[viplala]

Kui mu käed külmetavad, sooviks sooja koheselt, mitte 20 minuti pärast

100 teeküünalt maksab 6 euri, sealt saab 2kw eest sooja.

2kw EE käest osta, koos koju toomisega, ning maksudega, maksab umbes 0,25.- , kuue euri eest saab seega 24kw sooja.
Seega on ka kütmine küünaldega mõttetu.

Mingid kuradi tagurpidi lillepotid laual pole ka just kõige kenamad.

Eks mõnele pakub ehk lõbu ka selline ehitamine, kuid minu jaoks läheb taolise projekti point kaduma.

[Basilio]

Et siis kui tahta nendega kütta peaks vähemalt 100 küünalt korraga põlema.

Ja ise õue hingama minema, sest toas enam hapnikku ei ole!
See kosmosesoojendusküünalde idee kõlbab ainult vingumürgituse saamiseks ja pritsumeestele töö andmiseks.

[Basilio]

Rindeteated:
Eilsed tipptulemused kella 13 paiku olid 8A elektrit(suvel 9,5-10A) ja +32,5*C kollektori radikal mõõdetuna. Kollektoris olev õhk, tänu soojuskaole läbi klaasi, jahedam +23*C. Õues samal ajal ca -12*C.
Päike kogub juba rammu, seltsimehed!

[ahtos]

Päike kütab juba üsna kõvasti,sati panni pealt tilkus vesi päris reipalt(alumiinium värvimata) alla,aga maani jõudes oli juba külmunud,külma -17 ja tuulekülm -25 ilm.ee järgi.

[omaenergia]

Millist toru või materjali kasutada soojavee paneeli sees? Miskit soodsat.

[karvik]

Kui kestva ühenduse leiad, siis http://www.instructables.com/id/Build-yo...collector/

Krooni aja lõpus läks 6m2 teras kollektori ehitamine koos kõige muuga maksma 5000 krooni(hind omaniku tunde järgi). Kui see on soodus, siis on tegemist väga hea lahendusega. Tuleb tunduvalt odavam kui vask. Tasuvus aeg on sellel paneelil juba tasutud.
Tehtus oli ta 50x50mm karp üleval ja all servades ja vahetorud olid 30x30mm. Kollektor plaadiks oli tavaline must plekk mille külge olid torud keevitatud. Torud jäid päikese poole. Sammu enam ei mäleta.

Või siis nii nagu ksf Basilio seda lahendanud on ja ka mitte hirmsate hindadega.

Praegu rohkem ei tule meelde.

Omal on kiusatus Soojuspumba radikast(õue osa) vett läbi hakata pressima aga ei ole veel mõtet teostama asunud rohkem kui, et radikas on olemas.


EDIT: Selline asi tuli ka meelde http://www.youtube.com/watch?v=WP8H5IOTwYU

Poes müüa olev must toru toimib ka http://www.youtube.com/watch?v=sBAi_TVNaiM

Põhimõtteliselt kõik sobib milles vesi sees püsib. Kui hind on peamine määraja, siis kõige odavama lahenduse teed plaanitust kolmandiku suurema ja on võimsus sama mis kõige parematest materjalidest.

Muidugi kui täis jama kokku keerad, siis ei piisa enam kolmandikust.

[Basilio]

See must plasttoru (vist nimetati PEM?) omab ühte lolli viga - soojusjuhtivus on kehv. Seda saab kompenseerida suurema hulga toru päikesele eksponeerimisega, aga siis muutub majanduslik tasuvus küsitavaks. Muidu hea lihtne jah. Naaber mul soojendab sellega suvel õuebasseinis vett. Kollektor asub kuuri katusel ja katteks on laineline plast. Aga tema sehkendab ehitussfäärides ja küllap sai materjalid ülisoodsalt või jäid lihtsalt kusagil objektil üle. Siis on jah, mõte nii teha.

[karvik]

Plastasjad on lisaks veel temperatuuri tundlikud ja kipuvad veele oma lõhna jätma kui ei ole sobilik selleks otstarbeks, et sealt kuum vesi läbi lasta. Kipuvad kuumaga vedelaks minema jne.

Õhkütte paneeli katte pikkuse muutumist otseselt mõõtnud ei ole aga külmal hommikul on kahe plaadi vahe kusagil 3mm ja kui päike peale hakkab paistma, siis surutakse plaadid üksteise vastu.

Mingitlaadi teras sisu ilmselt oleks kindlapeale minek ja odavam kui vask.

[karvik]

http://www.fieldlines.com/index.php/topi...msg1026746

Väga vist tuju ei tõstaks selline vaatepilt.

[USSR V4]

Tere, mulle tuli kätte võimalus täiendada oma taastuvenergiasüsteemi osadega, millest juba ammu puudust tundsin, rahakotil on sellest muidugi oma arvamus, aga ükskord pidi see ju juhtuma, kuna tuulega üksi on tootmine väga ebaühtlane. Jutt käib sellistest asjadest , asukoht on praegu ajutine, aga katsetamiseks käib küll, praegu on suund läände. Riputasin täna paneelid seinale, ja kiusasin neid veidi ampermeetriga, Päike piilus veidi pilvede varjust, ja voolutugevus oli 7-10A, täiesti pilves ilmaga sai 5W autopirni põlema, akudega pole veel katsetanud, homme ühendan järgi, ja hakkan kontrollerit leiutama, kuna asi ilmselt läheb akude jaoks liiale.

[vjatka]

Tere,
tekkis küsimus päikese-õhkkütte osas.
Kas nende õllepurkide asemel lihtsalt lainelist plekki ei saaks kasutada? Oleks lihtsam, aga samas mitte nii efektiivne?

Millist päiksepaneeli ja venti kasutada?

[rocker]

Tere, mulle tuli kätte võimalus täiendada oma taastuvenergiasüsteemi osadega, millest juba ammu puudust tundsin, rahakotil on sellest muidugi oma arvamus, aga ükskord pidi see ju juhtuma, kuna tuulega üksi on tootmine väga ebaühtlane. Jutt käib sellistest asjadest , asukoht on praegu ajutine, aga katsetamiseks käib küll, praegu on suund läände. Riputasin täna paneelid seinale, ja kiusasin neid veidi ampermeetriga, Päike piilus veidi pilvede varjust, ja voolutugevus oli 7-10A, täiesti pilves ilmaga sai 5W autopirni põlema, akudega pole veel katsetanud, homme ühendan järgi, ja hakkan kontrollerit leiutama, kuna asi ilmselt läheb akude jaoks liiale.

Kui saladus pole, siis kuskohast paneelid pärit, ja palju rahakotist eurorublasid välja voolas?

[karvik]

Tere,
tekkis küsimus päikese-õhkkütte osas.
Kas nende õllepurkide asemel lihtsalt lainelist plekki ei saaks kasutada? Oleks lihtsam, aga samas mitte nii efektiivne?

Millist päiksepaneeli ja venti kasutada?

Mina tegin sedasi http://forum.automoto.ee/showthread.php?...#pid280845

Sobib ka see laine plekk. Suurema massi ja kehvema soojusjuhitavuse tõttu on reageerimisaeg aeglasem, aga kas see on nii tähtis sellist tüüpi paneeli puhul on kahtlane. Seda saaks ilmselt kõrvutatud paneelide puhul kuidagi moodi tuvastada, et on kerge erinevus, aga kui materjal olemas siis milleks muud muretseda.

www.builditsolar.com katsetajate kirjutistest võib välja lugeda, et tõmbepoolepeale pandud vent annab suurema kasuteguri paneeli tekkinud alarõhu tõttu. Sellel juhul peaks kasutama mingit kuuma kannatavat ventilaatorit.
Plastist sulavad kiirelt.
Tõuke poolepeale pandud vendil see mure puudub.

[Basilio]

Päikesekollektorite temp praegu selline:
   
Peab lähiajal antifriisi sisse ostma, muidu läheb varsti veel kõrbema! Palja veega enne maikuud ei julge.

[Basilio]

Paar küsimust suurele ringile. Kui hakata joogipurkidest päikesekollektorit (õhkküte) ehitama, kas peaks purkidelt enne värvimist vana värvi eemaldama? Hea tava justkui nõuaks. Klantsvärvi peale reeglina uus kiht püsima ei jää, koorub varsti maha... Ja millega seda teha? Liivaprits läheb ehk karmiks õhukese pleki jaoks. Atsetooniga on keegi proovinud?
Ja millega värvida? Krunt + tavaline must matt või pigem kuumakindel must õkva peale?

[judas]

Omik.
Tõenäoliselt mida õhem värvikiht seda parem soojusülekanne plekile? Krunt + veel miskit tekitab pinnale juba isolatsioonikihi? Purkidele soovitan põhja sisse ~ 3cm läbimõõduga augu puurida ja ülevalt jätta nii nagu on. Selliselt tekib rohkem keeriseid purkide sees, et võimalikult palju õhumassist ka reaalselt purgi seina "nühiks" ja sealt soojust ära juhiks. Niimoodi on minu kast ehitatud ja esimese aasta üle elanud, värvitud on tavalise musta matt aerosooliga ja värvikihile kahjustusi pole siiani tuvastanud.
Samas see purkidest ehitamine on suht tüütu, kuigi purkide kogumine jällegi lõbusam tegevus

[korvimees]

Paar küsimust suurele ringile. Kui hakata joogipurkidest päikesekollektorit (õhkküte) ehitama, kas peaks purkidelt enne värvimist vana värvi eemaldama? Hea tava justkui nõuaks. Klantsvärvi peale reeglina uus kiht püsima ei jää, koorub varsti maha... Ja millega seda teha? Liivaprits läheb ehk karmiks õhukese pleki jaoks. Atsetooniga on keegi proovinud?
Ja millega värvida? Krunt + tavaline must matt või pigem kuumakindel must õkva peale?

Õlle (vabandust: joogipurkidest) päikesekollektori ehitamine algab kõige raskema osaga. Nimelt tuleb need purgid kuidagi tühjaks saada. Kui sellega on ühele poole saadud, siis läheb juba libedalt. Must-matt spray selga ja hää küll. (vähemalt joutorus tundub selline teguviis üldlevinud olema)
Üldtuntud vanatehnikauvilise mantra appekrunt-täitekrunt-veokavärv ei vaja siinkohal ilmselt rakendamist, lihtne mattmust ajab asja ää küll.

[Basilio]

Omik.
Tõenäoliselt mida õhem värvikiht seda parem soojusülekanne plekile? Krunt + veel miskit tekitab pinnale juba isolatsioonikihi? Purkidele soovitan põhja sisse ~ 3cm läbimõõduga augu puurida ja ülevalt jätta nii nagu on. Selliselt tekib rohkem keeriseid purkide sees, et võimalikult palju õhumassist ka reaalselt purgi seina "nühiks" ja sealt soojust ära juhiks. Niimoodi on minu kast ehitatud ja esimese aasta üle elanud, värvitud on tavalise musta matt aerosooliga ja värvikihile kahjustusi pole siiani tuvastanud.
Samas see purkidest ehitamine on suht tüütu, kuigi purkide kogumine jällegi lõbusam tegevus

Lasid tavalise kattevärvi õkva selga ja jäi püsima? Karestama ei pidanud? OK, kui nii, siis eks ma proovi. Muide, sõber väitis täna et kuumakindel värv ei pidavat päikese käes hästi vastu pidama. Edasise vestluse käigus selgus et jutt käis siiski veneaegse ahjulaki kohta, mille sugulusaste tänapäevase kuumakindla aerosoolvärviga teadmata. Aga huvitav küsimus ikkagi - kas keegi on kuumakindla aerosooliga värvitud asja vähemalt üheks suveks päikese kätte vedelema jätnud?
Arvan siiski et käiku läheb tavaline matt must, millega on mul värvitud ka veesoojendi radikad. Püüab päikest väga hästi ja ka üle 80*C ulatunud temperatuurid ei ole välisel vaatlusel kurja teinud.
Purkide tühjendamine on lõbus tegevus küll ja sõbrad-tuttavad on siinkohal ka tugevasti aidanud.

[karvik]

Minu paneelid on kah oma värvi siiani säilitanud. Kuigi lasin ta küll fooliumile aga ei karestand ega kruntinud. Ainus miinus on mõningane haisemine esimestel päikesepaistelistel ilmadel. Aga selle eest ei ole pääsu ühegi värviga vist.

[judas]

Lasid tavalise kattevärvi õkva selga ja jäi püsima? Karestama ei pidanud?

Jep, ei karestanud ega ka puhastanud lahustiga ning väljuva õhu temperatuuri näinud kah 90*+
Kihtplastikuga katmisel tuleb kindlasti arvestada ka soojuspaisumisega, millest ka Karvik paar postitust tagsi juttu tegi. Mäletamistmööda oli see kihtplastikul ~ 3mm meetri kohta.