: abilised on neile, kes sõita ei oska Muidugi on see ülbe üldistus ja päris nii see ka pole, kuid madalatel kiirustel on ABS saatanast nende jaoks, kes ka päriselt-päriselt autot juhivad ja seda oskavad. Ei ole ka ABS imerohi, millena seda püütakse näidata. Ja ka see on tõde, et rääkida/kirjutada on lihtsam, kui õppida ja treenida.

First of all "IF you were driving down the icy road", you should be aware of this icy road and reduce your speed, therefore decreasing your stopping (and skidding) distance.
Also you should increase your following distance in order that you save the front end of your vehicle from damage too, and keep your eyes on those brake lights ahead.
Depending on the type of weather and snow/ice cover you have will determine how long it takes you to stop.
If the temp. is just around the freezing point, there is more moisture present in the snow/ice and therefore the road surface will be "wetter" or more slippery.........like driving through a slurpee.
If the temp. is well below the freezing point, the moisture in the snow/ice is frozen and therefore the road surface will be "tacky" and you'll have a bit more traction.
When you brake on ice or snow, or any other time you have to stop quickly, using "threshold braking", which is applying the brake fast right down to the point before you lock up, and then ease up, will actually stop your vehicle in less distance than applying the ABS.
ABS brakes are intended for those who don't have the skills to handle a vehicle properly. ABS brakes were developed because drivers without proper skills panic, lock up the brake and then try to steer. By doing this they skid straight ahead (without ABS brakes).

If these unskilled drivers lock up the brakes (without ABS brakes), and then suddenly discover they are skidding straight ahead, they may (and oten do) come off the brake suddenly, which then takes them off in the direction they were steering (often across the median into oncoming vehicles).
ABS brakes work in a very high speed intermittent braking (on and off ) method, which allows some steering. This helps correct driver error.
If you develop proper braking and steering techniques, you will know that you never brake and steer at the same time. You should of course try to brake, and then if you can't stop, you should come off the brake and steer around the object, looking where you want to go (your hands follow your eyes), and then brake again once you are straight and safe.
This is easy to say, but takes practice to develop technique. Anti lock brakes are meant to be applied steadily, not pumped.
The next time you find an empty parking lot during winter conditions, try it. Measure how long it takes you to stop with both methods.
Good Question!

Driving Instructor

Edit: et lugupeetavad autojuhid saaks ainu, mida tähendab kiiruselt näiteks 61 km/h "Põkkumine" pisut jäigema vastasmõjuga, siis seda testitakse inimestega vabalang-päästepaatidega. (free-fall life boat). Muuseas, tänaseks on jõutud sinnamaani et meremehed ei pea personaalselt seda treeningut läbima, sest see on hirmus ja ohtlik! Ning 61 km/h tuleb merenduse mõistes "olematult" kõrguselt ehk 15 meetri pealt, mida suuremad laevad seda kõrgemal on paadid. Puurtornidel 40-50 meetri peal (hetke rekord 66,8 meetrit!) ja seal on kiirused isegi 120 km/h ja teadaolevalt pole veel keegi meremees seda ise katsetanud, vist on spets"kaskadöörid", kes peale mehitamata aga dummydega katsetusi inimkatsed ära teevad aga seda ka madalatelt kõrgustelt. Mina ei tea, et keegi oleks julgenud ise katsetada rekordkõrguseid, mis on paari aastaga läinud 30 pealt nüüd siis pea 70 meetrini... ja see on Viru Hotelli katuselt alla kukkumine!!!
Tähele tasub panna nende paatide istmeid, "sõidusuunda", varustust jne Ehk peale paadijuhi, kes on eriväljaõppega, on kõik teised selge ees korvtoolides ja selg löögi suunas! Ja just seda võimalust peab suutma ka vajadusel liikluses omale ja kaasreisijatele pakkuda, kui asi ikka väga hapu on! Kasulikku lugemist ka maismaale üle kandmiseks.
Ahjah, sedasorti tegemistes on IMO ja üldse merendus automaailmast kaugel-kaugel ees ja igatsugu neljarattaliste põrketestid dymmidega avariiolukordade jäljendamisel kaugel maas.

[Tom]

Järjekordne mees, kes ei oska lugeda ja targutab teemadel, "naised saunas rääkisid". On ju nii??? Mitu korda Sa oled elus autosid reaalselt mõõtnud??? Kasutanud viiendat ratast, g-meetrit, mõõdulinti, stopperit jm mõõtevahendeid??? Ei ole ju. Mina olen ja keskmisest inimesest rohkem, seega ma tean, mida ma oma konkreetse autoga konkreetseteks oludeks teen.

Tuligi ära! Uskumatu!
"MINA MINA MINA!!!"

[v6sa]

...
Juhul kui ABS'idel oleks kiilasjää funktsioon, mis teatud madalast kiirusest selle välja lülitab
...

Minu sõidetud autod on vist kõik katki olnud: ABS laseb rattad alates paarikümnest km blokki...

Paraku ei aita ka OOOO kvattro mitte sittagi gravitatsiooni vastu: kui tee on LIBE ja kallak piisav, siis libisedki kõige nelja ratta lohisedes nii kaua, kuniks tekib jõudude tasakaal. Lamelliga algab liug varem ja läheb kaugemale, "naastuga" on veidi parem, hea naastrehv päästab päris hästi. Aga füüsikaseaduste vastu ei saa ei naast ega Priit: kuskiltmaalt läheb ikka libedalt.

Millegipärast peavad kõige valjuhäälsemat ristisõda ikka need, kes esivedu, naastrehvi ja abistiteta autot propageerivad Omamoodi on neil õigus: abistitele lootmine teeb laisaks. Laiskus on aga progressi pidur.

Paraku ei soovi enamus meist oma tavapärasel marsruudil kodu-töö-kodu mitte ehedat emotsiooni, vaid turvalist kohalejõudmist ja mõnusat äraolemist selle vältimatu protseduuri jooksul.

EDIT:

Priit, ole nüüd hea mees ja vaata uuesti nende paatide kiiruste muutumist: kõigis toimub liikumise muutus mõnekümnekraadise nurga all. Ükski paat ei seisku mõnekümne cm pealt, rääkimata tagasipõrkest.

Päästepaadi kontrollitud langemist ja auto avariid ei saa võrdsustada. Teoorias on võimalik eriti sittade juhuste kokkulangemine, kui paat peaks lainesse sisenenema "küljelt" ehk 90kraadise nurga alt veepinna suhtes (matemaatiliselt siis pinna normaali sihis). Ka siis tagab paadi kuju laine läbimise ja mitte lainest tagasipõrkamise.

[mlsluik]

Jõuame omadega sinna et tuleks osta siiski korralik auto millel funktsioonid toimivad nii nagu peab mitte mingi prantsuse saastaga põhjamaal ringi vuristada...




Ahh, nüüd alles läheb andmiseks!
Edasi seltsimehed, edasi, paneme ikka puid juurde

[v6sa]

Jõuame omadega sinna et tuleks osta siiski korralik auto millel funktsioonid toimivad nii nagu peab mitte mingi prantsuse saastaga põhjamaal ringi vuristada...
...

Ütleb mees, kes igapäevaseid asju ajab Partneriga.

Ehk käige minu sõnade ja mitte tegude järgi?

Mis puid, ikka bensiini.
http://www.youtube.com/watch?v=hJ3DueZFv2Y

[PlyVal64]

Tuligi ära! Uskumatu!
"MINA MINA MINA!!!"

Mis sii nuskumatut on: ma ei oska ei Sinu ega teiste kogemusest rääkida, ikka ISEENDA omast! Või äkki peaks kasutama Meie?

Teine pool on aga Võsale: vahetevahel ajad Sa targutamisega lihtsalt sita keema: mine tee ISE test, pane kaamera filmima, mõõda asjad ära, pane üles ja vaatame, mis tulemused saad! Onju! Ja arvesta, et ka 1 cm on olulise tähtsusega.

Siin üks vähestest sedasorti testidest, ei viitsi ka lõputult kaevata/otsida. Ja nagu ikka, siis on kohe kohal kisakoor - fake, vale auto jne.


Või siis rootslaste tehtud õppevideo, kus nad miskipärast ei mõõtnud tegelikke tulemusi! Ning autod olid ikka väha õiged valitud: tagavedune vanake ja moodne edevedune. Kaamerapilt on ka nii sita nurgaga, et silmaga ei saa distantse hinnata. Mingid koonused on pandud ja vähemalt 70 km/h ABS pidurdab selelst varempandud koonusest kaugele mööda. Aga selge on see, et õige pidurdamisega ei sõida Volvo Passatist mitte kohe kaugemale... Ja sedasama testi võid korrata ka suvel paduvihmaga ligalibedal kruusateel mudasel metsateel jne. Ehk igal pool, kus on ligalibe ja kiirused väikesed.


Aga leedukad testisid Subarutega ja sellised siis visuaalsed tulemused, kahju et operaator on zitt kuubis ning mõõta nad raisad ka ei oska! Aga vahed on nii ilmselged, et pikalt pole vaja seletada...:

[v6sa]

Õite õrnapõrnaline.

Võtame algusest: ABS ei lase pidureil rattaid blokeerida. See tähendab, et autojuhil on võimalik autot juhtida. Muu hulgas muuta liikumissuunda. pahatihti ei luba füüsika enam peatuda, kuid on võimalus mööduda. Mitte ükski mõtlemisvõimeline inimene ei väida, et ABS lühendaks peatumisteekonda. ABS on vaid ja ainult minusuguste saamatute jaoks loodud, et me ei peaks libedal pidurdades pedaalil stepptantsu tantsima, et autot soovitud suunas ohjata. Mitte, et ma ei oskaks vajadusel seda teha, kuid ma eelistan võimalusel seda vältida.

Pidurdusteekonda võib teatud oludes lühendada, sest parim haardetegur on libisemisel 10-15%. Ratta peatumine ja vabastamine kordi sekundis säärase olukorra loob.
Palun, ärme too siia vaidlusesse vastuolu vanade ühe-kahe ja praeguseaja neljakanaliliste süsteemide vahel. On selge, et algeline süsteem ei suuda nii hästi tagada pöörlemist libisemise piiril, kui seda suudab nüüdisaegne. Väike näide: MB S124 suudab kummagi esiratta ja tagasilla (ehk süsteem on jagatud kolmeks kontuuriks) pidureid vabastada (just vabastada, mitte tegelikku pidurdusjõudu muuta) kord sekundis. Selle järglane, S210 aga suudab 4 korda sekundis muuta pidurisüsteemi rõhku iga ratta jaoks eraldi. Saate ju isegi aru, et siin on oluline vahe, kas pidurdusjõud maanteekiirusel muutub iga 27 meetri järel või iga 7 järel...

On üks olukord, kus blokeeritud ratastega pidurdamine on palju efektiivsem, kui pidamise piiril hoitavatega: kui ratta ette kuhjub pinnalt rebitud materjali ja selle liigutamiseks kulub täiendavat energiat. Veel parem, kui ratas selle protsessi käigus kaevub ka pinna sisse. Vajalik energia võetakse auto kineetilisest ehk pidurdamine on sedavõrra tõhusam. Väga hästi on see tunda liival või kobedal mullal.

Aga aitab teemavälisest pidurijutust, tuleme tagasi ruumikasutuse juurde.

Ilmselt oleks ohutuim juht säärases autos, mille õhukesest roolirattast läbi ulatuv teritatud roolivõll oleks juhi rinnakorvist 2 cm kaugusel. Säärane juht teeks kõik, et mitte õnnetusse sattuda. Kui nihutada rooli sentimeetrit kümme vasakule, saaks koheselt lahti ka rasketest vigastustest: roolist otse morgi.

Ka õhukesed uksed (palju külgsuunalist ruumi) ja keskkonsooli puudumine annavad avarust, kuid vähendavad turvalisust. Ülalpool oli ilus pilt avarast salongist...

Minu jutu mõte on see, et päriselus ei ole vaid ühte kriteeriumit, mille alusel see või teine asi hea on. Tegureid on palju ja igaühel meist on erinev tähtsusjärjekord neile. Mis tähendab seda, et Priidul on oma tõde ja minul oma ning ülejäänud foorumikasutajatel jälle igaühel oma. Meie erinevuseks on see, et minu maailma mahub ka Priidu tõde kenasti ära, kuniks ta ei vääna teadaolevaid fakte ja mind selle järgi elama ei sunni.

[zazik]

On üks olukord, kus blokeeritud ratastega pidurdamine on palju efektiivsem, kui pidamise piiril hoitavatega: kui ratta ette kuhjub pinnalt rebitud materjali ja selle liigutamiseks kulub täiendavat energiat. Veel parem, kui ratas selle protsessi käigus kaevub ka pinna sisse. Vajalik energia võetakse auto kineetilisest ehk pidurdamine on sedavõrra tõhusam. Väga hästi on see tunda liival või kobedal mullal.

Aga kes sunnib Sind blokki pidurdama? Ilma ABS-ita on ju ka võimalik efektiivselt pidurdada, samuti on võimalik õigel hetkel pedaal lahti lasta, et takistusest mööda tüürida. Ja takistusest mööda tüürib vabastatud piduriga tunduvalt paremini kui ABS-iga.

[PlyVal64]

Õite õrnapõrnaline.
Palun, ärme too siia vaidlusesse vastuolu vanade ühe-kahe ja praeguseaja neljakanaliliste süsteemide vahel. On selge, et algeline süsteem ei suuda nii hästi tagada pöörlemist libisemise piiril, kui seda suudab nüüdisaegne. Väike näide: MB S124 suudab kummagi esiratta ja tagasilla (ehk süsteem on jagatud kolmeks kontuuriks) pidureid vabastada (just vabastada, mitte tegelikku pidurdusjõudu muuta) kord sekundis. Selle järglane, S210 aga suudab 4 korda sekundis muuta pidurisüsteemi rõhku iga ratta jaoks eraldi. Saate ju isegi aru, et siin on oluline vahe, kas pidurdusjõud maanteekiirusel muutub iga 27 meetri järel või iga 7 järel...

On üks olukord, kus blokeeritud ratastega pidurdamine on efektiivsem, kui pidamise piiril hoitavatega: kui ratta ette kuhjub pinnalt rebitud materjali ja selle liigutamiseks kulub täiendavat energiat. Veel parem, kui ratas selle protsessi käigus kaevub ka pinna sisse. Vajalik energia võetakse auto kineetilisest ehk pidurdamine on sedavõrra tõhusam. Väga hästi on see tunda liival või kobedal mullal.

No näed, jõudsid ise ka lõpuks sinnani, millest see ABS-disabled teema alguse sai: vana "loll" ABS ja väga konkreetne ning spetsiifiline keskkond/olud, mille jaoks on see eemaldamine tehtud! See on tehtud konkreetseteks oludeks, millega kaasnevad aga muudes oludes halvenenud omadused. Sestap peaks olema lüliti mitte et kisud kaitset sisse/välja. ABS ei ole imerohi "igaks eluhetkeks ja lolliks peakoluks" aga kahjuks sellena toda abilist presenteeritakse. Koos stabiilsuskontrolliga ja selle müüdi uskumisega, eriti veel lootes ulmelistele naastrehvidele, ongi meil kalmistud ässadest laipu ja igasuguseid ratastoolides sante täis!

Üldse algas tsiteeritud ameeriklasest sõiduõpetaja jutt sellega, et esimene asi on teeoludele vastav kiirus. Teine asi teeoludele ja ka auto (hetke - näiteks kaal või kaalujaotus) eriomadustele vastavad sõiduvõtted ning pannes need kaks asja kokku, siis ainumas abiline, mis "tohib" sõites toimetada, oleks veojõukontroll kohaltvõtul! Jala all ei tohi väriseda ja stabiilsuskontroll ei tohi sekkuda - ainult siis on kaks eelmist punkti täidetud. Ja vaat siis on kõik elektroonilised abilised selleks, milleks nad on mõeldud: üliharva ohtliku olukorra "päästmiseks", kus elektroonika ei tea, mis tegeliku olukorraga on tegu. Ka siis jagunevad "päästmised" kahte leeri: "päästmine" tegi asja hullemaks või reaalselt päästis ära. Milline see suhe on, ei oska mina arvata aga see on ja mitte 1/99 vaid oluliselt suurem eduka päästmise kahjuks.
Lihtne näide: ilma elektroonikata auto läks libedal ettearvamatu olukorra ees spinni, rammis valle mõlemal pool teed, kiirus kukkus kohe olematuks, on vaid paar mõlgikest aga kõik terved ning auto peatus 1 cm enne - ette sõitnud linttraktorit. Ja täpselt samas olukorras elektroonikaga auto sõitis lihtsalt otsejoones jääkkiirusega 15 km/h takistusele sisse, sest elektroonika ei laskund rattaid blokki ja püüdis autot sirgjooneliselt aeglustada. Seda, et me oleks nüüd nii ässad, et suudaks ise tahtlikult kõigepealt valli rammida - see on meile loomuvastane. Sinna pead "sattuma". Variant 2 oleks see, et auto läks spinni ja rammis 17 km/h selg ees linttraktorit, mis on ikkagi ohutum.
Näide 2 elust enesest: on üks naine tänu sellele elus, et ei kasutanud sel ajahetkel turvavööd. Põder, abikaasa jõudis naise toore jõuga istmelt ära tõmmata ja järgmisel hetkel olid põdra esijalad läbi kõrvalistuja seljatoe. Aga see oli vaid selle ajahetke ülim eriolukord, mida lihtsalt ei saa kuidagi kuhugi seadusesse sisse kirjutada.

Õnneks on siiski abimeeste reaalne abi niipalju suurem, et ka nende paigaldamisel ning kasutamisel kehtib demokraatlik reegel: vähemus peab alluma enamusele. Jäävadki vaid eriolukorrad a'la jääteel sõitmise nõuded/vabastused, põdrad teel jms. Aga seda tunnistavad ka eksperdid, et takkajärgi on sarnaste "oleksite" põhjal võimatu midagi selgeks teha. On vaid kuiv fakt - toimunud avarii - ja "oleksid" ei maksa midagi. Jääbki alles üldistus, mis silub ära eriolukorrad: üldiselt ehk enamikul juhtudel on moodne, turvakerega, elektroonikarikas, abiliste ja aktiivturvavahenditega auto palju parem kui ilma nendeta sõiduk.
Mina väidan, et iga sellise väite järel peaks olema veel lausejupp: aga see ei ole imerohi ja tervist garanteeriv lahendus valesti valitud kiiruse ja valede sõiduvõtete puhul ega eriolukordades.

[v6sa]

Aga kes sunnib Sind blokki pidurdama? Ilma ABS-ita on ju ka võimalik efektiivselt pidurdada, samuti on võimalik õigel hetkel pedaal lahti lasta, et takistusest mööda tüürida. Ja takistusest mööda tüürib vabastatud piduriga tunduvalt paremini kui ABS-iga.

Ei miski muu, kui hirm ja alalhoiuinstinkt. Või vähemalt nii on seda põhjendanud need, kellelt peale autoga kelgutamist olen küsinud. Mäletan ka ise, KUI raske oli tõsta jalga pedaalilt esimestel kordadel... praegu toimub see vajadusel automaatselt

Efektiivne pidurdamine tähendab võimalikult lühikest pidurdusteekonda. Vaata Priidu pandud esimest videot, seal on väga selgelt näha, mis toimub. Efektiivseim on olukord, kus rattad pöörlevad libisemise piiril, libisemisega kuni 15%. Täpne number sõltub rehvist, mustrist, temperatuurist ja pinnast, kuid suurusjärk on 10+%. Õnnetuseks toimub libisemise suurenedes drastiline haardejõu langus ja libisemisel on pidamine oluliselt kehvem. Ehk kui see piir ületatakse, algab libisemine ja selle lõpetamiseks tuleb pidurdusjõudu märgatavalt vähendada. Asi läheb huvitavaks siis, kui pind pole mitte puhas, vaid millegiga pudedaga kaetud. Talvel siis lumega. Õnneks on enamus autosid ligilähedaselt sama esi- ja tagasilla rööpmega ja seega lohisev ratas pühib pinna lahtisest prahist (talvel lumest ja lahtisest jääst) puhtaks ja tagaratta muster saab haakuda kõige taha, mis pinnal üleüldse olemas on. Ja tegelikult on seal üllatavalt palju. Kokkuvõtteks on haardejõud sääraselt lohisevate ratastega autol oluliselt parem, kui haardejõud lume ja jääpuruga kaetud pinnal veeremashoitavate ratastega pidurdades ja auto peatub mitu autopikkust varem. Selle kohta on mõned USA artiklid avaldatud juba seitsmekümnendatel.

Iseküsimus, kas oluline on saada pidama või lahendada tekkinud ohuolukord. Üldine arvamus on, et reeglina on võimalik mööda põigata, milleks on vaja säilitada auto juhitavus. Siit ka kunagine libedareegel: ohuolukorra tekkides esmalt tugev pidurdus kiiruse vähendamiseks nii, et auto teel püsiks, seejärel pedaal vabaks ja manööver ja alles seejärel ohutu peatumine. Seda siis ABSita autodele.

Mina ei ole aastaid enam liikluses blokki pidurdanud (välja arvatud üksikud teadlikud seiskukorra kontrollid). Selleks puudub tegelikult vajadus, meil pole liiklust ollagi ja vahemaadki on lühikesed. No Tallinnas vahel ajab mõni rallimees hinge täis, aga säärased paistavad õnneks kaugelt silma. Väravast peatuna välja tormava idioodi puhul ei päästa ka parim nael, kui õnne lihtsalt ei ole.
Aga ikkagi on hea teada, et ohuolukorra tekkimisel ei pea keskenduma rataste pöörlemashoidmisel, vaid seda teeb elektrohüdrauliline süsteem, jättes juhile võimaluse keskenduda olukorrale alternatiivse lahenduse otsimiseks. Reeglina on neid olukorra tekkimisel mitu ja vaid mõni neist viib avariini. Ole ainult mees ja vali ohutuim piisavalt vara... Sest valearvestuse korral tuleb loota vaid auto loonud inseneride rehnungi paikapidavusele kere turvalisuse osas.

---

...
No näed, jõudsid ise ka lõpuks sinnani, millest see ABS-disabled teema alguse sai: vana "loll" ABS ja väga konkreetne ning spetsiifiline keskkond/olud, mille jaoks on see eemaldamine tehtud! See on tehtud konkreetseteks oludeks, millega kaasnevad aga muudes oludes halvenenud omadused. Sestap peaks olema lüliti mitte et kisud kaitset sisse/välja. ABS ei ole imerohi "igaks eluhetkeks ja lolliks peakoluks" aga kahjuks sellena toda abilist presenteeritakse. Koos stabiilsuskontrolliga ja selle müüdi uskumisega, eriti veel lootes ulmelistele naastrehvidele, ongi meil kalmistud ässadest laipu ja igasuguseid ratastoolides sante täis!
...

Ei ole siin süüdi autod, vaid mõtlemisvõimetud idioodid, kes oma võimeid üle hindavad.

Sinu loogika järgi päästaks täna olukorra Messerschmidti kirstude tagasitoomine. Võimsust ei ole, kiirust ei ole, vaateväli on hea ja odav pidada kah. Nagu elektriauto

Ohuolukorra tekkimisel ei saa üliväärtuslikke sekundikümnendikke raisata süsteemide tapalüliti otsimisele. Eriti arvesatdes tavapärase juhi võimeid, kellel ka puud ette joosta suudavad... Meil on piisavalt turul elementaarautosid, mille puhul piisab kaitsme eemaldamisest. Ostke, sõitke ja nautige. Aga ärge unustage, et füüsika kehtib ühtviisi kõigile.

Olles sõitnud nii vanemate kui uuemate masinatega, siis pean küll väärtuslikuks auto poolt antavat visuaalset tagasisidet teel toimuva kohta. Vaid üksikud juhid on nii head, et suudavad tunnetada algavat libisemist enne nüüdisaegse elektroonika ärkamist. Armatuuris vilkuv tuluke on aga selge signaal ajudega juhile, et nüüd tuleb oma sõidustiili kohandama asuda, muidu võib üsna peatselt väga huvitavaks minna.

Mul oli sel talvel võimalus veidi pikemalt tudeerida värske Astra stabiilsusprogrammi tööd. Ning kuigi selle ja minu loogikad erinevad oluliselt, meeldis mulle auto ohutusele suunatud tegevus: stabiliseerida auto liikumine ja aeglustada maksimaalselt. Kui sellele aktiivselt rooliga vastu töötama hakata, on tulemuseks kontrollimatu spinn. Kui programmi loogikat arvestada ja otsida võimalust takistusest möödapõikamiseks, toimub see suisa iseenesest.

Ei saa jätta imetlemata meest, kes tõsiselt nõuab eraldi lülitit juhiabistite väljalülimiseks, et oleks võimalik ohuolukorra tekkimisel auto pöörata jäisel teel 180 kraadi ja teha vältimatu avarii tagurpidi kontrollitud viisil. Mina säärasel viisil autot valitseda ei suuda.

[edvard]

Tunnustan ksf võsa argumente ! Proovin omas mõttes meenutada , mitu korda aastas ( aastane läbisõit 40 000 - 50 000 km) olen pidanud piduripedaali nii tugevasti vajutama , et abs rakenduks , pakun , et viimase kuue aasta jooksul kolm korda .

[PlyVal64]

Ei saa jätta imetlemata meest, kes tõsiselt nõuab eraldi lülitit juhiabistite väljalülimiseks, et oleks võimalik ohuolukorra tekkimisel auto pöörata jäisel teel 180 kraadi ja teha vältimatu avarii tagurpidi kontrollitud viisil.

Odot, need on ju põhimõtteliselt igal abidega auto olemas, jutt on siiski ABSi automaatsest väljalülimisest/sisselülimisest üliaeglastel ja eriolukorralistel teedel. A'la auto seade "ice, mud and sand" vms. Ning olgu need abid kuitargad tahes, on nende eesmärk ikkagi võimalikult suurem kiirus mistahes oludes ja just seda ka promotakse. See on tegelikult täiesti sõge, kui kiiresti on võimalik moodsa kõigi abide ja erksa mootoriga väikeautoga eriti libedates (vihmamärg kevadine kruusatee) ja ootamatutes oludes klassikalist autoralli lisakatset sõita. AJAD on ju teada, katse pikkus stardist ajavõtukohani ka ja ma olen seda testinud: näiteks Mazda 2'ga! See on lihtsalt nii sõge kiirus ja enne lõppes minu julgus peal hoida, kui elektroonika lollus. Sa oled olematu 7% ajaliselt aeglasem, kui 2WD sportautod kinnisel lisakatsel sõites... ja tavalisest ralli-laadast oled samapalju kiirem! Mis kõige hullem: täpselt nii paljud sõidavadki!
Mõistusega sõitjaid on siiski vähem, enamus piisavalt aeglaselt sõitjatest on oskamatud ja arad, mitte ei tee seda läbimõeldult ja teadlikult. Ning siin tulebki mängu "oleks": kui abideta autoga piiride kompaja "oleks" 5 km tagasi lauges kraavita kurvis heinamaale sõitnud, lihtsalt ära ehmatanud ja edasi väga ettevaatlikult kulgenud, siis abidega piiride kompaja jõudis ootamatu kurvini sellise kiirusega, kus elektroonika puusse sõitmist enam ära ei hoidnud. Sest selles 5 kiliti tagasi kurvis korra ainult vilgatas, järgmistes oli lahe, korra tuli ka pidurit jõuga muljuda, ABS tööle saada ja auto kurvi keerata... Või testpidi: kui abideta sõideti ootamatus kurvis puusse, siis täpselt sama kiirusega aga abidega autoga sõitja läbis elektroonika abiga selle kurvi terve nahaga. Selleks viimaseks on abimehed mõeldud, mitte esimeseks versiooniks! Aga hea autoga on selle esimese versiooni tegelikud kiirused "ulmelised".

[v6sa]

Vat selle väitega olen nõus: abistite loodava turvatunde petlikkusest räägitakse liiga vähe.

Olen isegi sobiva olukorra tekkides läbinud mõnd kurvi tulukeste vilkudes ja selgelt tunnetades, kuidas auto sisemist tagaratast pidurdades püüab mind teel hoida. Märksõnadeks siin "sobiv" ja "selgelt tunnetades".

Kuigi ma pean tõdema, et pole sattunud nägema üheski reklaamis juhiabistite ülistamist, et need võimaldaks sõita kiiremini... Ohutumalt, seda küll.

http://www.youtube.com/watch?v=DGUjZ_s45mk

Ning minu isiklik lemmik:
http://www.youtube.com/watch?v=rSMQM4ASGRg

[mlsluik]

Jõuame omadega sinna et tuleks osta siiski korralik auto millel funktsioonid toimivad nii nagu peab mitte mingi prantsuse saastaga põhjamaal ringi vuristada...
...

Ütleb mees, kes igapäevaseid asju ajab Partneriga.

Ehk käige minu sõnade ja mitte tegude järgi?

Mis puid, ikka bensiini.
http://www.youtube.com/watch?v=hJ3DueZFv2Y

Täpselt nii, kuid mitte partneri vaid lausa berlingoga... Ega ühtegi head omadust ei oska ka välja tuua peale olematu küttekulu sellise kaubaruumi juures. Esimene auto mida ostsin kaubaruumi mõõtmete järgi, nimelt rekka ratas peab sisse mahtuma. Sinna berlinksi mahub neid lausa 6 !! Küttevaate läheb korraga sisse neli ehk 800 liitrit + tööriistad ja genekas ning ülejäänud kraam lohiseb haagisega järel. Üle 100 siis ei lähe ning ega ausalt eestis pole vajadust ka selleks. Tühjalt jookseb ikka 140 välja vast. Kaubikut ei tahtnud kuna pidevalt pikad otsad, terve suvi sai 5päeva nädalas näiteks sellega tartu-pärnu vahet sõkutud...

Siin kiidulaul igatahes lõppeb, kõiksugu suunatule ja kojamehe kangid on täis pornod, abs-i ja muid lisasid muidugi pole, roolivõim õnneks on, kuid lekib seegi. Mootori võtsin sügisel korra laiali, remontipoolest on tegu suht hea masinaga, igaüks peaks hakkama saama. Varuosad on küll olematu hinnaga aga eks neid ikka läheb samuti, olen paigaldanud orginaalilähedasi detaile, mingid vufflid ei kesta kohe üldse. Tööautoks ideaalne, igapäevasõitudeks mitte iial.

[zazik]

Nende abide üks negatiivne osa on ka see, et enamik juhte ei oskagi enam ilma sõita. Ja tavaliselt piisab ühest vigasest ABS-andurist, et kõik abid puhkusele läheks...

Ja Priidu poolt välja käidud linttraktori juhtum - 2x suurem tõenäosus on, et kontrollimatult spinniv masin põrkub linttraktorisse emb-kumb külg kui saba ees. Ja mina igatahes eelistaks linttraktorit näha põllul, mitte oma auto uksest sisenemas...

Igasugune spinnimine ohuolukorras on ikka väga kurjast, võrreldav vene ruletiga.

[mlsluik]

Tuligi ära! Uskumatu!
"MINA MINA MINA!!!"

Mis sii nuskumatut on: ma ei oska ei Sinu ega teiste kogemusest rääkida, ikka ISEENDA omast! Või äkki peaks kasutama Meie?

Mis mulle PlyVal64 ja mõningate teiste kasutajate juures just meeldib ongi see et räägib enda REAALSEST kogemusest, mitte ei kanna saunas kuuldut edasi. Millest ikka muljetada kui mitte enda kogemustest.

Isiklikult ei oska paljudel teemadel kaasa rääkida, olen lihtsalt kuss siis. Kui olen teemaga kokku puutund ja on miskit öelda siis ütlen, legende ja kuulujutte teame me kõik.

Elektriautode teemast näiteks ei huvita mind üldse nende kasutajate arvamused/"kogemused" kes ise ühegiga neist reaalselt kokku puutund pole, ksf Mario arvamust asjast loen näiteks aga huviga.



Hea muidugi et inimestel on oma seisukoht... ei pea vähemalt istet pakkuma.

[Tom]

Püsiks siiski teemas ning ülekeenud "ABS- ja muud abivahendid"-teema võiks uuel ja puhtal lehel alata. (Moderaatorid?!?)