[Jossu]

Mure siuke, sai siin talvel soetatud täitsa uus konn pealinnast. Kõik hea. Eks ta liinitöö on ja siitsealt vajab järeleaitamist aga...
Mure selles, et sööb rehvi siseservi. Alul arvasin, et probleem raskuses ja läbipaindes, keevitasin paksud L vinklid nurkadesse ja vean kergeid masinaid, lääpa ei paista põrutavat. Püstakud möötsin omavahel ära, on sirge(enne juurdekeevitust) nüüd aga küsimus selline et kuidas sellisel asjal kokkujooksu mööta??.
Helistasin valmistajale, ma olevat esimene kes siukest asja räägib. 500km normaalselt 5-60ga tiksudes on rehvi siseservad traadini...ühtepoolt vötab rohkem... Tean samavalmistaja poolt kasutatud haagist ja seal rendihaagis millel healjuhul igapäeva kasutuses olles poole aastatagant rehvid lähevad, seal aga hooratakse neid raiskasi ka vägevalt.

selline jupstükk siis...

[v6sa]

...
kuidas sellisel asjal kokkujooksu mööta??.
...

Kas see on nali? Sellel on ometi imelihtne mõõta, isegi alla ronima ei pea.

Mõõda siis ikka rehvi samast punktist, veeretades vahepeal pool pööret edasi (või tagasi)...

Kas sama kulumine on ka asendusrehvil?

[Jossu]

uutel samamoodi, autosabas olles ei märka midagi, et viltu oleks...

[Naabrivana]

Kas rattalaagrid korras? Ei logise?

[Jossu]

peale viimast sõitu on hakand logisema, miks nii kiirelt, eitea. Läbisõit kärul kokku vblla 1500-2000km. Sellest ka pool tühjalt...

[Marko]

Logise vlaager annab koheselt lahkujooksu ja see ongi rehvi surm. Keera peale, tee paar mm kokkujooksu ja loodetavasti on probleem unustatud.
PS ratta kalle, muidugi kui 30 kraadi mööda ei ole, on külje kulumisel tühine tegur võrreldes kokku - lahkujooksuga.

[Naabrivana]

Logise vlaager annab koheselt lahkujooksu ja see ongi rehvi surm. Keera peale, tee paar mm kokkujooksu ja loodetavasti on probleem unustatud.
PS ratta kalle, muidugi kui 30 kraadi mööda ei ole, on külje kulumisel tühine tegur võrreldes kokku - lahkujooksuga.

Pea nüüd hoogu oma peale keeramisega, kui on tegemist kompakt laagriga siis on uut vaja, kui jah on nö nagu šigulil, kaks koonuslaagrit, siis piisa peale keeramisest.

[Marko]

Jossu on pädev sellest ilma kõrvalise abita aru saama.

[pvr]

Mina nii uue aja inimene, et kui mul vastselt soetatud haagisel hakkaks kummi sööma siis viiksin selle valmistaja hoovile ja paluksin tal ise asi korda teha, seda muidugi enne kui vikli põhjaalla keevitan.

[agaa]

Võta kaks aknaklaasi liistu,mõõda ära rehvide vahe eespoolt,tee noaga märk (liistule ,mitte kuskile mujale),mine tahapoole käru, mõõda ära samalt kõrguselt ka tagumine vahe. Lihtne .Ja saadki teada kui palju Su konnal lahkujooks on. Kui armori toodang siis JÕUDU.

[Marko]

agaa meetod toimib.
Kui ostukohani on 250 kilomeetrit ei kipu eriti sõitma vist, et vaielda? Kui müüja on see, keda arvan, on temaga võimalik ka tel teel asju arutada. Ja ostja tausta teades annab ta vast ka loa natuke ringi teha. Tähetornist tõid vä.

[v6sa]

Võta kaks aknaklaasi liistu,mõõda ära rehvide vahe eespoolt,tee noaga märk (liistule ,mitte kuskile mujale),mine tahapoole käru, mõõda ära samalt kõrguselt ka tagumine vahe. Lihtne .Ja saadki teada kui palju Su konnal lahkujooks on. Kui armori toodang siis JÕUDU.

Mõõtma peab samast punktist: nii velg kui rehv võivad vabalt visata õige mitu mm. Ehk vahepeal veeretad.

Säärane kulumine eeldab lahkujooksu pea sentimeetri, mida laager kuidagi välja ei anna.

[Jossu]

Möötsin siis vahed ära, 10+ mm on lahkujooks asjal. Rehvid jooksevad säänseteks üsna kiirelt...
Mismoodi teda rihtida?

[Marko]

Kui saaks võlli kinnituskohast paar detailsemat pilti oleks lihtsam nuputada.

[agaa]

Vaata ega keskelt kus selle ülemise raami(mis natuke pöörab) keskmise poldi juures metallis pragu pole? Ehk selles peatalas. Tegu ju sellise abinõuga millel puudub vedrustus, kõik värinad jms kanduvad edasi ja lammutavad seadet. Sellega on nii. Kui rendi oma siis kontrolli üle pärast IGAT sõitu sest Sa ei tea mida sinna peale aeti ,kuidas aeti. Eriti tuleks hoolas olla igasuguste keevisõmbluste ligidalt pragude otsimisel. Ja nagu Marko ennem sõnas parem pilt rummu kinnitusest tala külge oleks abiks.

[jurka]

Üks minu tuttav kes tegeles nende konnade ja haagistega,rääkis et iga auto vajutab seda konna omamoodi lääpa.Kuigi välimus olnud ok ,muutunud mõni isend peale paari kasutust kummisööjaks.Kui valmistamiseks on kasutatud suva rauda ja lisaks kehva inseneritöö pole asja eluiga pikk.See konn mida ta ise lõpuks kasutas oli töökäigus täiustatud mingite tõmbitsatega . Kahjuks pole enam meest ,ega tea ka konnast midagi.

[Jossu]

Möra seal keskel polnud. Alles hiljaaegu tõssin pööratava raami pealt, kui tugevdusi keevitasin.
Rummu süsteem ise selline. Läbi püstise nelikanttoru on völl mölemast seinast kinni lastud...

[ahtos]

Mul oli ühe siinmail valmistatud paadihaagisega sama teema.Rihtisin pika toruga rattavõlli väänates kokkujooksu parajaks ja ei söönud rehvi paar tuhat km,aga kui palke vedasin läks jooks jälle paigast.lõpuks tegin Audi tagasillast uued rattavõllid ja nüüd mure murtud.

[v6sa]

Möötsin siis vahed ära, 10+ mm on lahkujooks asjal. Rehvid jooksevad säänseteks üsna kiirelt...
Mismoodi teda rihtida?

Sent on ikka karm...

Selgita välja, kas kõver on üks või mõlemad pooled võrdselt. Kui võrdselt, siis on siin küsimus valmistajale. Kui üks, siis on keegi sellega millegi pihta sõitnud.

Rihtida võid jõuga (pika kangi või autoga pressides) või lahti lõigates ja uuesti keevitades. Täpne töö mõlemal juhul.

[Marko]

Lahtilõikamiseks pakuksin sellise variandi: võlli sisemise otsa keevitus torupuuriga lahti puurida. Neid puure on pea igas läbimõõdus saada. Paenutamisel ei tea, misasi järgi annab, kõver võll ei ole ka hea.