[pen.skar]

Jätkan: Et sellele klapile kergemini juurde pääseda, tuleb ks.pump maha võtta. Keres on uuel pumbal klapistuts keermeliimiga kinni. Kui plaanis Mtz kuulklapp(hulga töökindlam) panna tuleb stuts ära saada, muidu las jääb. Aitab kübarmutri mahavõtmisest. Selle all väike tugiseib, sisekeerme niitides peen vedru ja silindriline klapp ise. Kas vedruke katkenud või sil.klapp vaja uuesti liikuma koolitada.

[Tehnikamees]

Tänud . niisiis et igaljuhul peab maha võtma. Aga kas seal on mingeid nippe ka või äkki mingi asi mida peab meeles pidama ? Et noh katki midagi ei läheks seal kübarmutri all. Küsin siis veel kuidas see pump uuesti paika panna ? Vanaisa on seda teinud aga noh ei imesta kui tal juba meelest ära läind

[Tehnikamees]

Hea ksf pen.skar, mis väljalaskeaastaga alates mõtled sa uuemat KSP-a ?

[pen.skar]

See ühe plunzriga või mõne keeles pöörispea pump ND oli T 25, T16m mootoril aegade algusest liidu lõpuni. Võibolla Leedu toiteaparatuuri tehase kaugelejäämise tõttu hakkas hiljem tulema ridapumba YTH`ga.
Uus paber peenfilter võib kortsu minna eelnevast halvast hoidmisest. Originaalis on ta kinnises kilekotis. Omal kunagi Mtz sisse sai pandud pool aastat keldris ilma kileta, riiulis olnud f.element ja etteandepump suruski selle kortsu. Õhuniiskuses paberi pind muutus kütust mitteläbilaskvaks- kogu moos.
Pumba mahavõtmisel tõmba kriips pumba ääriku ja mootori jaotushammasrataste karbi tagaplaadi peale. Tõenäoliselt oli pump õieti peal ja saad hiljem täpselt samale kohale tagasi. Pumba tagasipanekul vaata kõigepealt et tema flantsi üksik lai nuut satuks samasugusesse laia vahesse hammasrattas. Selle nägemiseks võta tunnilugeja kaanega koos maha. Käsitsi nõksuta-suru pump lõpuni paika ja alles siis keera neli polti kinni. Tihti juhtub, et jääb u 10 mm vahe(nuudid ei ole paigas), keeratakse aga kinnitusmutreid- küll kohale tõmbavad. Aga ei, käib prõks ja pumbaäärik puru.

[unimüts]

See ühe plunzriga või mõne keeles pöörispea pump ND oli T 25, T16m mootoril aegade algusest liidu lõpuni kindlasti sama. Võibolla Leedu toiteaparatuuri tehase kaugelejäämise tõttu hakkas hiljem tulema ridapumba YTH`ga.

Huvitaval kombel pean veidi vastu rääkima. Erinevaid pumpasid minusilmis on tükki 3.

Minusilmis vähemalt
"esimeseks" pumbaks saab nimetada pumpa, mis tuli harkovi t25 masinaga välja ja mida paigaldati ka esimestele t25a masinatele kuni vist 1982a.
Väliselt pumpadel erinevus seisneb pimenuudis ja alumises võllis.
Esimestel oli pimenuut ca 6mm lai ja otsast vaatas vastu suur splinditud poldipea. (mälu/silmajärgi ehk 32mm) Alumine võll iseenesest oli kahes tükis "kaks kahvlit".

Teine on uuem alates 82aasta. Pimenuut oli ärakäiv ja oma 8cm pikk jubakas. Alumine võll ühes tükis juba. Selle pumba juures on see aga, et esimest pumpa ei olda nõus remontima, sest varuosi polevat saada.

Mul enda masinal oli selline pump peal 90a toodetuna. Sellel oli veel pumpa tagant tuleval strutseril "tagasivoolu takistav klapp" (sarnase ehitusega nagu rusi stutseridki vedru/kuuliga). (pumba tagumise küljepeal alumine sturser, sellest jookseb tagasivool peenikest toru pidi etteande pumpa.
Sellist stutserehitust kohtasin mina pöörispea pumba puhul esimest korda.
http://hurtowniarolnicza.pl/czesci-do-ci...5-org.html

Kolmandat varianti olen ise kohanud piltide pealt üliharva. Sellel variandil oli filtrist pealetulev küte suunatud kütusepumba pumbapea alla. (etteandepumba poolt vaadates) Uuematel pumpadel alates 92a on mõndadel isenditel isegi "oletatav astmeline koht" pumbapea all olemas.



Nb teeme nüüd nii, et keegi mind maha ei löö, kuna mu venekeele oskus on "alla igasuguse nivoo" ja selle asemel vaatame hoopis pumba manuali.

http://eknigi.org/tehnika/142175-odnoplu...asosy.html

Pumba mahavõtmisel tõmba kriips pumba ääriku ja mootori jaotushammasrataste karbi tagaplaadi peale. Tõenäoliselt oli pump õieti peal ja saad hiljem täpselt samale kohale tagasi. Pumba tagasipanekul vaata kõigepealt et tema flantsi üksik lai nuut satuks samasugusesse laia vahesse hammasrattas. Käsitsi nõksuta-suru pump lõpuni paika ja alles siis keera neli polti kinni. Tihti juhtub, et jääb u 10 mm vahe(nuudid ei ole paigas), keeratakse aga kinnitusmutreid- küll kohale tõmbavad. Käib prõks ja pumbaäärik puru.

Palju kergem on võtta tunnilugeja poolt lisaks lahti. (3 mutrit 10 võtmega). Eemaldada õli sissevalamis kopsik koos tunnilugejaga. Seestpoolt ei ole pimenuudiga variandil midagi vaja lammutada. (tunnilugejat edasivedavat plekki ei ole vaja eemaldada - sellega võib vaid süütenuga valeks ajada.)
Teiselt poolt pump külge tõsta ja aidata pimenuut õigesse astmesse.
Enne pumba poltide kinnikeeramist peab olema pump juba vastu mootorit.

Kui aga pimenuuuti ei ole ja on hammasrattaga kütusepump, siis on kasulikum juba mõni targem appi kutsuda.
Läbitehtud teema endal ja ütleks, et seal ei piisa poldikeeramis oskusest vaid on vaja veidi mõtlevat pead ka. Maadlesin isegi 2 õhtut, et kuidas võtta pump maha, nii et küttepumba otsas olev kiil jaotuskasti ei kukuks. Kuidas süütenurk jääks paika ja kuidas süsteemi lammutada nii, et meisel ja haamer käiku ei läheks.

Paljud inimesed millegipärast võtavad pöörispumpa valest kohast üldse lahti. Jäetakse otsaflants mootori külge ja hakatakse neid pumbapoolseid 4 mutrit lahti võtma. (olid vist 12 võtmega 7x7cm suuruse ruudu sees)

Kütusepump võetakse koos otsaflantsiga maha 4 pikka 10mm jämedat polti (alumistel oli mutter, ülemistel otsaflantsi sees keermed) Jooksevad need poldid läbi mootori otsakaane.


Ridapumpasid on ka kusjuures vähemalt kolme varianti.
Eestis müüdav 2ne ridapump (rusi pump poole väiksem)
Boschi pump - mis on üldlevinud poola tegelastel.
http://hurtowniarolnicza.pl/czesci-do-ci...rettyPhoto
http://hurtowniarolnicza.pl/czesci-do-ci...rettyPhoto

Ja siis venelaste imede ime.
http://fermer.ru/files/forum/2009/12/46375/nasos.jpg

[Tehnikamees]

Aitäh vastajatele! Olen kuulnud, et kvaliteetsemad on ridapumbad. Kas see jutt vastab tõele ning kui siis mis seal paremat on? Jah kuramused kallimad küll

[unimüts]

Aitäh vastajatele! Olen kuulnud, et kvaliteetsemad on ridapumbad. Kas see jutt vastab tõele ning kui siis mis seal paremat on? Jah kuramused kallimad küll

Helista mõnele pumbaremontijale seletab sulle eelised ära.

Reaalsus aga see. ridapump on hea, kuid 4 pütalise masina peal.
t25a mootoril ju töötakt 1:2:0:0 Kujuta ette nüüd plunserite tööd. Esimene pauk annab kütet, teine pauk annab kütet, kolmas pauk kuiv, neljas pauk kuivalt.

Mul 3st ridapumbast 2tk on käinud kapitalremondis. (kolmas pump on uhiuus - ehk seetõttu pole remonti vajanud)
Üldjuhul ridapumba eelis on talvel käivitumine. Muus osas pole vahet kas pöörispea või ridapump.
Endal pigem küsimus kust leida "odavalt" vene tehase pöörispea pumpa. Neid liigub, kuid heal juhul paar korda aastas ja asuvad pärapõrgus.

Ridapumpasid ka tekkinud erakätest müüki. Kuid nende hind ka seal 150-200euri juures.

[pen.skar]

To unimüts. Tänud, parandasin. Ausalt öelda ei mäletagi, kus on suurel ja väiksel NHollandil õlim.varras. Väikse ajan lehtlasse ja oleks selle põrandal õlitilkki hommikuks. No ei ole! Lääne masinatega jään juba tehnikavõõraks- seal pole kaua midagi näppida. Väga tublid on need noored mehad, kes alustavad vene tehnikaga. Saavad hiljem lääne masinate tehnilise hooldega hakkama (rahaline võit) ja erakorraline remont pole ka midagi hullu. Ja kujutavad reaalselt ette mis seal toimetab ja juhtuda võib kui nii teha. D 21 käib jah Harley moodi, kuid ridapumbal iga plunzer toidab ikka oma silindrit kahe mootoripöörde juures korra. "Kuiva pauku" ei saa kuidagi olla. Vast siis kuidagi, kui neljane T40 või Mtz pump on D 21 toitma pandud. Pöörispeal teeb jah tiiru vahepeal tühjalt, kuid sel ajal nukki teda tõstmas pole. Jäävad mingid väändevõnked?

[unimüts]

D 21 käib jah Harley moodi, kuid ridapumbal iga plunzer toidab ikka oma silindrit kahe mootoripöörde juures korra. "Kuiva pauku" ei saa kuidagi olla. Vast siis kuidagi, kui neljane T40 või Mtz pump on D 21 toitma pandud. Pöörispeal teeb jah tiiru vahepeal tühjalt, kuid sel ajal nukki teda tõstmas pole. Jäävad mingid väändevõnked?

Mul endamjaolt on rahakott enda "vead ja head" kinni maksnud. Ja ütlen ausalt õpperaha on korralikult makstud. Kahjuks puutun põllumajandusega vaid hobikorras kokku.
Siiamaani jõudnud ka järeldusele, et sitast saia tegemine on mõtetu. Parem kohe rohkete rosinatega sai ette võtta. Tulemus on sama, - erinevus vaid selles, et rosinatega saia puhul saab saia pikemalt nautida ja hiljem jääb raha rohkem kätte.
Eks see ka põhjuseks, miks viimasel ajal oleme soetanud rohkesti vene tehnikat (odavuse ja väikse maalapi tõttu), mille läbisõit või töötundidearv on väiksem kui aastane töökoormus oli masinatel majandis.

Ridapumbast
Kuiv pauk toimub küll. Ära küsi mult kuidas. Kuid pumba ülemises osas pidi ridapumbal olema mingi võll, mis poole töötsükli ( 1:2:0:0) ajal kuival on. Mistõttu kuluvat ta ära.

[Tehnikamees]

To pen.skar. Enne unustasin öelda, ei kui möödund suvel sai uus peenfilter sisse pandud, sai ta toodud poest ning kohe ikke sisse topitud. Pärast paar nädalat hiljem, uuesti sisse vaadatud ning siis oli ta juba "lõõtsmoonik" . Seal peenfiltri korpuse põhjas on ju vedru kurinahk, mis päris kindlameelselt ikke peenfiltrile peale surub. Eks jah etteandepump ka aga ma arvan, et suurema töö teeb ikka see vedru peale surudes filtrile, millle tagajärjel see siis moonik?
Loodan, et too on see parempoolne korpus, mida mõtled. Laenan siis ksf muska71 pilti

   

[pen.skar]

To tehnikamees. Kas siis pahad on sokutanud sinna suvalise vedru? Originaal on kahe näpu vahel kergesti kokkusurutav. Ülesanne -suruda filtrielemendi kummtihend vastu malmkaant ainult niipalju, et etteandepumbast tulev puhastamata kütus otse kõrgsurvepumpa ei satuks. Veel mida tuleks vaadata- settepotil on ülal sõel. Kui sõel ära keerata siis tuleb ära ka auguline ketas, mis sissetulevat kütust laiali suunab. Vaat need augukesed võivad paagisettest täitsa ummistuda ja etteandepump jääb nälga. Ja peenfiltril on peal üks stuts, millest peenemat sorti toru läheb paaki või halvemal juhul etteandepumba ette. Stutsi tasub heas valguses uurida. Sellel on filtrissesattunud õhu koos mingi osa kütusega automaatseks paaki ümbertegemisele saatmiseks imepeen külgava tehtud(alla milli kindlasti). Ja kui sinna avasse on mingi agalutsak ette istunud, hakkab masin aegajalt mingi näiva põhjuseta koolema. Pumpad, õhutad, saad tunnikese liikuda ja jälle...

[Tehnikamees]

Tänud jällegi vastamast, eks kevadel/suvel hakkan teemat veel uuendama, kui kõnealuse põkatsiga kordasaamise nimel pingutama hakkan Kahjuks seisab ilmastiku käes, aga ostsin nüüd sügisel vähemalt presendi nina peale talle, mootor jäab kuivaks Lisan siis preparaadist (kui nii öelda tohib) pilte ka

[raivo45]

Kui isa suvel Pärnus põllumehe kaubamajas(vist) etteande pumpa ostmas käis, siis uuris ka kõrgsurve pumba kohta. Räägiti, et nemad enam pöörispumpasid ei müü kuna neid toodi palju tagasi kuna ei töödanud või koolesid ära(ei mäleta täpselt) ehk siis olid halva kvaliteediga. Nii, et nemad müüvad nüüd ainult ridapumpa mis maksab natuke alla 400 euro.

[Tehnikamees]

Tervitus jällegi foorumirahvale!
Nüüd talv otsa sellest vene tehnika remondist ning sellega kaasnevast peamurdmisest puhkand ning tuleb hakata jälle edasi vaatama sõpra põkat. Täna siis tõmbasin algatuseks tsentrifugaali tal lahti ja uurisin ta sisemust. No mis ma seal ikka uurisin - vanaisa teda kunagi puhastanud polegi ning toho koledust, mingi 2cm -ine kultuurikiht oli ikka täitsa olemas fekaal maha ja detailid likku. Võtan head nõud kuulda ning selle pumba peab ka maha kiskuma ning vaatama, mis olukorras see tagasivooluklapp on, ka vedru. Peaks pihustid ka stendi saatma, kontrollimise mõttes aga eks seda viimast siis paista ole. Katsun nüüd varsti pilte ka lisada, nüüdseks selle tegevuse läbiviimiseks paremad võimalused.

[Tehnikamees]

Tervist, pole old eriti tuju seda kurjamit remontida aga siiski peaks Alustuseks küsiks, et kas uuem, eelmisel aastal ostetud etteandepump on ikka õigesti paigaldatud? Kurat juhendit ega midagi kaasas polnud.
   

   

Võrdluseks ka vana etteandepump, mis peal oli.
   

Ja tagasivooluklapp on selle alumise kübarmutri all jah?
   

[muska71]

alles hiljuti ühest teisest ksp teemast inspiratsjooni saades tegin põka pumbal torustiku veits ümber.Too läbipaistev voolik mis sul tagasivoolust tuleb viisin oytse paaki(sul läheb pealevoolu)Nii peaks õhk kergemalt uttu tõmbama.Siiani pole see rats probleeme tekitanud ja põka kargab kenasti käima ja ka töötab häste.Kui jälle lolli möla ajasin siis andke julgelt pasunasse

[Tehnikamees]

Aga sellegipoolest peaks ta ikkagi õigesti peal olema, jah?

[raivo45]

Õigesti muidugi.

[Tehnikamees]

aitäh! no siis on see vähemalt välistatud. Mis siis nagu edasi peaks tegema olen? Vist pump maha ja selle klapi kallale. Või on veel mingi kergem viga, mis võib olla, mille võiks enne suuremaid töid välistada? Hea oleks, kui saaksin käivitamisest video teha, kas see äkki aitaks teid rohkem?
Aparaat on ise muidu selline:
   

[Matuu]

aitäh! no siis on see vähemalt välistatud. Mis siis nagu edasi peaks tegema olen? Vist pump maha ja selle klapi kallale. Või on veel mingi kergem viga, mis võib olla, mille võiks enne suuremaid töid välistada? Hea oleks, kui saaksin käivitamisest video teha, kas see äkki aitaks teid rohkem?
Aparaat on ise muidu selline:

Arvan et video pilt võib aidata