(Seda postitust muudeti viimati: 08-12-2013, 11:39 AM ja muutjaks oli mlsluik.)
Esimene õpetlik video kraavipuhastamisest. Nii võib aga pole ilus..
Ja siis näide sellest kuidas tegelikult üldse teha ei tohiks. Siin on tegu juba täieliku vägistamisega. Proovi sellise kalda peal veel mõne masinaga sõita... Rikutud platsid..
Jõuame sinnamaale kus p/#/&#e võivad minna kõik need kes väidavad et eestis on tööpuudus... Ei ole, tööJÕU puudus on see mis meie edasist arengut takistab. Selliseid tainad on meil küllalt kes oma peaga miskit mõelda ei oska, nii töölised kui ka tööandjad.
See esimene video minu tehtud ja ütleme nii ,et kui ikka kraave teha sügisel väga märja ilmaga siis on vaja abijõudu eriti veel tumedate põldude peal. Samas nagu seal teises videos näha on oleks olnud õigem teha keset suve kui on kuiv sest kui sinna isegi väikse nire sisse saab siis hakkab see kraav varsti kandma ja saab juba õiges mõõdus kraavi sisse teha.
Panen ka mõne video enda tegemistest turba rabas. Esimeseks panen riisumise mida ei kasutata just paljudes rabades aga toimib täitsa hästi ja teeb turba natuke peenemaks.
Siis freesimine
Profileerimist sai ka teha
Vahepeal jäi mõni masin kinni ka ja tuli kasutada abi jõudu. Kätte saime ta sealt siis lõpuks 2 ekskavaatoriga
Ja kuna algul polnud veel korralikku teed tehtud siis tuli kasutada turba villa tee täitmisel.
Nagu näha siis kärule ei sobinud sellised libedad rehvid kuna puudus haakumine maapinnaga. Nüüdseks on seal juba natuke paremad rehvid all mis toimisid paremin. Nüüd seal rabas enam ei tööta kus antud videod tehtud on ja läksin teise rabase tööle kus enam nii tihti traktorite peale ei saa. Nüüd olen rohkem ekskavaatorite peal ja valmistan uut raba ette.
Eelmises rabas oli töömasinaks valtra t151 aga ilma esisilla vedrustuseta on ikka jama kui oled saanud tööd teha esisilla vedrustust omava masinaga. Samuti on rabas vajalik jõud sest alla 150hp jäävad ikka lahjaks. Umbes 180hp on juba päris hea aga kui on vaja vedada aktiiv freesi või kraave teha võiks olla juba ligi 200hp.
(Seda postitust muudeti viimati: 04-01-2014, 15:55 PM ja muutjaks oli kuno666.)
Täitsa õigus eelmine tööandja oli Asb greenworld kuid peale 8a töötamist sai siiber sellest kuidas töölistesse suhtutakse ja loobusin. Uueks tööandjaks Nurme turvas ja olen väga rahul. Tehnikat oli seal päris huvitavat ja ehk mõne video leian veel. Kusagil peaks olema natuke kehva video rongi laadimisest aga pean ülse otsima. Eks seal oli veel vana saksa tehnikat päris palju nagu deutse ja ekskavaatoritest atlaseid aga eks need hakkavad juba otsa saama oma vanusetõttu. MB traktoreid oli seal ka päris mitu aga 2 põlesid maha ja nüüd veel mõned alles.
Olen mõnda aega juba teemat jälginud ning täna, täiesti tahtmatult, sattusin Filmiarhiivi Infosüsteemi, kust leidsin 1955 aastast pärineva filmi, mis räägib Tootsi turbarabast ning seal kasutatavast tehnikast
vot-vot. ma juba tükk aega plaanind siin teemas küsida, a nüüd sai asi tänu viimasele videole selgemaks.
mudu vanasti käsitsi ju lõigati pätsi ja tänapäevane freesimine on minu arusaamise järgi just kuivatamise pärast teemaks. a nüüd näikse, et lõigatakse ikke kopaga ka.
Kas keegi eesti turbarabades kanalite kaevamisel on näinud ka sellist ratastel iseliikuvat agregaati. Kas suured magistraalkraavid turbarabas kaevati eksakvaatori või suure siis kraaviadraga mida vedas joss?
NB.-Riigiaparaadi hammasrattad ja väntvõll vajaks kiiremas korras remonti.
Eks neid ikka ekskavaatoritega tehakse. Kõigepealt väiksem kraav ette ja hiljem roobiga hakkad küljepealt sügavamaks ja laiemaks võtma seni kuni vajalik mõõt käes on . Sellist suurt masinat küll näinud pole aga eks neid kraavide tegemiseks masinaid on palju välja mõeldud.
(Seda postitust muudeti viimati: 17-04-2014, 09:38 AM ja muutjaks oli mlsluik.)
Antud postituse kohta on laekunud teatud kodanikelt infot et täpselt niimoodi läbi "ussi emmi" (tsiteeritud nende enda väitest) kraave tulebki teha.
Tundub et kogu elu on enamus turbatootmis üksusi terves maailmas lihtsalt valesti lähenenud asjale. Selline pornograafia peabki peale tööd järgi jääma ning nii on igati ok. Mis siis et kohe peale kraavitigu perved sisse vajuvad ja muda kohe kraavi tagasi valgub. Hiljem platsid äärest aukud ning neumokogujad kas külili kraavis või jäetakse lihtsalt üks ring tegemata. Viie platsi peale et see juba terve tsükkel kogumata turvast, freesitud ja pööratud aga on nii või teisiti. Ehk sama raha eest vähem materjali...
Mujal lähenetakse ikka selliselt et enne pumbatakse polder tühjaks, seejärel lastakse kraavi otsadest vesi liikuma (kui võimalik) ning siis asutakse kraavi puhastama.
Eestis on tegelikult meeletult head võimalused toota kvaliteetset materjali kuid enamasti ei suudeta seda reaalselt ellu viia. Uhkusega väidetakse et plaan sai täis nagunii, selge siis kuid plaan ning plaanimajadus pärinevad eelmise riigikorra ajast...
(08-12-2013, 11:38 AM)mlsluik Kirjutas: Ja siis näide sellest kuidas tegelikult üldse teha ei tohiks. Siin on tegu juba täieliku vägistamisega. Proovi sellise kalda peal veel mõne masinaga sõita... Rikutud platsid..
Eks need töölised kes nii teevad on ju ka enamus hooaja töölised ja enamustel on jumala savi sellest tööst ja töö tegemisest. Meil rabas on üks kopajuht selline kelle arvates tulebki kogujaid vägisi sisse ajada ja nühib seal kogu aeg nii ,et kraavist on juba oja saanud. Sellel kraavil mis videos on tuleks hakata mõlemalt poolt vaikselt meelitama või ekskavaatoriga väike nire sisse taha ja hiljem alles teoga peale minna.
(Seda postitust muudeti viimati: 17-09-2014, 08:31 AM ja muutjaks oli mlsluik.)
Fotohuvilistele suuremas koguses kraami järamiseks, esimese albumi pildistasin eelmine nädal Ulila Rabas ning teise albumi pildistasin see nädal Sangla rabas, enamus EPT poole peal, mõned kaadrid(vana raba kontor ja selle ümbrus) sai pildile võetud briketitehase poolepeal.
Ulila - vanemat tehnikat praktiliselt enam pole, tegelikult pole seal üldse midagi võrreldes selle ajaga kui ise seal töötasin...
Sangla rabas on veel igasugust vanemat rauda, näiteks aunatajaid on kokku 4, kaks vana kabiiniga - kaks uue kabiiniga. Lisaks on mitmeid ilusaid ekskavaatoreid, nende seas väike "piilu" Kahju on sellest et Ulilast aunataja maha müüdi ja teine utiili lõigati, aunatajaga tehtud aunasid on ikka silmal ilus vaadata ja pealegi väga mõnus rahulik töö oli...
(Seda postitust muudeti viimati: 26-09-2014, 14:37 PM ja muutjaks oli mlsluik.)
(17-09-2014, 11:52 AM)Marko Kirjutas: Esimeses jorus paistab (veoauto) järel (- ?) veetav kompressor seitsmekümnendatest, huvitav mis see võiks olla? Suht tühjaks on seest roogitud.
EDIT täiendasin järelveetavat
Orginaalis oli sahaari mootor sel kompressoril, see oli aga nii saast et ei jõudnud külmaga kompressorit ringigi vedada, mistõttu paigaldati hiljem CMD katel peale, seegi lammutati mingi aeg varuosadeks ja nüüd võetakse kompressorile vedu kardaaniga russi JJV-st.
![[Pilt: normal_kiinni.jpg]](http://www.pottupellossa.fi/gallery/albums/userpics/13869/normal_kiinni.jpg)
![[Pilt: 10874324.jpg]](http://static.panoramio.com/photos/large/10874324.jpg)