[maitus]

Tere ja head sõbrapäeva, kaasfoorumlased !
Selline mure, mis üldsegi auto-mototehnikaga seotud ei ole.. : otsin suurt rauaviili/rasplit. Ma ei teagi kuidas täpselt nimetada. Veneajal olid sellised ränga hambaga rauaviilid, pool meetrit või natuke vähem pikad ja parasjagu laiad ka. Vaja läheks seda hoopiski puidutöö jaoks. Müügil olevad puidurasplid jätavad jubeda risu pinna peale ühte tõmmet, tõmbavad lausa pikad pinnud välja ja nende jälgede likvideerimiseks kulub palju tööd ja vaeva kui üldse midagi parandada annab. Ma olen kunagi sellise suure rauaviiliga puitu viilinud ja tulemus oli suurepärane ja võttis ka kenasti. Mingi vahega tuli küll hambad terasharjaga üle tõmmata.
Niisiis on mul õrn lootus, et ehk kellelgi on olemas selline veheaegne jõhker viil mis veel väga sile ei ole ja mida kahju kaubaks ei oleks teha ??? .
Loomulikult, kui keegi oskab soovitada kuskohast puidusõbraliku korraliku pikkusega puiduraspli võiks saada, või pakuks sellist, oleksin ka väga tänulik

[aavu]

Olen sobivale puidust lauakesele PVA-ga liiminud sobivat liivapaberit. Töötab rasplina.

[phyl]

Kui eriline nikerdamis töö ei ole, siis saab väga edukalt puitu lihvida kas nurklihvija lamell kettaga, või tallaga. Pind jääb väga kena ja töö kiirus on tunduvalt suurem kui viiliga või raspliga möllata.

Kui on rohkem nikerdus töö, siis aitab selline otslihvija. Neid on olemas nii suruõhu pealt, kui ka elektrilisi. Väike ümmargune (30mm ja suuremad) lamell on otsas ja muutkui lihvid.

Ainuke probleem nende viguritega on see, et ühte kohta ei tohi kaua lihvida - mustaks kipub minema niimoodi.

[metsakohin]

Olemas on ka nurklihvija külge käiv raspelketas, keskmine osa kausikujuline nii, et mutter jääb varju. Täitsa kobe riist, võtab peale puidu ka tuhaplokki, kipsi ja muud sarnast. Kordi olen juhtunud ka naelte otsa, ilmselt hea ei ole, aga kasutusomadused on nii 75% säilinud, seda kümne aasta jooksul. Kasutanud vanades majades põranda talade ja muu sarnase rihtimisel.

Kui on väga vaja käsitsi lükata, siis jah võimalik sobiva kujuga toorikule liimida erineva jämedusega lihvpaberit, 40 on juba päris röövel, ei jää alla ühelegi viilile.

[maitus]

Suured tänud vastajatele... see liivapaberi millegi peale liimimine tundub hea idee olema- kindasti proovin seda esmese variandina. Elektririistad ei taha nagu hästi sobida, sest tegemist on vibu lihvimisega ja kui natukenegi üle panna, siis kaob tõmbetugevusest nii mõnigi kg
Natuke piinlik moment ka asja juures muidugi- kasutan oma kingsepatöö juures vahel pulgakesi kuhu on liivapaber peale liimitud, kontsade lihtviminsel... -aga mis sest et piinlik on....
Igatahes veelkord tänud heade ideede eest

[Marko]

Ma olen kõik oma puidutööd teinud relaka külge käiva lamellkettaga, pöörete vähendamise võimalus on suureks abiks. Lõppviimistluseks punasest lakitud liivapaberist(riidest) riba, nn üle ei ole kunagi läinud/lõiganud. Moodsad ajad, unusta see raspel ära
EDIT: liivariie

[hulgus]

Kui kunaski koju jõuan, siis võin kaeda, ehk mõni "poolemeetrine" uhiuuena isegi alles on.
Aga sinnani läheb törts aega...

[pvr]

olid/on kaare kujulise lõikega rasplid, ei tea mille jaoks nad originaalis mõeldud on(justkui kuskilt kuulnud, et kabja viilimiseks hobuse rautamisel), kuid puidule jätavad väga hea puhta lõike. Endal on üks olemas vanaisade/isade pärandusest, uuena poes müügil pole näinud, muidu ostaks mõne veel.

PS: Kooliajast - meeles töökoja meister kes ikka ütles, et liivapaber on pinna karestamiseks, kuju antakse ikka teraga.

[metsakohin]

PS: Kooliajast - meeles töökoja meister kes ikka ütles, et liivapaber on pinna karestamiseks, kuju antakse ikka teraga.

5+

Ja nii ongi, tera lõikab puitu, kõik muud vahendid rebivad.

[maitus]

Kui kunaski koju jõuan, siis võin kaeda, ehk mõni "poolemeetrine" uhiuuena isegi alles on.
Aga sinnani läheb törts aega...

Oleks väga meeldiv

---

Ma olen kõik oma puidutööd teinud relaka külge käiva lamellkettaga, pöörete vähendamise võimalus on suureks abiks. Lõppviimistluseks punasest lakitud liivapaberist(riidest) riba, nn üle ei ole kunagi läinud/lõiganud. Moodsad ajad, unusta see raspel ära
EDIT: liivariie

Mida sa ei ole üle lõiganud??? Ära ütle, et ka vibusid teed ???

[karvik]

Vibu puhul ei julgeks ka selle raspliga jukerdada, relakast ja muudest puuröövlitest rääkimata. Peab ju vibu olema peensusteni aetud. Kui kusagil vale jälg sees, siis sealt kohe puru kipub minema. Väga eduka eeltöö puhul teeb hoopis see pisike pihku mahtuv höövel. Suurema saab liimeistriga ära teha. Tööristad peavad olema teravamad kui habemenuga, siis tulemus ka vastavalt sellele. Viimase häälestuse peaks ikkagi tegema liivapaberiga ja vaba käega.


Mis materjali kasutad?

Edu ja nool mätta!

[maitus]

Väga eduka eeltöö puhul teeb hoopis see pisike pihku mahtuv höövel. Suurema saab liimeistriga ära teha. Tööristad peavad olema teravamad kui habemenuga, siis tulemus ka vastavalt sellele. Viimase häälestuse peaks ikkagi tegema liivapaberiga ja vaba käega.


Mis materjali kasutad?

Edu ja nool mätta!

Liimeistrita seda tegemist ette ei kujutakski. Käsihöövlliga ei oskaks ka midagi teha, aga el-höövel kuluks küll ära suurema kihi mahavõtmiseks. Tuleb ju lülipuidust aastaring täies pikkuses kätte saada, seda vigastamata. Materjalidest kasutan jalakat, ka saar ja vaher sobivad, kadakas oleks hea aga meie maal nii pikka oksavaba ei kasva ja oksakohtadest hakkab pragunema. Eks vibu saab ka sarapuust, aga sellist mis keerdus ei oleks, pole lihtne leida, ka tammest olen proovinud, aga ei ole hea mu meelest. Kasutan ka toornahka, kõõluseid ja sarvi, bambust ka vahel    

Aga siin on vast sellise suunitlusega portaal kus sellise teema eest risti lüüakse ...

[karvik]

Minumeelest see paksu puidu maha rookimine just liimeistri töö ongi ja ei kujuta ette kuidas seda elektri höövliga seda teha. Kui hea liimeister, siis koorib mitu cm ja kui tahad, siis nii õhukese laastu mis paistab läbi.

Vähemalt oleme asjast "samal arusaamal".

Eks tuleb siis seda risti kanda kui risti lüüakse. Ise arvan, et oma järeltulijale vibu valides võiks selle just ise teha. Kui muidu ei oska, siis Youtorus on hulgaliselt päris arvestatavaid õpetusi.

Pildi järgi võiks öelda, et mees teab kuidaspidi vibu käes hoitakse. Uhke värk!

[metsakohin]

Liimeister tahab ehk rohkem harjutamist. On olemas üks väheke mugavam riist, millel saab laastupaksust reguleerida - liblikhöövel. Vanasti, kui särtsuga riistad suht haruldased olid, siis liblikhöövleid oli mitmesuguse tallaga: sirged, kumerad, nõgusad, mitte pikkisuunas, vaid ikka ristipidi.

[maitus]

Minumeelest see paksu puidu maha rookimine just liimeistri töö ongi ja ei kujuta ette kuidas seda elektri höövliga seda teha. Kui hea liimeister, siis koorib mitu cm ja kui tahad, siis nii õhukese laastu mis paistab läbi.

Vähemalt oleme asjast "samal arusaamal".

Eks tuleb siis seda risti kanda kui risti lüüakse. Ise arvan, et oma järeltulijale vibu valides võiks selle just ise teha. Kui muidu ei oska, siis Youtorus on hulgaliselt päris arvestatavaid õpetusi.

Pildi järgi võiks öelda, et mees teab kuidaspidi vibu käes hoitakse. Uhke värk!

Tänud metsakohinale liblikhöövlit soovitamast. Kanuu ehitamisel on see mul üks tähtis tööriist, aga vibu juures ei ole sellega palju teha. Liimeister on minumeelest ainuke mõeldav asi, nagu karvik-ki ütleb. Tuleb seal ju terves pikkuses aastaringi taga ajada ja kuna puu ei kasva siledade ringidena, siis höövlit meenutava asjaga midagi ei tee. Liimeistriga saab aga kahe aastarõnga vahelist pehmemat tumedat osa pidi liikuda. Isegi oksakohad tuleb järgi joonistada, et murdumiskohta ei tekiks. Viimane töö on lausa terava noaga, millega alumine aastaring puhtaks kraabitakse.

Mitut cm ei soovta ka liimeistriga võtta, Kui siis, siis vast päris alguses. Ikka aastaringi või paai kaupa ja puhtaks. Muidu läheb asi kätte nii kirjuks ära, et et tee enam vahet kuskohast lõikama peab .

Aga vibu mis pildil, on tegelikult minu esimene vibu. Kadakast ja kolm kihti kõõlust peal, viimased omakorda kasetohuga niiskuse eest kaitstud ja vahatatud ka kogu vibu. Noole lennutab see riistapuu 240 m kaugusele- ikka taparelv, mis muud .

Youtorust leiab jah mida iganes õpetust. Kel vähegi huvi, see ka leiab. Eks mu pisik sealt alguse saigi
Kui huvi siis veel üks link ühest vibust :

http://photobucket.com/user/maitus/libra...ibu?sort=3&page=1

LIhtsalt iluasi, ega naised ju üle kümne kg eriti tõmmata ei jõua

[diesel]

tasuks ehk ikka proovida otshöövlit. no seuke pisike pihku mahtuv asi. ehk saad mõnelt (vanakooli) meistrilt prooviks laenata. kuigi nad ilmselt enne laenavad naise välja kui tööriista teisele annavad. väljamaal müüakse isegi selliseid kus tera nurka saab muuta piki- või ristipuu järgi, aga maksavad jubedalt. seepärast siis proovimise soovitus.

[Marko]

Kui küsitakse rasplit mille täpsusklass nutune ja siis selgitatakse aastarõngaste puhtakslõikamisest tekib mul igasuguseid huvitavaid küsimusi. Palun nüüd täpsustada milleks raspel mis 3 mm kaupa koorib kui vaja on poole mm kaupa? Jämetöötluseks tundub endiselt ketaslõikur parim olevat, siis peene paberiga edasi?

[maitus]

Kui küsitakse rasplit mille täpsusklass nutune ja siis selgitatakse aastarõngaste puhtakslõikamisest tekib mul igasuguseid huvitavaid küsimusi. Palun nüüd täpsustada milleks raspel mis 3 mm kaupa koorib kui vaja on poole mm kaupa? Jämetöötluseks tundub endiselt ketaslõikur parim olevat, siis peene paberiga edasi?

Ok, kui nõutakse selgitust, siis pean ka selgitama . Aastarõngas aetakse välja vibu selja poolt so siis pool mis jääb laskjast märklaua (vaenlase ) poole. Seda tehakse selleks, et ei oleks murdumiskohta, sest see pool töötab tõmbele. Vibu sisepoolt saab töödelda esialgu üsna jämedalt. Mina lausa käian vibutooriku kuju üsna jämada lindi peal välja. Edasi tuleb hakata vibu "häälestama" ja seda tehakse kõhu pooit- so siis pool mis jääb laskja poole. Ma ei otsigi rasplit, mis võtaks korraga 3 mm maha, 3 mm võib tähendada vibu tõmbetugevusest viie kg kadumist , eriti siis kui seda võtekse maha vibuõla paksusest. Vibu asetatakse statiivi peale ja dünamomeetriga tõmmates (et ei ületata soovtavat tõmbetugevust) hakkab vibu paenduma. Esialgu vähe ja kui siis maha lihvida kergelt, siis hakkab järjest rohkem. Häälestades märgitakse ka kohad mis paenduvad vähem ja neid tulebki maha võtta. Seda tehakse kuni selle maani, kuni saavutatakse soovitud vibu tõmbepikkus soovitud kg juures. See töö on väga aega ja ettevaatlikust nõudev. Vahel tuleb maha võtta ainult ühte vibuõla poolt, et vibu ots väänduma ei hakkaks. Elektririistaga on aga oht üle võtta liiga suur- eriti kui arvestada, et sinnamaani jõudmiseks kulub vibu valmistemisel oma pool aastat . Siis ei taha nalja teha ja riskida. Käsitsi võtab aga kõige ettevaatlikumalt. Päris lõpp tehaksegi liivapaberiga nagu sa välja pakkusid, aga vahepealse töö jaoks on vaja riista, mis ei võta liiga palju ega liiga vähe ja mille kasutamisel ei teki lohke ega muutu sisemine kumerus. Saadaolevate puidurasplitega jätab ka nõrga lükkega närustunud pinna. Jämeda viiliga saab aga suht puhta pinna ja saab viilida ka erineva survetugevusega- võttes nii maha natuke rohkem või vähem. Kandilise viiliga saab suurepäraset ka ümara pinna välja viilida. Suht skulptori töö on see tegelikult .
Ma ei tea kas vastus oli ammendav, aga küsida võib ju veel

[Marko]

Vastus oli vägagi ammendav, samas poole aasta jooksul 15 cm3 (hinnanguliselt) puitu lõigata/lihvida ma väga suurt probleemi ei näe.

[maitus]

Vastus oli vägagi ammendav, samas poole aasta jooksul 15 cm3 (hinnanguliselt) puitu lõigata/lihvida ma väga suurt probleemi ei näe.

No... väga valesse kabariiti hinnang .... seda puidu osa mida viilida tuleb, on oluliselt rohkem. Ja ma pole väitnud, et ma ainult kaks vibu aastas teen . Tegelikult ma tegelen peaaegu iga vaba päev nendega natuke . Eks ma olen malli võtnud ka elukutselistelt vibumeistritelt ja nemad just sellisekd viile või peenikese teraga raspleid kasutavad. Pole ju mõtet jalgratast leiutada, kuigi jah, ma teen palju asju omamoodi niikuinii. Ma ei usu, et sa ka vaidleks vastu, et töötegemise juures on hea tööriist olulise tähtsusega ja kuna ma ei näe ette seda päeva millal ma tahaksin sellest hobist loobuda, siis olelks mõistlik omale üks korralik tööriist ka muretseda