[unimüts]

- Saksamaalt toodud ka 4000 tunni kandis masin. Elu aeg vist kuskil lägaga tegelenud. Välimus korralik, sees jube virtsahais, elektroonika nöögib ussitavate juhtmete ja pistikute tõttu. Aju lahkus siin elust.
Käigukastis ega sillas õlisid vahetatud polnud kunagi. Kõik punnid peale mootori oma tehase värvi all. Samuti ilusti täidetud hooldusraamat firma templitega, mida enam ei eksisteeri...
Näiteid võiks tuua veel... Itaaliast ja Prantsusmaalt, Hollandist.

Kas sa loodad, et vene tehnikaga vastupidi miski on??

Need masinad mis mina näinud olen, t25a või mtzid, neil pole ka pooltes kohtades peale tehase õlilisamise, kuskil õli vahetatud.
See, et käigukasti õliväljalaske punn on veel tehase värvi sees on täitsa normaalne. Hea kui käigukast päris kuivale pole jäetud. Tagasillast parem ei räägi üldse - see pole traktori osa ja seda ei pea "omanik" kaema.

Reaalsus on tegelt ju selline, et kaabakaid, kes masinast ei huvitu on ka mujal. Hästi arenenud riigis saab lihtsalt traktori kergemini maha kanda.
Ise võtan ma nii. Eestis on palk 1000euri. mujal 2-3x suurem. Kas traktor mis maksab seal 30-50tuh peab end tagasi teenima 1 või 3 aastaga.
1aasta = tööinimesel 180tundi kuus ehk st tuleb arvestada laias laastus 2000tt aastas. Kui mootori hooldus heal juhul veel ära tehakse, siis teised jubinad (vahekast, käigukast, tagasild jne) peavad selle 2000tt vabalt vastu ilma õlivahetuseta. Parimal juhul isegi topelt ehk 4000tt. - juhul kui selle aja jooksul veel mingisugune õlilaadne ollus seal sees taset hoiab.

Järgmisena tehaksegi paberimajandus korda ja müüakse järgmisele lolllile. Eestis ongi seetõttu ka esimene asi mida teha vaja - hooldus. KUi aga sellest mööda kaetakse - maksab ju hirmkallist hinda. Vändatakse teine 4000tt otsa. Järgmisena avastatakse ka ise, et võinuks õlisid vahetada ja müüakse masin türklasele maha, kes peseb masina üles krutib veidi töötunde ja volla ongi eestlane konksuotsas. - odav hea ja ikkagi lääne masin. Reaalsustaju kaob, peaasi et ära osta saab ja veetaksegi läbikulunud masin kodu. - tulemus hakkab igavene hala pihta.

Reaalsus kahjuks see, et lääne tehnikat hoitakse Eestis keskmisest paremini. (loomulikult on ka erandeid) See masin lihtsalt maksab 10aasta min palga. Mistõttu üritatakse sellest viimast senti tagasi saada. Samas on ka aru saadud, mida paremini hooldad, seda paremini kestab ja seda kauem kestab. Vene tehnikaga see loogika ei pea paika. Odav on hea ja õliaukudest kallatakse viimast saasta sisse.




NB äkki saaks mõni mode sellest teemast t25a välise jutu ära eraldada. Muidu läheb asi väga käest ära.

[v6sa]

...
Kas sa loodad, et vene tehnikaga vastupidi miski on??
...

Ei, sama jama. Aga oskusteavet ja asjatundlikke kõrvu-silmi on enam.

Olen korduvalt öeldnud, et vene tehnika peamiseks hädaks on ihned ja teadmisteta omanikud. Seda võib laiendada suvalisele tehnikale. Kasutatud asja ostja peab seega olema suuteline pommi ära tundma ja sellest õigel ajal eemalduma.

[raivo45]

Millest tuleb selline must ja helepruun nõgi silindri pea külge ja kolvi peale. Kas põlemata diisel+õli äkki? Mootor võtab jubedalt õli ja arvan, et kolvirõngad läbi selles silindris. Teine silinder oli seest suht puhas ja sealt sai ~3 aastat tagasi rõngad ära vahetatud kuna üks lendas pilbasteks, aga ühel jäi vahetamatta sel korral...

[phyl]

Õli põlemine ikka põhjustab seda hall-valge-bees ollust. Kui õli küttena ka kasutad, siis näeb seda ollust ikka väga tihti eelsüüteküünalde peal.

[Daff]

Sellise koksi tekkepõhjusi mitu. esiteks õli, mida mootor usinalt sööb ja korralikult ära ei põleta, siis kütuse kvaliteet ja kolmandaks vähe kuuma. Diisel tahab tuld sada, siis ei pigita.

Sarnase väljanägemisega olid vanasti kolhoosi ajal kõigi farmitraktorite mootorid seest, kuna loksusid tühikäigul enamuse ajast.

[unimüts]

Millest tuleb selline must ja helepruun nõgi silindri pea külge ja kolvi peale. Kas põlemata diisel+õli äkki? Mootor võtab jubedalt õli ja arvan, et kolvirõngad läbi selles silindris. Teine silinder oli seest suht puhas ja sealt sai ~3 aastat tagasi rõngad ära vahetatud kuna üks lendas pilbasteks, aga ühel jäi vahetamatta sel korral...

Sellise pildi peale tekib endal küsimus. Kas omanik peale peldikus suuremat ära ka taguotsa puhtaks pühib. KUi ei siis juhtub nagu pildil püksid ei mahu enam jalga ja püksivärvli vahelt hakkab ollus välja punnitama....

Geeniuse tipp loomulikult on rääkida "rõngaste vahetusest" Ovaalsesse silindrisse toppida uued rõngad. No mida veel. Saaks siis aru, et kolvi-hülsi-rõngaste komplekt on üüratult kallis.

Eks sedasi juhtub, kui keha peab l..li pead ülal pidama.

[muska71]

Sügise jäi suvine küte sisse ja külmaga alles sai küte vahetatud,filtripoti ja pumba soendasin kuumaõhu puhuriga soojaks ja peale seda hakkas tuulutuskorgi 9 vahelt naftat välja puristama,puristab vaikselt siiani kuid mitte nii palju kui algul.Mis võis juhtuda?Kruvisin ka tolle ovaalse kaane maha ja seal all tume vedelik.

[muska71]

Kruvisin pumba küljel oleva vaatluskaane maha ja töötava mootoriga puristas korralikult alt laagri vahelt kütet üles.Alt pressides ei saa ju küte mujalt tulla kui etteande pumbast?Võik eeldada,et etteande pump õhtal või saab seal midagi vahetada?

[muska71]

Põkal jvv zimmer lekkima hakanud,zimmeri enda vahetus vast suht lihtne ümber võlli olev kaas maha ja ilmselt sealt saab välja õngitseda,aga ka jvv võllil endal kena lõtk laagris ja soovib otsa laagri vahetust arvatavasti ja see juba lõbusam tegevus.Tolle kaane eemaldusest ilmselt abi vähe,et palju lammutamist vaja ette võtta,et otsa laager kätte sada?

Ise küsin ise vastan.Zimmeri vahetuseks kane poldid välja ja maha õngitseda,zimmereid 2 tk sees.Laagri vahetuseks lööktõmmitsaga jvv välja toksida(kardaanile kütsin paari punktiga torujupi külge ja haamriga koppides välja ronis pesast)Laager iseenesest kõige hullem veel polnud,küll aga on õhtal too puks kuhu võlli ots toetub,õnneks sai sõrmega välja tõmmata.Enne võlli välja tõmbamist hoovast jvv sisse lülitada siis istub lülitushammasratas kenasti võlli otsas.
Pumbast lasin õli välja tutvusin ka etteande pumbaga ja ladusin kokku tagasi ja nüüd hetkel asi korras ehk siiani pole enam kütet välja puristanud.

[Gravity]

Lihtsalt üks puht teoreetiline küsimus. Nimelt ma pole ühtegi T-25 pumpa ise näppinud aga mis värk on sellega,et plunzeri paarist lekib kütust pumba korpusse? See on siis vanaaja tehnika kaasnähtus?

Uuematel mootoritel(Hatz,Lombardini,Yanmar jne) ennem juba pump nii hõre,et ei jõua lüüa,aga kütet alla poole ei leki. Mingit tihendit pole,lihtsalt täpne plunzeri paari tolerants.

[2715]

Kunagi hallil ajal 2008 aastal tekkis Belarusile samasugune pump peale nagu T-40 ja kusjuures paistis olevat tehasest kohe kuna sinna pandi uus mootor, mis tehtud 1995 aastal.
Vot sellel aparaadil oli ka pidevalt pump naftat täis ja hakkas juba paari tunniga üle ajama kui tase normi panna.
Käis ta mitu korda remondis ja ikka oli see häda küljes.
Siis saigi süda täis ja panime alt õlipunnist tagasivoolu peale ja ülevalt sellest tuulutusniplist toru paaki tagasi.
Niimoodi on ta nüüd käinud senini ja eilegi niitis kraavipervi.
Seega ärge muretsege väga selle lekkiva nafta pärast.
Kaasaegsed pumbad käivad ju ometi kõik nafta sees ja ei kulu midagi ära.
Küte peaks ainult vahetuma ja korpus ääreni täis olema et ei vahutaks.

[muska71]

Kunagi hallil ajal 2008 aastal tekkis Belarusile samasugune pump peale nagu T-40 ja kusjuures paistis olevat tehasest kohe kuna sinna pandi uus mootor, mis tehtud 1995 aastal.
Vot sellel aparaadil oli ka pidevalt pump naftat täis ja hakkas juba paari tunniga üle ajama kui tase normi panna.
Käis ta mitu korda remondis ja ikka oli see häda küljes.
Siis saigi süda täis ja panime alt õlipunnist tagasivoolu peale ja ülevalt sellest tuulutusniplist toru paaki tagasi.
Niimoodi on ta nüüd käinud senini ja eilegi niitis kraavipervi.
Seega ärge muretsege väga selle lekkiva nafta pärast.
Kaasaegsed pumbad käivad ju ometi kõik nafta sees ja ei kulu midagi ära.
Küte peaks ainult vahetuma ja korpus ääreni täis olema et ei vahutaks.

Bochi pöörispea pump ja silmini naftat täis ja minu poolest võib ka põka pump kütet täis olla,aga häiris see et nafta voolas lahinal maha.Loodusreostus ja lisaks kütuse ülekulu.Vahepeal ei tahtnud teine ka mõned päevad kuidagi käivituda ei soojalt ega külmalt kuigi küte tuli peale,aga ta mu rauast kallim ja ju siis oli paha tuju nagu naistel sageli

[mlsluik]

Suht puusalt tulistades pakun et fiksaatorid saab välja võtta, kunagi isegi ühe seksiooniga nii teinud.

[Daff]

Tõusis päevakorda T-25 starteri vahetus. Seoses sellega sai laias netis ringi vaadatud ja tekkis küsimus, et kas MTZ tarbeks mõeldud "väikesed" starterid ka põkale sobivad? Oskab keegi kommenteerida? MTZ starter oma andmetega on pealtnäha asjalikum, kilovatid soliidsemad.

Korra tekkis isegi selline uitmõte, et kui paneks 24V starteri peale, viskaks kombaini ümberlüliti vahele ja voilaa.
"Sellisel juhul peaks juba 2 murutraktori akut põka käima keerama. Või läheb väga "kuliibinluseks " asi?"

[v6sa]

Tõusis päevakorda T-25 starteri vahetus. Seoses sellega sai laias netis ringi vaadatud ja tekkis küsimus, et kas MTZ tarbeks mõeldud "väikesed" starterid ka põkale sobivad? Oskab keegi kommenteerida? MTZ starter oma andmetega on pealtnäha asjalikum, kilovatid soliidsemad.

Korra tekkis isegi selline uitmõte, et kui paneks 24V starteri peale, viskaks kombaini ümberlüliti vahele ja voilaa.
"Sellisel juhul peaks juba 2 murutraktori akut põka käima keerama. Või läheb väga "kuliibinluseks " asi?"

2,15 l töömahtu kahes silindris on üsna raske starterile. Oma kogemuse alusel julgen öelda, et ei jää ka kõige väiksem reduktorstarter hätta käivitamisega, kui akust ainult voolu võtta on.

v6sa@9 aastat Magnetoniga rahul.

24V süsteem on küll võimekam, kuid need ümberlülitid ei hiilga just töökindlusega. Ning akude laadimise kallal pead ka nuputama. Muidu tekib probleeme nende ebaühtlase suremisega.

[Tegelane5]

24V süsteem on küll võimekam, kuid need ümberlülitid ei hiilga just töökindlusega. Ning akude laadimise kallal pead ka nuputama. Muidu tekib probleeme nende ebaühtlase suremisega.

Probleem tekiks ebavõrdsete akude jadas laadmisega aga siin tundub et laadimine jääb 12V nagu ennem. Ainult starteri andmise ajaks lülitatakse 24V peale.

[mlsluik]

Tõusis päevakorda T-25 starteri vahetus. Seoses sellega sai laias netis ringi vaadatud ja tekkis küsimus, et kas MTZ tarbeks mõeldud "väikesed" starterid ka põkale sobivad? Oskab keegi kommenteerida? MTZ starter oma andmetega on pealtnäha asjalikum, kilovatid soliidsemad.

Korra tekkis isegi selline uitmõte, et kui paneks 24V starteri peale, viskaks kombaini ümberlüliti vahele ja voilaa.
"Sellisel juhul peaks juba 2 murutraktori akut põka käima keerama. Või läheb väga "kuliibinluseks " asi?"

Aga milleks 24v starter, MTZ jaoks on ka 12v reduktorstartereid olemas ning käivad nagu nalja, enda ühel metsakal läheb 12v starter 24v süsteemist juba mitmendat aastat, talvel hüppab kergelt käima.... Maha pole veel põlenud ja arvatavasti ei põle ka niipea. Mootori tegin kunagi ära ning ning on alati mineja, üle 5sekundi ei pea ka suurema pakasega kruttima...

[mait666]

Enda T-25'l see starter, tõsi küll eelmise põlvkonna oma. Ei ole probleemi täheldanud, et ei jõuaks käima tõmmata.

[muska71]

Sai mõni aeg tagasi põka ksp pumbal kütusetorud pisut ümber ratsitud.Too tagasivoolutoru mis tuleb pumba peast läheb orginaalis pealevoolu,ühendasin sealt lahti ja otse paaki,nüüd peaks olema lihtsam õhku välja saada.

[Daff]

Põkatsi mootori (samuti D-144) juures ei ole soovitav kasutada kummist ja muust pehmest materjalist voolikuid. Kuum õhk mis jahutusvent puhub ei mõju neile hästi. Tahes tahtmata tekkivad lekked kuna materjalid paisuvad erinevalt. Järgi proovitud omal nahal.Kõige töökindlam variant on just see mis tehasest on peale pandud. Vasktorud ja uued  vaskseibid ning õhul pole enam kusagilt võimalik süsteemi pugeda.
Ja kui ongi vaja õhutada siis lased selle sama toru pumba tagant lahti natukene, lööd käsipumbast seni kuni hakkab ühtlaselt kütet välja voolama, toru kinni ja voila. Õhk väljas. Aga ämber pane alla, muidu saad roheliste käest pragada.