[supp]

et natuke briketti tulle visata, siis õigeks volvoks loetakse ikka ainult tagaveolisi
PS ma olen ka julm volvo p.de muuseas, niiet pole mõtet vaielda

[Jansa]

Ma pole üldse mingi pede, olen kaalunud isegi dacia ostu (volvo tuli vahele).

[margopyks]

ABS ja kiirus no andke andeks, kraaviis, puu otsas ja nii edasi.Rally ja Krossi inimesed teavad,et kiirus millega minnakse kurvi valitakse enne kurvi see tähendab pidurdatakse enne kurvi ja edasi minakse täis gaasiga.Enda islikel autodel olen ABSi ostmise esimestel päevadel kõrvaldanud ei ole raske.ABS on saatanast.Natuke teemasse ka ise olen lühike aga vend on 198 cm ja ütles ,et A6 20003aasta on mugavam kui e39 Bõmm ja Toyota LC120 on kõige parem.

[Tom]

ABS on saatanast.

Ära üldista. Ära jäta lolli muljet endast.

[margopyks]

Vana Volvo on auto Suure tähega.Ma ei liialda,et ma olen sõitnud sellise Volvoga millest Eesti Volvo peded ei näei isegi und.Volvo 940 universaal pluss mingid tähed ei mäleta 2,5 benss pluss turbo ja ei ole trüki viga 192kw plus manuaal kast, lisasid hinna kirja lõpp.Kütte kulu keskmine 8l sajale.Euroopa teededel 220kmh neli täiskasvanut pardal plus pagsa ei olnud proobleem.Auto sai otsa tänu Paide RULL NOKKADELA.Ja siis tuli välja auto ekstreemsus,et on tehtud mingi tehese eriversioon ja test sama sugust ei leitud enam.Üritan ka mõned pildid panna.

---

See läks veel meelest, et mõni mees ütleb,tee oli võõras ja abi vajad segasid ja panin kraavi siis see on sama mis hüppa vette tundmatus kohas pea ees ja ratastool.Ja nii see ongi ja jääb.Vahet ei ole.

[mlsluik]

Loll pea on saatanast...
ABS on päästnud tuhandete mitte just kõige paremate juhtide elud ja teeb seda ka edaspidi. Meil siin kodanikud kisuvad abs-i kaitsmeid välja ja süvendavad maanteekraave pidevalt, rattad plokis on tõesti raske juhtida.... Vajutate varbaotsaga pidurit mistõttu esimesed rattad kipuvad blokeeruma ja tagumised vuravad lihtsalt kaasa, abs-iga püüavad vähemalt kõik neli ratast pidurdada ja samas on veel võimalik rooliga tööd teha.

Pere uuematel masinatel ei näe küll ühtegi põhjust miks peaks ABS-i välja lülitama, ülejäänutel autodel lihtsalt seda lisa polegi ... ja ei tunne ka tegelikult vajadust.
MB sprinter on selline masin millel vahest piduripedaalilt anduri küljest võtan sest muidu ei saa ebs- jms pudi välja lülitada. Mõnikord on hea kui saaks hooga lasta läbi pori ja muu saasta, vahest tuleb lihtsalt tuju ringidel kaubikuga vähe laiema kaarega lasta...
Siinkohal jõuan tagasi selle 5se bummeri juurde millel saab vähemalt ühe pikama nupuvajutusega kõik elektroonilised abimehed välja lülitada, uuemal seitsmesel aga see funktsioon kahjuks puudud. Ju siis pole jäärajale mõeldud


Enne räägiti C6 sidrunist, tuleb tunnistada et noo on tõesti igavene pehme ja sujuv sõiduk, ei tea ainult kuidas siin põhjamaal vastupidavusega lood on? Oskab keegi kommenteerida, kuulaks hea meelega ausat vastust sellele küsimusele. Hetkel on siiski välja kujunenud arvamus et konnasööjad oskavad ainult lõhnaõlisid teha...

Hiace, vat need vahepealed telliskivi järglased 4nda põlvkonna logud on küll tõeline saast, olid vahepeal tööautodeks kasutusel ja noo peldik mis peldik.

Kunagi nooremana omasin ühte Toyota litacet, see väikevend. Vat see oli juba midagi, mootoril kolmas kaprem sees ja tuksus ikka edasi käia, keretöid tegin küll kuid eks masin oli ka juba vast miljoni täis sõitnud. Igavene vahva buss oli, võisid aastaid sõita ja ei jäänud ükski kang ega käepide pihku, ei kukkund miskit küljes ja kui kukkus siis sai alati traadi ja teibiga kokku tagasi panna...

Pidevalt sai linnas enne foori pidurid põhja tõmmatud kui kedagi tagant tulemas polnud, suht tihti sai esistange asfaldile musi anda... Ja noo ei lagunenud laiali, uuemad toyotad ei kannata enam korralikku metsavahe teedki kui juba sillad tahavad alt hüpata... Aga teemasse, litaces ees istudes üleliigset ruumi küll polnud ja ilma ninata bussiga on suht jube sõita...

[margopyks]

elan maal ja elasin soomes maal talvel jää suvel lahtine kruusvahet ei ole .Autodel korralikud rehvid Hakkapelita 5 hetkel 2 autol.Ilma ABS ei ole mingit probleemi.

[zazik]

Loll pea on saatanast...
ABS on päästnud tuhandete mitte just kõige paremate juhtide elud ja teeb seda ka edaspidi. Meil siin kodanikud kisuvad abs-i kaitsmeid välja ja süvendavad maanteekraave pidevalt, rattad plokis on tõesti raske juhtida....

Paistab, et seekord jätsid põhjalikult lugemata.

Jutt on siin ju peamiselt sellest, et igasugused abid peaks saama välja lülitada soovi/vajaduse korral. Sealhulgas ka ABS.

Mina oma Mersut kirun ka seepärast, et ei saa. ESP aktiivse sekkumise saab välja lülitada, aga päris välja mitte. Ikkagi ta rakendub ja selles vahepealses asendis on masin pea täiesti kontrollimatu. Sest "tark" ESP arvab mingil hetkel, et nüüd ma olen kontrolli kaotanud ja hakkab midagi tegema...

[mlsluik]

Mina oma Mersut kirun ka seepärast, et ei saa. ESP aktiivse sekkumise saab välja lülitada, aga päris välja mitte. Ikkagi ta rakendub ja selles vahepealses asendis on masin pea täiesti kontrollimatu. Sest "tark" ESP arvab mingil hetkel, et nüüd ma olen kontrolli kaotanud ja hakkab midagi tegema...

Piduripedaali juures olevale anduri pistikule pead eraldi lüliti vahele tegema, siis saab kõik vajadusel välja lülitada...

[zazik]

Mina oma Mersut kirun ka seepärast, et ei saa. ESP aktiivse sekkumise saab välja lülitada, aga päris välja mitte. Ikkagi ta rakendub ja selles vahepealses asendis on masin pea täiesti kontrollimatu. Sest "tark" ESP arvab mingil hetkel, et nüüd ma olen kontrolli kaotanud ja hakkab midagi tegema...

Piduripedaali juures olevale anduri pistikule pead eraldi lüliti vahele tegema, siis saab kõik vajadusel välja lülitada...

Tänud info eest.

[Tom]

ABS on päästnud tuhandete mitte just kõige paremate juhtide elud ja teeb seda ka edaspidi. Meil siin kodanikud kisuvad abs-i kaitsmeid välja ja süvendavad maanteekraave pidevalt, rattad plokis on tõesti raske juhtida....

Lugupidamised! Toetan.

[DevilDeVille]

Ma pean v70 tümitamisele ikka vastama, kuna mul on selline.
Mu arust on päris ruumikas auto. Tõsi, tagasitmele pole kunagi olnud tarvidust kolme täiskasvanut suruda, ilmselt oleks kitsas küll. Millises autos poleks.

Pean käituma risti vastupidi - minu arusaamistmööda kõnealuses vulvas ruumikus puudub. Eriti veel olukorras, kus esiistmetele on paigaldatud kaks täismõõdus inimlooma. Tagaistmele muidugi jalutuid, lapsi ja koerikassehamstreid mahub paigaldama.

Mis puutub kolme täiskasvanut kõrvuti, siis mul on pärismitu autot, millesse kannatab lahedalt ka esiistmele kolm mind installeerida. Ilma et mõni püha kolmainsuse osis tahaks end või kaasteelisi õkva Allakijuurde saatma kukkuda

[phyl]

Ma pean v70 tümitamisele ikka vastama, kuna mul on selline.
Mu arust on päris ruumikas auto. Tõsi, tagasitmele pole kunagi olnud tarvidust kolme täiskasvanut suruda, ilmselt oleks kitsas küll. Millises autos poleks.

Pean käituma risti vastupidi - minu arusaamistmööda kõnealuses vulvas ruumikus puudub. Eriti veel olukorras, kus esiistmetele on paigaldatud kaks täismõõdus inimlooma. Tagaistmele muidugi jalutuid, lapsi ja koerikassehamstreid mahub paigaldama.

Mis puutub kolme täiskasvanut kõrvuti, siis mul on pärismitu autot, millesse kannatab lahedalt ka esiistmele kolm mind installeerida. Ilma et mõni püha kolmainsuse osis tahaks end või kaasteelisi õkva Allakijuurde saatma kukkuda

Sain suvel sõita Chervolet-i suburbaniga (aastast 1980 midagi). No vot selle pilli ruumikus ole tõesti imeks pandav. Kaks inimest on pagasi ruumis pikali, jalgu kõverdama ei pea - kolm inimest on taga istmel ja nende jalgade ette võiks veel inimesi istuma panna. Kaks inimest on ees ja nende kahe istme vahele võiks vabalt veel ühe istme panna.

Ainuke probleem selle pilliga on see, et keskmine kütte kulu "ökotades" on 20L/100km.

[41Degree]

Teema bemmi ruumikusest on juba nii ehk naa kraavis, vahet pole, kas ESPga või ilma, nii et ma lükkan veel hoogu juurde.

Tahtsin rääkida seda, mida näitavad minu isiklikud kogemused katsetel ABS vs. mitte-ABS. Teadlikke ja võrdlevaid sellesuunalisi katseid on minu elus olnud siiamaani kolm korda.

1.
Koht: Piibe mnt "katsesõiduplats"
Pinnakate: Niiske ilma lompideta asfalt
Katseauto: Subaru Impreza, I põlvkond
Põhjus: TTÜ aine "Sõidukite liikumisteooria" praktikatunnid

Tegevuse kokkuvõte:
Eesmärk oli mõõta erinevaid autode dünaamikaomadusi, mõõtmisvahendiks oli VBox. Sinna hulka kuulus pidurduskatse kõikvõimalike liikuritega igast mõeldavast asendist. Konkreetne ABSiga-ilma ABSita võrdlus käis mainitud Imprezaga nii, et õppejõud pidurdas ABSiga esimesed katsed ette: kahel korral samasse auku 16,... meetrit.

Seejärel pidurdas kaks korda ilma ABSita. Esimene kord teadlikult kõik rattad loha, tulemus 18,... meetrit. Teine kord proovis õppejõud hoida rattaid pidamise piiril, tulemus oli midagi 20 meetri alla ehk 19 ülemine ots.

Seejärel oli võimalus kõikidel soovijatel (kõik ju noored ja kõvad kutid ) näidata sama ja konkreetse autoga, kuidas nad siis pidurdavad ABSi ära. Pärast seda, kui umbes viieteistkümnesest pundist sai üks mees lukus ratastega umbes 18 ülemine ots ja teine oma jalaga ABSi imiteerimise käigus tulemuseks tubli 23 meetrit, ei tekkinud millegi pärast enam ühtegi huvilist, kes oleks öelnud "Andke siia, ma näitan ette".

Pidurdamine toimus mälu järgi tulistades kiiruselt 60kmh.

2.
Koht: OÜ Autosõit Männiku libedasõiduplats
Pinnakate: 75% ulatuses lauskiilakas jää, 25% see kunstlibe, mis oli laiguti jää alt välja sõidetud
Auto: MB B-klass, kusjuures rehvideks kolm lamelli ja üks siledaks sõidetud suvejuust
Põhjus: kohustuslik lõppastmekoolitus

Tegevuse kokkuvõte:
Instruktor pidurdas kiiruselt 55kmh nii ABSiga kui ka ilma. Kuna instruktoril kõrval ei istunud, siis pean lähtuma eeldusest, et ta sohki ei teinud ehk algkiirus oli kogu aeg sama. Tulemus oli ilma ABSita lukus ratastega pidurdamisel umbes poolteist autopikkust kehvem kui ABSiga, kusjuures tehes ära 180-kraadi ehk pool piruetti. Katset korrati veel üks kord, see kord õnnestus pidurdada ilma piruetita, aga ka lukus ratastega, tulemus jällegi poolteist autot ABSi kasuks. Mõõdulinti sellel korral keegi käima ei ajanud, sest polnud mitte mingit põhjust, tulemus oli silmaga enam kui selge.

3.
Koht: Tallinna vähese liiklusega, aga lai tänav
Pinnakate: Kinnitrambitud kõva lumi
Auto: Ford Scorpio '92 (rehvid ei olnud suurem asi)
Põhjus: oli huvitav katsetada

Tegevuse kokkuvõte:
Sai proovitud nii vana auto ABSi toimimist konkreetsetes oludes väga lihtsa vanakooli meetodiga: kiiruselt 50kmh hakkab ühe posti juurest pidurdama ja kus seisma jääb, sinna tõmbab kriipsu. Nii ABSiga kui ilma kordamööda kolm katset. Kumbki kolm tulemust langesid väga hästi ühte auku, s.t. jäid poole meetri sisse, nii et lugesime katse sooritatuks. Tulemus oli poolteist pikemat sammu ehk umbes poolteist meetrit ABSi kahjuks, seda säilinud juhitavuse juures.
___________________________

Ülal on kirjeldatud kolme minu konkreetset ja vahetut võrdluskogemust. Nende kolme kokkuvõtteks on kujunenud minu peas hoiak, et vähegi tänapäevase ABSi kaitset välja kiskuda sõiduohutuslikel eesmärkidel ei tasu, sest minu vahetu võrdluskogemus on minu jaoks nii näidanud. Seda seisukohta ei muuda mitte üks jutt sellest, kuidas ABSiga pidurdada ei saa, seni, kuni pole konkreetseid samaväärseid ja mu oma silmaga kontrollitud katseid nähtud. Jää-/lumerajal sõitmine on teine asi, selle pärast, et seal tuleb mõni kord kasutada trikke, mis saavad selgeks näiteks pärast kahekümnendat ringi ning kus ongi mõtekas rattad lukku lasta.

Olgu mainitud, et mu omal ühelgi aparaadil töötavat ABSi ei ole olnud, seega pole ka tekkinud küsimust, kas see äkki pimedaks teha, ning ühtlasi on see taganud selle, et tean, mida tähendavad lukus rattad libedal.

Ja üks asi veel. Lihtsalt üldiselt teadmiseks, et ka ABSiga pidurdada tuleb osata. Nii mõnigi juht teeb vea, et jätab piduripedaali tallamise jõu suurendamise järgi sellel hetkel kui ABS rakendub. Tegelik õige käitumine on vastupidine: kui ABS jala all ragiseb, siis tuleb pedaali veel kõvemini peale tallata. ABS ju vähendab pidurdusjõudu ühel kõige kehvema pidamisega rattal (vanemate süsteemide puhul vähendab kahel tagumisel korraga). Sellel ajal kui üks ratas tahab hakata blokeeruma, veerevad teised aga veel sisuliselt tühja, s.t. neid pidurdatakse sama suure jõuga kui kõige kehvemat ratast. Seda aga tihtipeale ei teata ning ei osata vastavalt käituda, millest tulebki jutt, et ABS ei luba pidurdada.

Minu isiklik seisukoht on see, et pole ükski masin ise kraavi sõitnud, 99% juhtudest on süüdlaseks praaktihend, kes ei suutnud või ei viitsinud ohuolukorda ette näha. 1% olukordadest võib vist jah kirjutada lolli juhuste kokkulangevuse arvele, näituseks keset põldu kiilakal seisnud tendiga veoka kraavipuhumine vms.

Jään ootama minu poole lendavaid mädamunasid

[Jansa]

Nojah, sellest "ainukesest veast" ju kõik algabki. Paljud siis nende suburbanite ja devillidega iga päev sõidavad.
Oman kogemust möödunud sajandist, vist 3 aastat sai 472-ga igapäevaselt sõidetud. Ja sõbral oli devill, mis kahtlaselt toda musta meenutab Tema tüdis aastaga.

Ruumipuuduses vaevlejatele on muidugi leiutatud minivannid. Kuid mina tõesti ei vea "kolme täismõõdulist" isegi vist mitte iga kuu. Nii et pole nagu tarvis.
Jah, mul on tegelt iga päev kasutada tööbuss, toosama expert, pinke täis ja hea mootoriga. Aga tavaliselt olen ma selles üksi, koos mõne pappkastiga. Teinekord on ummikus lausa piinlik

[reiner]

Olen vähe üle 1,5 aasta igapäevaselt sõitnud 2004 aasta e61 buumeriga. Endal 1,93m pikkust ning ei ole siiani aru saanud, et sellel keskkonsoolil midagi häda oleks või ette jääks. Jah, see on suur, aga antud auto puhul ei igatse ka väiksemat, no mitte kuidagi ei jää jalgu.
Muidugi suure plussi annab antud isendile comfort istmed. Kõik teised istmetüübi antud buumerile ei ole väga palju mugavamad kui pargipink.
Minu kasvu inimene muidugi minu taha nii ei mahu istuma, et ma ei peaks oma mugavustsoonist istmega ära sõitma, aga häda puhul saab hakkama.


Kogu selle juhiabiliste teema peale ütleks, et olgu auto, rehvid, juhiabilised nii head kui võimalik, aga kui ise sõita ei mõista, siis pole neist ka kasu.

[Tom]

Nende kolme kokkuvõtteks on kujunenud minu peas hoiak, et vähegi tänapäevase ABSi kaitset välja kiskuda sõiduohutuslikel eesmärkidel ei tasu, sest minu vahetu võrdluskogemus on minu jaoks nii näidanud. Seda seisukohta ei muuda mitte üks jutt sellest, kuidas ABSiga pidurdada ei saa, seni, kuni pole konkreetseid samaväärseid ja mu oma silmaga kontrollitud katseid nähtud.

Jään ootama minu poole lendavaid mädamunasid

Minu poolt neid munasid kohe kindlasti lendama ei hakka, vastupidi – kiiduväärt jutt.
(Samas muidugi – mis see minu arvamus korda läheb – mina targutan tühja, kõik info, mis mul 43 aasta jooksul oma peakolusse kogunenud, pärineb naistelt saunas, nagu mulle selgeks on tehtud.
Aga pole hullu – Herr Ksf! 41Degree (ja mina ning muud lollid) kuulevad kohe ässade-gravitatsioonivalitsejate käest, kuidas asjad TEGELIKULT on! )

[phyl]

Selle ABS-i ülistamise kohapealt. Jah, demagoogia on teil mehed kõva aga praktiline kogemus on ülal kirjeldatud. Kolm näidet suure kamba peale suudate tuua.

See jutt on umbes sama, nagu talverehvide testimine mingis saksa autolehes. (testimise koht on kiirtee ja soolamärg asfalt)

Minu arvamus siis uuesti. ASFALT kattel on ilma ABS-ita väga keeruline/võimatu kiiremini pidurdada. Miks, ratta libisedes pidurdustee pikeneb. Sama kehtib ka kiirendusel, ketsimine pole kasulik!

Kiilas jääl on ABS- kasulik, kui on all kulunud rehvid või lamellid. KORRALIKE nael rehvide puhul on plokki pidurdamine hea ja sama kehtib ka piikide kohta. Plokki pidurdamine on hea. Kuidas nüüd autot roolida, siis see on keerulisem - pead lihtsalt õmblusmasinat mängima.

Kruusa kattega teel, on ABS -saatanast. Kuna plokki pidurdamine on jällegi hea ja ketsimine on kiirenduseks hea.

Lumise kattega teel, on ABS- ehku peale minek, kui on jää all, siis on plokki pidurdamine halb, kui on lihtsalt lumine tee, on plokki pidurdamine hea. Sama kehtib ka kiirendus maa kohta. Jää peal on mõtetu kraapida - küll aga lumise tee peal kiirendab ketsides paremini.

Muda/savi/pori katte peal on ka plokki pidurdamine halb.

Kui sõidad 95 protsenti oma ajast asfalt teel, siis pole tõesti ABS-i mõtet elimineerida. Küll aga, kui 50 protsenti oma ajast sõidad kruusa teid pidi (mida lõuna-eestis on ikkagi palju) siis on ABS- ohtlik. Kuna teinekord on kurvi taga mingi kits, maha langenud puu või midagi muud sellist, siis tänad jumalat, et saad piduri pedaali põrandasse kinni vajutada. (roolida pole tavaliselt mitte kuhugi)

Kui nüüd hakata jälle seda jura ajama, et enne kurvi sisenedes pead veenduma, mis kiirusega saad läbida - muidugi pead, aga alati ei näe kurvi ette ja muutuvaid tegureid on kurvi taga rohkem, kui tallinna kesklinnas või tallin- tartu maanteel.

Sõita tuleb olenevalt olukorrast, mitte kraaksuda, et hull oled, et kurvi sisened sõitva autoga.

Äkki peaks ennem jalgsi läbi tee kõndima ja barrikaadid igale poole ette ehitama, et ohutum sõita oleks?

[mlsluik]

Ega tartust lõunapoole ei julgegi enam väga sõita... mine tea kes vastu tuiskab...

[Tegelane5]

phyliga 100% nõus, vbolla 41 degreed oleks ka nõus kui kruusal mingi katse läbi oleks viinud.
Samas, enda Xsara loksul on ka ABS. Tolle kui sain mõtlesin, et peab seda välja lammutama hakkama talveks (väljalülitusnuppu pole)
Aga esialgu tundus, et ABS mõistlikul sõidul/pidurdamisel ei rakendugi kinnisõidetud lumel-ilma ABSita olin harjunud õrnalt pidurdama. Mõne aja pärast tundus aga et ABS saab rohkem tööd-milleks pead vaevata kui võib betoonkinga tundlikkusega pidurit litsuda Kui oleks peale seda mõne ülevõimendatud piduritega, ilma ABSita japsi roolima sattunud, oleks esimesed pidurdamised päris huvitavad olnud.