Postitused: 13
	Teemad: 2
	Liitus: Apr 2007
	
Maine: 
0
	 
	
		
		
		
		16-04-2014, 23:00 PM 
(Seda postitust muudeti viimati: 16-04-2014, 23:02 PM ja muutjaks oli 
Ranson.)
 
	
		Tere. Sai soetatud RAF 2203 1986 aastast. Nüüd mõned mured mille kohta sooviks natuke nõu.
Pidurid võtavad natuke halvasti, esimene vajutus peab kõvasti suruma, siis kuidagi võtab, aga kui vajutada teine kord kohe otsa võtavad pidurid hästi. ( Pidurid õhutatud )
Siis on imelik see, et vasakule keerab auto väga hästi, aga paremale 90 kraadist kurvi võttes peab korraks tagurdama ja alles siis keerab välja.
	
	
	
	
		
	
 
 
	
	
	
		
	Postitused: 20
	Teemad: 2
	Liitus: Oct 2013
	
Maine: 
0
	 
	
	
		Kui esimese vajutusega pedaal vajub sügavaleja teise vajutusega jääb kikki,siis saab võimendi käik otsa.Aitab klotside lähemale keeramine.
	
	
	
	
		
	
 
 
	
	
	
		
	Postitused: 1,237
	Teemad: 23
	Liitus: Dec 2003
	
Maine: 
6
	 
	
		
		
		
		17-04-2014, 02:40 AM 
(Seda postitust muudeti viimati: 17-04-2014, 02:52 AM ja muutjaks oli 
Mossemees.)
 
	
		 (16-04-2014, 23:24 PM)Ranson Kirjutas:   (16-04-2014, 23:14 PM)mttas Kirjutas:  Kui esimese vajutusega pedaal vajub sügavaleja teise vajutusega jääb kikki,siis saab võimendi käik otsa.Aitab klotside lähemale keeramine.
Kuidas klotse lähemale saab ?
Võtad rattad ja piduritrumlid järjest maha ja näed, näed, kus on ekstsentrikud, millest piduriklotside vahekaugust laiemaks keerata saab. GAZ 24 raamatust oleks palju abi, RAF 2203 ju sellel põhineb. Tõenäoliselt piduritrumlite servades ka juba suured randid (piisavale kaugusele reguleeritud klotside puhul ei lähe trummel enam üle randi peale), parim variant - uued trumlid, teine variant - randid maha treida, kui ka seda võimalust pole, siis, nagu mina omal ajal tegin, trummel tagurpidi veotelje külge, elektritrellile väike käiakivi otsa, mootor tühikäigul tiksuma, esimene või tagurpidikäik sisse ja saab parema võimaluse puudumisel ka sedasi randi maha lihvida, ilma et trummel totaalselt tasakaalust välja läheks.
Mis aga keeramisse puutub, siis kui auto ilma tagurdamata ühele poole ei pööra, on tegu tõsise roolimehhanismi rikkega. Sedasi kusagile külavaheteele küll sõitma minna ei soovita, võib kurvalt lõppeda. Kõigepealt visuaalne vaatlus, kas on midagi kusagil traadi ja teibiga kokku lapitud. Teiseks esisild üles tõsta, kutsuda keegi appi rooli liigutama ja ise selili auto alla ronida, siis on näha, kus mingi räige loks sees on. Kui on mingi aastaid seisnud RAF, siis originaaltungrauaga kerest tõsta ei soovita, parem otse esisillast.
	
 
	
	
Puruks ja pool pööret tagasi!
	
		
	
 
 
	
	
	
		
	Postitused: 1,197
	Teemad: 24
	Liitus: Aug 2011
	
Maine: 
28
	 
	
	
		Olles läbi mitme nõukogude aasta sõitnud mitme RAF-iga ja tolleaegse kombe kohaselt ka ise neid remontinud, võin kinnitada, et mingeid ekstsentrikke seal ei ole. Klotsi kaugust reguleerib automaat, mis asub rattasilindri sees. Detailid ja ehitus on täpselt GAZ 24 omad. Kas automaadid toimivad, on muidugi iseküsimus. Ehituselt lollikindlad, aga kokkupanekul võimalikud sellisena, et välja näevad, nagu päris OK, aga ei toimi. Üks vähetõenäoline variant on veel, et on keegi kasutanud UAZ-i silindreid, mis näevad välja samasugused, aga automaate sees ei ole.
Pidurivõimendi käigu pikkuse otsasaamist pole ette tulnud. Kui klotsi kaugus oli muutunud ülisuureks mingil põhjusel, läks pedaal ennem ikkagi põhja.
Rooli ühele poole rohkem keeramise olen ka üle elanud. Minu juhtumil oli keegi reguleerinud ühe poole paralleelvarda teise poole omast mõned cm pikemaks. Ju oli kokkujooksu reguleerimisel nõnda juhtunud. Ja keeraski masin ühele poole peaaegu kohapeal ringi ja teisele poole ei õnnestunud neljarealisel tänaval tagasipööre ühe manöövriga, vahepeal tuli korra tagasi anda.
	
	
	
Tarkus ei tule alati aastatega, mõnikord tulevad aastad üksi ka.
	
		
	
 
 
	
	
	
		
	Postitused: 20
	Teemad: 2
	Liitus: Oct 2013
	
Maine: 
0
	 
	
	
		Raf-i töösilindritel on sees terasseibid ja kolbidel kraed.Klotside kulumisel lohistab kolb seda seibi silindris edasi,ja sellega regullitakse klotsi ja trumli vahe automaatselt.Küll aga on klotsi teine ots pronksist ekssentriku peal,ja sellega saab klotsid terve tööpinnaga vastu trumlit reguleerida.See on sulaselge valejutt,et neid seal pole.Mäletamist mööda on rafil mosse pidurivõimendid,mille käik jääb lühikeseks,kui klotsid pole õigesti paigas,või piduritrumlid üleliia kulunud
	
	
	
	
		
	
 
 
	
	
	
		
	Postitused: 1,197
	Teemad: 24
	Liitus: Aug 2011
	
Maine: 
28
	 
	
		
		
		
		17-04-2014, 12:43 PM 
(Seda postitust muudeti viimati: 17-04-2014, 13:03 PM ja muutjaks oli 
Wiki432.)
 
	
		 (17-04-2014, 12:28 PM)mttas Kirjutas:  Raf-i töösilindritel on sees terasseibid ja kolbidel kraed.Klotside kulumisel lohistab kolb seda seibi silindris edasi,ja sellega regullitakse klotsi ja trumli vahe automaatselt.Küll aga on klotsi teine ots pronksist ekssentriku peal,ja sellega saab klotsid terve tööpinnaga vastu trumlit reguleerida.See on sulaselge valejutt,et neid seal pole.Mäletamist mööda on rafil mosse pidurivõimendid,mille käik jääb lühikeseks,kui klotsid pole õigesti paigas,või piduritrumlid üleliia kulunud
Regulaatori ehitus on tõesti selline, nagu eespool kirjeldatud.
 
   
Teise otsa pronksist ekstsentrikud on samuti olemas, aga need reguleeritakse uue klotsi paigaldamisel ja ekspluatatsiooni käigus neid ei puututa. Nii, et tõde jääb sinna vahepeale. Juriidilises mõtte on tõesti valejutt, et ekstsentrikke ei ole, aga praktilises elus neid keerama ei pea, vahe eest vastutab silindri sees olev automaatregulaator.
Mis puutub võimendeid, siis Raf-il on kaks moskvitsi võimendit - üks esi ja teine tagapiduritele. Käigu puudust ei ole minul küll ette tulnud ja ei mäleta, ei oleks ka teistelt kuulnud. Mis muidugi ei välista seal peituda võivat viga.
	
 
	
	
Tarkus ei tule alati aastatega, mõnikord tulevad aastad üksi ka.
	
		
	
 
 
	
	
	
		
	Postitused: 138
	Teemad: 28
	Liitus: Feb 2004
	
Maine: 
2
	 
	
	
		Pidurite tegemine on nagunii hädavajalik, kui ülevaatust läbida tahad. Varu kannatust ja vaba aega. Oled ikka päris kindel et kogu õhu kätte said? 
Keeramismure - egas esisillas midagi kõveraks pole sõidetud? Reguleerimisvõimalusi on seal kah igasuguseid, pole ka võimatu, et seal midagi mingil imelikul põhjusel, nö "asja pärast" metsa poole krutitud.
	
	
	
	
		
	
 
 
	
	
	
		
	Postitused: 149
	Teemad: 5
	Liitus: Jul 2007
	
Maine: 
1
	 
	
	
		ehk peaks alustama sellest ,et kontrollida piduriklotside katete korrasolekut ja paksust sama tegevuse käigus kontrollida piduri silindrite korrasolekut ja kolbide liikumist
	
	
	
	
		
	
 
 
	
	
	
		
	Postitused: 7,113
	Teemad: 61
	Liitus: Jul 2012
	
Maine: 
99
	 
	
	
		Pidurivõimendi membraanikopsiku sisse. Ja mahub sinna PALJU.
	
	
	
Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
	
		
	
 
 
	
	
	
		
	Postitused: 7,113
	Teemad: 61
	Liitus: Jul 2012
	
Maine: 
99
	 
	
	
		Suund tundub enam - vähem õige.
	
	
	
Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
	
		
	
 
 
	
	
	
		
	Postitused: 13
	Teemad: 2
	Liitus: Apr 2007
	
Maine: 
0
	 
	
	
		Sai esimesed pidurid uuesti õhutatud ja tundus, et enam-vähem võtavad ka. Täna siis garaasi külastades oli anum jälle tühi ja pidurid kadunud, kas tõesti läheb pidurivõimendi membraanikopsiku sisse nii palju õli ?
	
	
	
	
		
	
 
 
	
	
	
		
	Postitused: 911
	Teemad: 169
	Liitus: Feb 2006
	
Maine: 
4
	 
	
	
		Tere.
Seda õli mahub sinna jah palju.Ise mässasin ka sama asjaga ca. aasta muudkui vahetasin mansette,ei midagi head,ostsin 2 uut võimu ja ei ikka midagi head õli kadund ca.500 km.läbides.

Uued varuosad ikka väga kehva kvaliteediga.
Siis sain vanakooli mansettide komplekti ja paigaldasin uude võimendisse ja tundub,et jäi lõpuks pidama.

Allan.
	
Tel. +372 56477273. e-mail. metall73@hot.ee
	
		
	
 
 
	
	
	
		
	Postitused: 138
	Teemad: 28
	Liitus: Feb 2004
	
Maine: 
2
	 
	
	
		Kas siin ei või olla ka see, et volga süsteemis miski eriti niru kumm, mis ei talu muud kui BSK-vedelikku. Tehasemanuaalis küll neid hoiatusi ohtralt. 
Ehk on keegi siis dot-3 vms pudelit käes keerutanud? Või teab keegi tõsikindlalt väita, et mõni neist dottidest sobibki?
	
	
	
	
		
	
 
 
	
	
	
		
	Postitused: 911
	Teemad: 169
	Liitus: Feb 2006
	
Maine: 
4
	 
	
	
		Tere.
Süsteemis kasutangi BSK-vedelikku koguaeg,võimendi ei ole Volga oma,vaid esimese põlve M412. oma.RAFik ongi selline hübriid Mosse,GAZ 21 ja 24 vidinate segust.
Allan.
	
	
	
Tel. +372 56477273. e-mail. metall73@hot.ee