poolitatud teema: BMW (ja muude) juhi ja kõrvalistuja ruum
#81

Mida võin enda kogemusest nende kõiksugu abistavate/kabistavate elektrooniliste asjade kohta öelda, on see, et need on tõesti mõeldud väga oskamatutele juhtidele.

ABS - no sellel pole mitte kuskil mujal kasutegurit, kui ainult asfaldil. (jällegi oskamatutele juhtidele, kes löövad piduri pedaali nii sügavale põrandasse kui võimalik)

Veojõu kontroll - no vahest on väike ratta ketsimine vajalik. Jällegi mingi plöga/muda sees, kruusa peal ja isegi jää peal on läbi libisemine hea, kuna kiirendus võime on ikkagi parem siis. (haarduvus on läbilibisedes parem) (jällegi, asfaldi peal kasulik, kuna seal ketsimine pole kasulik)

Teine häda on selle veojõu kontrolliga see, et see pidurdab autot otseselt, kui mingi jäise tee peal vastu mäge sõites, kus oleks vaja loomulikku inertsi, hakkab ratas natike kaapima siis juba raibe pidurdab ja oledki supi sees, kuna mäest üles ei lähe ja alla tulemine on keeruline. (jällegi vajalik oskamatutele juhtidele, kes löövad alati gaasi pedaali nii sügavale põhja kui võimalik)

Külglibisemise vastane seade (ESP) - no sellega võid korralikult kraavi sõita. Kui vahest on hea, kui aitab külg ees libisedes auto üle jälle kontrolli saavutada, siis teine kord ise keerad rooli ühele poole aga auto pidurdab krt teab mis ratast ja siis hakkab lappamine pihta. JUBE. (jällegi oskamatutele juhtidele, kes ei oska külge ees autot kontrollida.)

Need vidinad, kui saaks võtaks kõigilt pillidelt küljest ära. (enamusel olengi võtnud) Küll aga tihtipeale on elektroonika nii seotud omavahel, et mõnda vigurit tahaks säilitada, nt püsikiiruse hoidjat - ja see ei toimi, kui pole ABS-i.

Come to the dark side, we have cookies!
Vasta
#82

minu igapäeva trabandil suri absi plokk juba mitu aastat tagasi ää. ja pean tunnistama, et minevi talv lendasin seepärast kraavi. sõitsin kuskil turba kandis mingil tundmatul jäisel kõrvalteel ja ereda päikse käes magasin ümbernurga kurvi maha. no nõks pidurit ja siis veoga läbi ja poleks mõmmigi olnud. a vat see nõks pidurit kiilaka peal suutis kone välja suretada. sidurijalg jäi ehk sendi või kaks hiljaks. ja kurja, uuesti käima ka ei saand kuna ikke tõesti libe oli. üritasin siis roolida ja muudmoodi võimelda, a natsa jäi puudu ja paugatasin üle valli nii et tolmas.
absiga poleks välja surnd ja siis oleks veoga läbi saand.
seega selle kogemuse najal julgeks väita, et vähemasti kui sõita nö. autopiloodiga, ehk mitte väga keskendudes, siis võib abilistest abi küll olla.
teisipidi olen ma sama masinaga lastekodu tänaval mingile teisele massinale sisse paugatand. abs toona täätas. sügavad lausjääs rööpad olid. õrnalt allamäge, abs ragistas mõnuga, kiirus ei vähenenud ja rööpast välja ei keeranud, kuigi tükk aega jõudsin barankat keerutada. ainus kahju oli ehk vaid nätaka saanud eneseuhkus.
hiljem uurisin maaletooja juures. selgub, et abs peaks lõpetama kui kiirus langeb kaheksa verstani tunnis. ju siis sinnamaani ei jõudnud langeda.
seega tol korral oleks jälle taht pigem sussid seisma vajutada.
kokkuvõttes siis on igasugu olukordi ja et probleeme vähem oleks peab ilmselt viienda ratta tihendit timmima.
muude elektroonilste vidinate kogemus mul puudub kahjuks või õnneks.
Vasta
#83

(13-02-2014, 23:13 PM)phyl Kirjutas:  Mida võin enda kogemusest nende kõiksugu abistavate/kabistavate elektrooniliste asjade kohta öelda, on see, et need on tõesti mõeldud väga oskamatutele juhtidele.

Uskumatu, kui kõvad mehed ja ülikogenud piloodid siia kokku on kogunenud. Loen ja imestan. Müts maha.

Toomas @ oskamatu/jobu/targutav/"naised saunas rääkisid"-juht
Vasta
#84

loen ja mõtlen.käsipidur, tomatimaat või manuaal ja ABS mis on nedel auto ruumikusega pistmist no ei saa aru, tööpäev on olnud pikk aga ikka ei saa aru.minu arvamused on natuke erinevad eel pool mainitust.opel vectra ei kontrolli ennast ültse reageerimis aeg on liiga pikk,auto 2008 aasta täielikult käkk.Ruumi on.Auto BMW e39 isduda on hea ruumi on abi vahendid toimivad atm kastiga.Toyota LC120 ruumi on aga abi vahendite toimimine väga aeglane esi sild rakendub liiga hilja.Audi a6 2003 aasta 4vedu manuaal kastiga 132kw ruumi on vähe aga sõidu rõõm on suur 50v50 veo skeemiga aitajad saab mingil määral välja lülitada.abi vahendite olemas olul sõltub palju sellest kuans nad rakenduvad.
Vasta
#85

(14-02-2014, 00:05 AM)Tom Kirjutas:  
(13-02-2014, 23:13 PM)phyl Kirjutas:  Mida võin enda kogemusest nende kõiksugu abistavate/kabistavate elektrooniliste asjade kohta öelda, on see, et need on tõesti mõeldud väga oskamatutele juhtidele.

Uskumatu, kui kõvad mehed ja ülikogenud piloodid siia kokku on kogunenud. Loen ja imestan. Müts maha.

Toomas @ oskamatu/jobu/targutav/"naised saunas rääkisid"-juht

Vaat, mina räägin omast kogemusest. ABS-i pärast olen paar korda kraavi sõitnud, kuna vana raibe ei lase lihtsalt pidurdada.

Veojõukontrolli pärast olen ka kraavi sõitnud, kuna täpselt kevadel, kui kruusa teed on mõnusad jäärajad, siis vastu mäge sõites jäi hoog natike väikseks ja paganama veojõu kontroll arvas, et nüüd on aeg pidurdada veo silda (tegemist oli esiveolise autoga) ja mina ei tahtnud küll selg ees mäest alla veereda ja keerasin ennast jälle kraavi, kus lumevall mind säästis mäest alla libisemisest. (hea oli, et kodule lähedal, sai vähemalt traktori abiga kraavist välja)

ESP-pärast olen peaaegu kraavis käinud, kuna kruusa teepeal läks kurvi sisenedes külg ette. No oli natike suur kiirus ja lahtine kruus, aga külge ees oleks sealt ka väljunud, ilma probleemiteta. Aga ESP-pärast sain vähemalt 4 korda ühelt poolt teisele poole lapata, kuni kiirus langes alla 40 km/h - siis ei toimi enam ESP (jutt käib volvo V70 99 aasta oma). Oleks tee kitsam olnud, oleksin lõpetanud kraavis ja arvatavasti ka puu otsas. (siis jättis küll süda paar lööki vahele - krt kus võib ikka lapata)

Kui loed brošüüri ja usud, seda juttu, et küll need elektroonilised vidinad ikka päästavad elusi, siis oled lihtsalt kergemeelne.

Kui iga nädalane hobi on ikka kuskil raja peal sõitmas käia, siis õpid teistmoodi sõitma, kui elektrooniliste vidinate abiga ja automaat kastiga Big Grin. Viimane lause on puude tulle viskamiseks jälle.

Come to the dark side, we have cookies!
Vasta
#86

(14-02-2014, 01:46 AM)phyl Kirjutas:  Vaat, mina räägin omast kogemusest. ABS-i pärast olen paar korda kraavi sõitnud, kuna vana raibe ei lase lihtsalt pidurdada.

Veojõukontrolli pärast olen ka kraavi sõitnud, ...

ESP-pärast olen peaaegu kraavis käinud, ...

Aga miks valid siis sõidukid, mis Sulle vastu töötavad?
Vasta
#87

(14-02-2014, 01:46 AM)phyl Kirjutas:  Kui iga nädalane hobi on ikka kuskil raja peal sõitmas käia, siis õpid teistmoodi sõitma, kui elektrooniliste vidinate abiga ja automaat kastiga Big Grin

Mõned miskipärast saavad sõidetud nii sünkroniseerimata anaalkastiga kui tomatiga ja kraavipõhjasid kaunistamata nii ABS-iga kui võimendita pidrunitega. Sõitma peaks ikka õppima nii, et valid õiged sõiduvõtted vastavalt teeoludele ja istumiseall olevale kulgurile. Aga suht arusaamatuks jääb, kuidas see kõik liiklusvahendite ruumikusega/mugavusega haakub.

Teemasse kah - otstarbeka ruumikasutuse tasalülitamise musternäidiseks on see, et viienda põlvkonna Toyota Hiace meie turul ei taheta müüa. Jah, võib laliseda mingist murest, et avarii korral on eessõitjad vähem kaitstud aga sellisel juhul ei tohiks müüa ka näiteks Dynat. Mind isiklikult huvitab ikkagi see, et ma ostan autot, mis oma vajaduste ja eelistuste järgi (ma ei nõua ju personaalse mudeli juurutamist vaid lihtsalt tootevalikus olevat). Ja seda keeldutakse mulle müümast.

[Pilt: 1]

Edit:

Niisamuti häirib mind FJ Cruiseri puudumine jewroopast, ühtlasi ka masuudipressi puudumine FJ Cruiseri kapotiall (olgugi, et egemist ju meie rahvaauto tehnikal baseeruva kulguriga). Muidu selline vahva junntükk funktsionaalse sisuga ja arvestatava maastikusuutlikkusega. Mitte just viimase järjekoha detail minusilmis pole ka kolm kojameheluuda Smile

[Pilt: 1]

_______________________
Koledate Kastikate Klubi
Vasta
#88

(13-02-2014, 22:13 PM)mlsluik Kirjutas:  Elektriautode teemast näiteks ei huvita mind üldse nende kasutajate arvamused/"kogemused" kes ise ühegiga neist reaalselt kokku puutund pole, ksf Mario arvamust asjast loen näiteks aga huviga. Wink
Soovitan lugeda ajakirja "Inseneeria" 2/2014, ehk siis värsket. Seal ksf Mariolt kirjatükk üles pandud. Ehk on tal ka nii lihtsam, ei pea igaühele eraldi üle seletama.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#89

(14-02-2014, 09:55 AM)DevilDeVille Kirjutas:  Mõned miskipärast saavad sõidetud nii sünkroniseerimata anaalkastiga kui tomatiga ja kraavipõhjasid kaunistamata nii ABS-iga kui võimendita pidrunitega. Sõitma peaks ikka õppima nii, et valid õiged sõiduvõtted vastavalt teeoludele ja istumiseall olevale kulgurile. Aga suht arusaamatuks jääb, kuidas see kõik liiklusvahendite ruumikusega/mugavusega haakub.
Haakub küll, mitte väga konkreetselt ja otseselt mõõdetuna, enamasti, küll pisut kaudsemalt. Kuna palju sellest abimeste/turvalisuse teemast sai alguse Volvo 900-seeria meenutamisega, siis seesinane põhimõte, millele nüüd on juurde lisandunud täiesti lollakas "sportlikuse" mõiste igapäeva-pereautodel, ongi muutnud paljud autod seest ebameeldivalt kitsasteks ja väheruumikaks nende välisgabariidiga võrreldes. Kuna autosid tuleb ju müüa ja selleks peab iga autotootja valede ja pooltõdedega "lolle" püüdma, ennast kuidagi teistest "eristama" jne, aga ka turvatestid maksimumtärnidega läbima, ongi tulemus see, mis ta just parasjagu on. Ning kohe kindlasti ehitatakse täna autosid otseselt ette mõeldes, kuidas see just tolle NCAPi läbib ja kuidas üle maailma väga selge "maitsega", mis minu arust on suuremalt jaolt maitselagedus, autoajakirjandus teoreetiliselt selle "vastu võtab" ja oma paskvillidega potensiaalset ostjaskonda suunab.

Harva julgevad tootjad midagi oluliselt erinevat teha, panna rõhku väga konkreetselt tegelikule ruumikusele, pereautona kasutussõbralikkusele jne aga seda ka enamjaolt igasuguste moodsate "mullilaadsete toodete" juures. Tavalist sõiduautot kiputakse ikka paari-kolme Saksa "mõtetu" mudeli järgi kujundama. Jällegi on selles osas ehk teisitimõtlemises esirinnas prantslased. Nad on püüdnud läheneda autodele mõistusliku nurga alt ja on saavutanud ka ülihäid tulemusi... mis kahjuks pole tahtnud üldse "koos püsida" või mille on eelpoolkirjeldatud "paskvillerite mahvia" neile omaselt maatasa tampinud. See on üliharv juhus, kus keegi sellest pundist julgeb "prääksatada" midagi head teiste autode suhtes, kui beeemmvee, mersu, audi jne. Ühe ehedamana on meelde jäänud Klaarkson ja Citika C6 kaameraauto test võiduajamise välisringil vs bemmi 5-seeria, mis sai ausa ja hävitava hinnangu. Aga see oli vaid hetkeks, sest kohe edasi hakkab jälle seesinane lollus pihta: kui kiiresti mingi perejunn Nordsleifet läbib, kui suure kiirusega suudab igasuguseid vigureid teha ja külg ees asfaldil driftida...

Lõpptulemiks ongi kuradi Opel Astra, millel all 18-tollised neegriveljed 235 laiade niidirullidega, mis näeb tänu sellele jõle välja ja teel ka ei püsi, kui keerad siledalt asfaldilt maha... Sees ruumi pole, kuna kõik püüavad juhi ja kaassõitja mingisse vastikusse "kookonisse" suruda, et pereisal oleks ka "tunne", nagu sõidaks Vette või Lamboga, siis peab ju perset ventileerima, mis teeb istmed nii paksuks, et 20% kogu sõitjateruumi pikkusest võtavad enda alla kahe istmerea seljatoed, siis on ikkagi "vaja" ju ka võistelda kasutuskõlbmatu pakiruumiluugi augu juures selle maksimaalse numbrilise kaubaruumiga - ärme mingil juhul vii tagaistmeid maksimaalselt taha et tekitada jalgaderuumi, jne, jne. Aga kõike seda tuleb teha ju ökonomistide valvsa pilgu all, seega tuleb kõigelt sellelt, mis otseselt välja ei paista, kokku hoida! Ning siis avastad, kui oled selel edevuse ja müügimeeste/PR-firmade iba võrku langenud, et ostsid kalli raha eest tegelikult kitsa, ebamugava, müriseva, laguneva ja pereautoks mittekõlblike omadustega käkerdise. Sellise, kus on peal kõik ägedad vilgutavad vidinad aga siis tahas ksf! Phylile Võrumaale mäe otsa külla sõita - kevad-talvel - aga ei saa, sest lõpetasid kraavis! Sest nende faking niidirullidega ei saa sõita ja elektroonika/programmide pealt on nii palju kokku hoitud, neid on testitud ja "õpetatud" VAID ideaalsetes oludes asfaldil toimima ning kogu see värk komplektina ei toimi! Titevankri pead algosadeks võtma, et luugiaugust sisse mahuks, pool tagaistet üldse alla laskma, siis käid enne kaubanduskeskuses, pargid ennast täpselt joonte vahele... ja poest tulles ei saa kummaltki poolt uksest sisse, sest uks on pikk ja raisk! - polsterdus on veel eriti paks ning tekkiv pilu selline, kuskohast sportautolaadse lävepaku kõrguse ja korvistmetega tootesse sisse pääsemiseks pead Houdini olema... Paremal juhul kisud abikaasal kõik riided seljast ära alates pealmisest talvekihist kuni alussärgini, siis määrid Ta vaseliiniga kokku ja pressid toore jõuga sealt pilust läbi. Samal ajal titt karjub, sest tite vanker ei tule ka ilma kogu mudru välja tõstmata seal laskepilulaadset august välja.

Selles suhtes on maailma kõige ausam automark Dacia. Esiteks on hinnasilt aus ja sa saad enamasti isegi rohkem, kui hind näitab. Dacia ei tahagi olla ei bemm ega tojoota, rääkimata ferrari-laadne toode oma juhikoha kujunduselt. Ja siis hakkad sellega sõitma, testima Eesti Aasta Auto valimistel ja avastad, et kuradi passat "sittubki maha" iga šikaani/kurvi ees, sest mass on suur ja miljonikanalised ABS-pidurid nii sitad, et sõidad kolekandilise kerge looganiga sellele kräpile lihtsalt tagant sisse. Siis lähed nendesinastega Sauga ümbruse sügisestele kruusateedele, lehmalauda juures on traktorid tee ligalibedaks mülkaks sõitnud ja seesinane "jube auto" on vaikne, suunakindel, mõnusalt pehme vedrustusega ja odaviste ei taogi neere lahti jne. Vajutad pidurit ja auto jääbki päriselt seisma... ilma sulle ragisemiseta "vastu vaieldes." Lihtsalt pretensioonitult.
Siis võtad kõik need ülejäänud gigamegasuperhüper junntükid passatist 5-seeria ja akordini, juba esimese 10 meetriga on kruusakivide kolin vastu auto põhja kõrvulukustav, iste taob selga, elektroonika karjub käes nagu siga aga ikkagi auto tahab omas suunas minna (kisub kohe sinna lehmalauda poole) ja siis muljud kogu jalas oleva jõuga tormozit, see väriseb nagu hüpotermias merehädaline ja võiteb vastu, kui pinnaltpäästja teda välja püüab sikutada ning sujuva liuga sõidad viuhti! "Anna Teed!" märgist mööda... Uhh!, õnneks ei tulnud Pärnu poolt palgirekkat...
Ja siis vaatavad kõik mind kui ilmutist, sest ta julges öelda midagi head ja positiivset Dacia kohta avalikult teleeetris...
Vasta
#90

(14-02-2014, 01:46 AM)phyl Kirjutas:  ...Mida võin enda kogemusest nende kõiksugu abistavate/kabistavate elektrooniliste asjade kohta öelda, on see, et need on tõesti mõeldud väga oskamatutele juhtidele.

...Vaat, mina räägin omast kogemusest. ABS-i pärast olen paar korda kraavi sõitnud, kuna vana raibe ei lase lihtsalt pidurdada...

...Veojõukontrolli pärast olen ka kraavi sõitnud...

...ESP-pärast olen peaaegu kraavis käinud...

Oskamatud juhid kipuvad kraavi sõitma. Sõidumehed sõidavad ühtviisi soravalt tehaseseades Gazooni ja W222-ga.
Vasta
#91

(14-02-2014, 19:51 PM)Kadjakas Kirjutas:  
(14-02-2014, 01:46 AM)phyl Kirjutas:  ...Mida võin enda kogemusest nende kõiksugu abistavate/kabistavate elektrooniliste asjade kohta öelda, on see, et need on tõesti mõeldud väga oskamatutele juhtidele.

...Vaat, mina räägin omast kogemusest. ABS-i pärast olen paar korda kraavi sõitnud, kuna vana raibe ei lase lihtsalt pidurdada...

...Veojõukontrolli pärast olen ka kraavi sõitnud...

...ESP-pärast olen peaaegu kraavis käinud...

Oskamatud juhid kipuvad kraavi sõitma. Sõidumehed sõidavad ühtviisi soravalt tehaseseades Gazooni ja W222-ga.

Tahad öelda, et sa pole iialgi kraavis ühegi masinaga käinud? Ega ma nende kraavis käikude üle siis uhke ole, aga lihtsalt, neid kraavis käike oleks saanud vältida, kui ABS poleks vastu puristanud ja veojõu kontroll oleks lasknud rattal rõõmsalt ketsida.

Teemase ka siis natike, siis jah, enamus uued autod on paganama kitsad. Võin näite tuua volvo V70-ne pealt. Väljast on ka räigelt suur masin. Tühimass on 1600 kg, aga salongis on kitsas tunne. Juhil on hea olla ja kõrvalistuja ka väga ei kurda, küll aga taga istujatel on jalaruumi vähe ja kolme inimest taga istmele toppida on mõtetu. Kitsas on lihtsalt. Kauba ruumi on iseenesest normaalselt. Totrad ratta koopaid on minnimaalselt kauba ruumis ja tagumise luugi laius on täpselt sama, mis on siis tagumiste ratta koobaste nähtava osa laius. Tagaistuja uks on ka tegelikult liiga väike. Roni nagu pilust läbi. (eespool juba kirjeldatud vaseliiniga enda määrimist)

Turvalisuse kohapealt ei saa väga kurta, küll aga vabatahtlikult salongis ikkagi ei istuks, kui auto puu suunas sõidab.

Asi mis on nõme, on siis küljekarbi laius ja ukse laius - mis välja astudes määrib alati püksid ära, kui jalga eemal ei hoia.

Müra tase on ka tegelikult üpris suur sellise mürasummutus kihi kohta. Kruusa teel sõites on ikka kivi klibu põrkeid korralikult kuulda ja ka tagaluugi värinat on kuulda.

Maanteel on super hea sõita - eks teoorias ongi trassi peal sõitmise pilliks mõeldud, aga eestis pole erilisi kiirteid, mida mööda kulgeda.
Vasta
#92

Mina olen täheldanud, et väiksemates autodes on kitsam ja keskmistes suht ok. Pealegi on naisuke mulle öelnud, et oma kasvu juures näen ma väikestes autodes imelik välja (ma pole eriti suur omast arust, 185).
Loomulikult on mul väiksena paar kolmest bemmi ka olnud, too aeg tundusid täiesti parajad.
Ükskord juhtusin laenutama sellist nagu peugeot 307. See oli uskumatult ruumikas auto tegelikult. Mul omal oli tooaeg 124, mis idee poolest on nagu aste suurem. Aga nad on kuidagi teist moodi tehtud.
Sõitis 124 muidugi palju mõnusamalt.

Kraavis olen oma karjääri jooksul käinud täpselt ühel korral, see kord oli hulk aastaid tagasi talverallil Smile Asi polnud loomulikult abs-ides ega muus tehnilises, vaid liiguljas kiiruses, mille 244-ga sirgel arendasin. Ei julend 90-kraadisesse minna ja lasin otse hange.
Vasta
#93

(14-02-2014, 12:04 PM)PlyVal64 Kirjutas:  See on üliharv juhus, kus keegi sellest pundist julgeb "prääksatada" midagi head teiste autode suhtes, kui beeemmvee, mersu, audi jne. Ühe ehedamana on meelde jäänud Klaarkson ja Citika C6 kaameraauto test võiduajamise välisringil vs bemmi 5-seeria, mis sai ausa ja hävitava hinnangu.

See mullegi eredalt meelde jäänud, ilmselt seetõttu, et Citroenid mulle meeldiv̶a̶d̶ sid (endal olnud 2 CX'i + XM), BMW on minu jaoks aga vist viimane automark, mille mõne mudeli endale vabatahtlikult ostaks. Aga teemasse – antud C6'e roolis olen korra istunud (on siuke veider tuttav, kellel mitu Citroen Cx'i, Xm'i, C6's on olnud, lisaks näiteks ka Vel Satis. Aga ruumi nendes viimastes küll mõnusalt polnud. Ehk pole n.ö. juhi autod, vaid tagadiivanil istuvate härraste vedamiseks...
Vasta
#94

(14-02-2014, 21:51 PM)phyl Kirjutas:  Teemase ka siis natike, siis jah, enamus uued autod on paganama kitsad. Võin näite tuua volvo V70-ne pealt. Väljast on ka räigelt suur masin. Tühimass on 1600 kg, aga salongis on kitsas tunne. Juhil on hea olla ja kõrvalistuja ka väga ei kurda, küll aga taga istujatel on jalaruumi vähe ja kolme inimest taga istmele toppida on mõtetu. Kitsas on lihtsalt. Kauba ruumi on iseenesest normaalselt. Totrad ratta koopaid on minnimaalselt kauba ruumis ja tagumise luugi laius on täpselt sama, mis on siis tagumiste ratta koobaste nähtava osa laius. Tagaistuja uks on ka tegelikult liiga väike. Roni nagu pilust läbi. (eespool juba kirjeldatud vaseliiniga enda määrimist)

Turvalisuse kohapealt ei saa väga kurta, küll aga vabatahtlikult salongis ikkagi ei istuks, kui auto puu suunas sõidab.

Asi mis on nõme, on siis küljekarbi laius ja ukse laius - mis välja astudes määrib alati püksid ära, kui jalga eemal ei hoia.

Müra tase on ka tegelikult üpris suur sellise mürasummutus kihi kohta. Kruusa teel sõites on ikka kivi klibu põrkeid korralikult kuulda ja ka tagaluugi värinat on kuulda.

Maanteel on super hea sõita - eks teoorias ongi trassi peal sõitmise pilliks mõeldud, aga eestis pole erilisi kiirteid, mida mööda kulgeda.
Ma pean v70 tümitamisele ikka vastama, kuna mul on selline.
Mu arust on päris ruumikas auto. Tõsi, tagasitmele pole kunagi olnud tarvidust kolme täiskasvanut suruda, ilmselt oleks kitsas küll. Millises autos poleks.
Aga abikaasa + mina ees + poiss ja koer taga + "asjad, mida alati liiga palju on" kongis- no ma ei tea, võibolla ma olen harjunud kitsastes oludes elama, aga ei tule ruumist puudu.
Tegelikult on volvo kong kasutusel pool-laopinnana, kuna toas ei taha taarat hoida Smile Kui enam sinna ka hästi ei mahu, on aeg tühjendusreis teha.
Vahetevahel, kui firma buss ära on, olen kaupa vedanud. Mahuvad ära kõik kastid, milleks tarbeks tegelikult tööbuss ostetud on.

Müratase on ilmselt üsna subjektiivne hinnata, praegu naeltega nagu on midagi kuulda. Mind nagu ei häiri. Ja luuk ei nagise. Võibolla su auto on logum kui mu oma (mul on 2000 a, 360000 sõit).
Vasta
#95

Minul eriti pole sitrööne olnud, kuid uuematest autodest ainus mis mingit emotsiooni tekitab ongi c6.
Muidugi, vaid väliselt, söitnud ega seeski istunud pole.
Kunagi kui vöimalus siis proovin kindlasti ära

ABS'i kohta, üks juhus on mul olnud kus soovisin et ta oleks toiminud(oli üks halva ühendusega andur ja mönikord autot käivitades abs ei rakendunud)
Suundusin saksa poole, ja kulgedes via balticat mööda lätis, mönikümmend km piirist(no seal kus maantee mereääres jookseb ja kilomeetrite pikkused sirged on) olin cruisi rahulikult 100+kmh peale sättinud. Nägin kaugel ees, et vastassuunas seisab üks auto keset teed, suunatuli vasakule näitamas(ehk siis üle minu söiduraja)
Kuna ta oli veel väga kaugel, ei pööranud sellele alguses tähelepanu ja tiksusin edasi. Ja tema seisis edasi, suund sees. Ja täpselt siis, kui möödus point of no return, ehk siis viimane hetk kus ma oleks veel suutnud pidurdada ja seisma jääda enne teda, hakkas ta aegluubis üle minu söiduraja venima teeäärsesse parklasse.
Mu üllatus oli nii suur, et tallasin pidurit natuke liiga hoogsalt, samalajal ka signaali pöhja litsudes. Tulemuseks oli umbes 2-30m musti jutte ja köigi mu rehvide kandiliseks muutumine.
Seapeedini jöudes pöikasin tast mööda ja suust tuli ilmselt röve söim serbohorvaadi keeles....
Mäletasin teda köik järgmised 5500km, nii söites, kui ka saksa supermarketi parklas rehve ümber töstes eest taha ja vice versa.

Niiet tumehalli teise pölvkonna universaalkerega avensise juht, söö kärbseseeni rskSmile, küll sa end ära tunned kui juhtud seda siin lugema

Karateturbo-kolm purki ja tiguWink
Vasta
#96

(14-02-2014, 09:55 AM)DevilDeVille Kirjutas:  Teemasse kah - otstarbeka ruumikasutuse tasalülitamise musternäidiseks on see, et viienda põlvkonna Toyota Hiace meie turul ei taheta müüa. Jah, võib laliseda mingist murest, et avarii korral on eessõitjad vähem kaitstud aga sellisel juhul ei tohiks müüa ka näiteks Dynat. Mind isiklikult huvitab ikkagi see, et ma ostan autot, mis oma vajaduste ja eelistuste järgi (ma ei nõua ju personaalse mudeli juurutamist vaid lihtsalt tootevalikus olevat). Ja seda keeldutakse mulle müümast.
Vaatsin huvipärast internetist selle 5. põlvkonna pilte ja päris korralik ajahüpe on ikka tehtud. Ei mäletagi, millal siinmail viimati sellist bussi müüdi, need pregiod vist?
Huvitav, miks toyota ninast loobus? Mingi kagu-aasia siseturu veidrus?

Või loodavad tõesti selle psa jumpy/experdi/fiati klooniga kokku hoida nii kõvasti? Pole lähemalt huvi tundnud, aga kui tõesti tegu vaid kahe märgi muutmisega ninal ja roolirattal, siis suuremat lati alt jooksmist ma ei oskagi ette kujutada.
Vasta
#97

(14-02-2014, 22:36 PM)Jansa Kirjutas:  
(14-02-2014, 21:51 PM)phyl Kirjutas:  Teemase ka siis natike, siis jah, enamus uued autod on paganama kitsad. Võin näite tuua volvo V70-ne pealt. Väljast on ka räigelt suur masin. Tühimass on 1600 kg, aga salongis on kitsas tunne. Juhil on hea olla ja kõrvalistuja ka väga ei kurda, küll aga taga istujatel on jalaruumi vähe ja kolme inimest taga istmele toppida on mõtetu. Kitsas on lihtsalt. Kauba ruumi on iseenesest normaalselt. Totrad ratta koopaid on minnimaalselt kauba ruumis ja tagumise luugi laius on täpselt sama, mis on siis tagumiste ratta koobaste nähtava osa laius. Tagaistuja uks on ka tegelikult liiga väike. Roni nagu pilust läbi. (eespool juba kirjeldatud vaseliiniga enda määrimist)

Turvalisuse kohapealt ei saa väga kurta, küll aga vabatahtlikult salongis ikkagi ei istuks, kui auto puu suunas sõidab.

Asi mis on nõme, on siis küljekarbi laius ja ukse laius - mis välja astudes määrib alati püksid ära, kui jalga eemal ei hoia.

Müra tase on ka tegelikult üpris suur sellise mürasummutus kihi kohta. Kruusa teel sõites on ikka kivi klibu põrkeid korralikult kuulda ja ka tagaluugi värinat on kuulda.

Maanteel on super hea sõita - eks teoorias ongi trassi peal sõitmise pilliks mõeldud, aga eestis pole erilisi kiirteid, mida mööda kulgeda.
Ma pean v70 tümitamisele ikka vastama, kuna mul on selline.
Mu arust on päris ruumikas auto. Tõsi, tagasitmele pole kunagi olnud tarvidust kolme täiskasvanut suruda, ilmselt oleks kitsas küll. Millises autos poleks.
Aga abikaasa + mina ees + poiss ja koer taga + "asjad, mida alati liiga palju on" kongis- no ma ei tea, võibolla ma olen harjunud kitsastes oludes elama, aga ei tule ruumist puudu.
Tegelikult on volvo kong kasutusel pool-laopinnana, kuna toas ei taha taarat hoida Smile Kui enam sinna ka hästi ei mahu, on aeg tühjendusreis teha.
Vahetevahel, kui firma buss ära on, olen kaupa vedanud. Mahuvad ära kõik kastid, milleks tarbeks tegelikult tööbuss ostetud on.

Müratase on ilmselt üsna subjektiivne hinnata, praegu naeltega nagu on midagi kuulda. Mind nagu ei häiri. Ja luuk ei nagise. Võibolla su auto on logum kui mu oma (mul on 2000 a, 360000 sõit).

Treppis teepeal on seda naginat kuulda. 2000 aasta on selline hea aasta, et tehti 1 ja 2 generatsiooni korraga. Mina räägin ikkagi esimesest generatsioonist (volvost ikka, mitte fordist) . Selle läbisõidu näidiku näiduga võid lutsu visata, kui ise pole terve elu autot omanud.
(99 aastal teadupärast ostis suur omanik ameeriklane volvo endale ja hilisemas tulevikus on volvost saanud hiinlane)

Mul on 320 000 kopikatega ees, aga diagnostis oli näha, et vähemalt 550 000 on pilliga läbi vuratud.

Come to the dark side, we have cookies!
Vasta
#98

vot ma pole kunagi c6-ga sõitnud, aga olen alati lubanud, et kui kunagi rikkaks saan siis ostan endale ühe heleda sisuga bensuka (või kui kohalikul turul selline müüki peaks sattuma), samas mu töökaaslane loodab, et kui ta leiab piisavalt veidra tutika auto mida osta, et ma siis ostaks ära tema 3,5l bensu täispauk velsatise. No krt velsatis on lahe, suur ja mugav ning ka mõistlikult töökindel aga mul on komme kaasaegseid autosid ümber arvestada vanatehnikasse ehk siis selle mugavuse, hinna ja küttekulu poolelt kiikan ikka vanakooli usa masinaid (neil veel tagavedu ka plussiks)

hetkel liigun sel talvel fiat seicento sportinguga ja see auto on ideaalse ruumilahendusega, ehk esiistmel pole 2m inimesel probleemi (noh juhil võiks jalanr ikkagi alla 40 olla), 1,80 inimesi saab 3tk suht murevabalt vedada ja taga mütsiriiulilt saab eesistuja võtta asju ilma oma kohalt lahkumatta, pole seda ülaltoodud paremajala probleemi, kuid on vasaku oma (imselt kui suvel sellega sõidan siis panen vasku jala aknast välja, sest sees pole disainerid sellele ruumi leidnud), sõiduabidest on roolivõim ja auto iseloom on selline, et varem või hiljem sellega kiiruseületamise eest linnas trahvi saab
Vasta
#99

(14-02-2014, 22:55 PM)Jansa Kirjutas:  
(14-02-2014, 09:55 AM)DevilDeVille Kirjutas:  Teemasse kah - otstarbeka ruumikasutuse tasalülitamise musternäidiseks on see, et viienda põlvkonna Toyota Hiace meie turul ei taheta müüa. Jah, võib laliseda mingist murest, et avarii korral on eessõitjad vähem kaitstud aga sellisel juhul ei tohiks müüa ka näiteks Dynat. Mind isiklikult huvitab ikkagi see, et ma ostan autot, mis oma vajaduste ja eelistuste järgi (ma ei nõua ju personaalse mudeli juurutamist vaid lihtsalt tootevalikus olevat). Ja seda keeldutakse mulle müümast.
Vaatsin huvipärast internetist selle 5. põlvkonna pilte ja päris korralik ajahüpe on ikka tehtud. Ei mäletagi, millal siinmail viimati sellist bussi müüdi, need pregiod vist?
Huvitav, miks toyota ninast loobus? Mingi kagu-aasia siseturu veidrus?

Või loodavad tõesti selle psa jumpy/experdi/fiati klooniga kokku hoida nii kõvasti? Pole lähemalt huvi tundnud, aga kui tõesti tegu vaid kahe märgi muutmisega ninal ja roolirattal, siis suuremat lati alt jooksmist ma ei oskagi ette kujutada.

Ninast pole Toyota Hiace puhul kunagi loobunud, sest seda pole kunagi olnudki. Need viimased Euro-Hiaced mida meil selle nime all müüdi, polnud Japside mõistes üldse Hiaced vaid Gravniad. Hiacede ajaarvamine käib Japside jaoks teist rada, Hiaced on alati olnud istmealuse esisillaga.
Vasta

(14-02-2014, 23:06 PM)phyl Kirjutas:  Treppis teepeal on seda naginat kuulda. 2000 aasta on selline hea aasta, et tehti 1 ja 2 generatsiooni korraga. Mina räägin ikkagi esimesest generatsioonist (volvost ikka, mitte fordist) . Selle läbisõidu näidiku näiduga võid lutsu visata, kui ise pole terve elu autot omanud.
(99 aastal teadupärast ostis suur omanik ameeriklane volvo endale ja hilisemas tulevikus on volvost saanud hiinlane)

Mul on 320 000 kopikatega ees, aga diagnostis oli näha, et vähemalt 550 000 on pilliga läbi vuratud.
Ma räägin teisest. Ju siis on ikka parem auto, vähemalt sinu mainitud vigu pole Smile
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne