[kr8nik]

Sellise teema jaoks polegi päris õiget alamfoorumit, aga loodan, et siia satub aeg-ajalt ka tehnikaalase kirjanduse huvilisi. Äkki leian niimoodi veel mõne sama kiiksuga huvilise, äkki toetab mõni hea sõna või puuduoleva üllitisega...
Aga asja juurde.
Olen aastakümneid kogunud tehnikaalast kirjandust - põhiliselt autoalaseid raamatuid ja ajakirju, aga ka fotosid ning muud sedalaadi sodi. Justnimelt sodi, sest kapi otsa või riiulinurgale ühte hunnikusse kuhjatud ajakirjad ja raamatud koos kipuvadki rohkem sellesse kategooriasse liigituma. Asjad peavad olema sorteeritud ja süstematiseeritud, iga asi omal kohal, siis on nendest ka mingit kasu. Nii alustasingi oma raamatukogu loomist. Kõigepealt tuli leida sobiv ruum, sest kodust on mind koos nende üllitistega juba ammu välja tõstetud. Hetkel olen juba neljandal rendipinnal, aga asi hakkab kõikidest raskustest hoolimata juba veidi ilmet võtma.
Raamatukogu süda on loomulikult lugemissaal, mille seinteks on raamaturiiulid.

Kõige vasakpoolsem riiul on siis raamatud, põhiliselt autoalased, aga ka üldtehnilist ja liiklusalast kirjandust on, näiteks liiklusõpikud. Olen püüdnud igast raamatust oma kogusse saada kõik välja antud trükid, näiteks on E. Antoni "Amatöörautojuhi käsiraamatut" neli erinevat: 1951, 1953, 1957 ja 1961. Et vajaliku raamatu kiiremini üles leiaks, on nad riiulitel kõik tähestiku järjekorras. Vahepealne kitsas riiul on täidetud erinevate autokataloogidega, mis viimastel aastakümnetel on Eestis ilmunud.
Kaks pildistajale lähemat riiulit on eestikeelsete autoajakirjade jaoks, põhilise osa neist (kaks ülemist riiuli rida) võtab enda alla Autoleht, teisi on ilmunud märgatavalt väiksemal arvul, TM on sellesse riiulisse hetkel veel mahutamata.
Kõige alumisel riiulil on raamatud militaartehnikast ja pisut ka lennundusest.
Vastassein näeb välja niisugune:

Kõige all paistavadki veel sorteerimise järgus olevad TM-id, üleval on kaustad, kus andmed maailma autofirmade ja nende toodangu kohta. Kõige kaugemal riiulil on tehnikaajakirjade köidetud aastakäigud. Suuremast osast nendest kavatsen ajapikku loobuda, selleks on omad põhjused.
Raamaturiiul veidi lähemalt vaadatuna näeb välja niimoodi:

ja üks ilupilt veidi edevamatest raamatutest:

[kr8nik]

Kui päris aus olla, siis kõik minu autoraamatud sellel riiulil pole, mõned on kodus ka, aga samas on paljusid topelt - üks raamatukogu riiulis ja teine kodus.

Raamatu mõiste alla mahuvad ka liikluseeskirjad, olen neidki kogunud kümmekond aastat aga ikka on veel päris palju puudu. Eriti just kõige vanemad ja kõige uuemad. Pildil olevad liikluseeskirjad on kõik erinevad, korduvaid eksemplare on veel paras patakas lisaks, kui keegi peaks huvi tundma.
Autofirmade kaustad näevad seestpoolt välja niisugused:

Ülareas siis lahti Estonia ja Ferrari kaust, veidi allpool VAZ-i oma, selle kõrval KrAZ ja kõige all Motoblock. Loomulikult ei näe kõik kaustad nii kirevad välja, suur osa kaustades olevatest piltidest on mustvalged ja hoopis väiksemas formaadis.
Aga üksjagu ilusaid pressifotosid ootab veel kaustadesse sorteerimise järge:

[viplala]

Ütlen sulle ausalt, et kui feimi tahad , pead oma kogu tänapäeval digiteerima. Päriselt ka. Siis oleks kasu asjast ka teistel. Osta/ostame kambas, skänneri ja elu muutub kõigi jaoks kasulikumaks. Ka sinu hobi saaks hoopis uue suuna. Ma olen üsna kindel, et siit foorumist leiduks nii mõnedki kaasa aitajad. Muidugi töö, pead suuresti ise ära tegema aga mille jaoks hobid siis on?

[DevilDeVille]

Ma võin eraldada suisa tasuta skänneri. Paraku sellise äpu. mis suudab a4 kaupa transformeerida. Käsisöötmisega.

[kr8nik]

Ütlen sulle ausalt, et kui feimi tahad , pead oma kogu tänapäeval digiteerima. Päriselt ka. Siis oleks kasu asjast ka teistel. Osta/ostame kambas, skänneri ja elu muutub kõigi jaoks kasulikumaks. Ka sinu hobi saaks hoopis uue suuna. Ma olen üsna kindel, et siit foorumist leiduks nii mõnedki kaasa aitajad. Muidugi töö, pead suuresti ise ära tegema aga mille jaoks hobid siis on?

Ütlen ausalt, kuulsaks saamine pole mul küll eesmärgiks. Aga, et asjast teistelgi kasu oleks, selle vastu pole mul midagi.
Digiteerimisega on sihuke pisike probleem, et praegu tegelen ma põhiliselt autoalase informatsiooni paberiseerimisega. Mõned mu sõbradki naeravad selle tänapäeval nii veidra suunitluse üle. Samas saan aru, et digikujul on see materjal kõikidele hoopis paremini kättesaadav. Siin tuleb leida mingi kuldne kesktee, pole ju mõtet absoluutselt kõike hakata skännerisse toppima. Ja kõik ei mahu ka sinna...
Äkki seletad oma mõtteid veidi rohkem lahti, Viplala?

---

Ma võin eraldada suisa tasuta skänneri. Paraku sellise äpu. mis suudab a4 kaupa transformeerida. Käsisöötmisega.

Ausalt öeldes pole mul hetkel ühtegi skännerit, isegi mitte eeslükatavat, seetõttu on see väga ahvatlev pakkumine. Pisike kahtlus on selle A4 formaadi koha pealt, sest väääga paljud asjad ei taha selle raami sisse mahtuda.

[Alts]

See skännimise värk on nö. "traditsioonilisi meetodeid" kasutades tohutult ajamahukas. Lisaks sellele ei ole madalama ja keskmise hinnaga skännerid just kõige pikaealisemad. Mul ema laenutab raamatukogust tema hobidega seonduvaid ajakirju ja raamatuid, ning skännib neid enda tarbeks arvutisse. Viimase seitsme aasta jooksul on läinud neli skännerit ja iga järgmine on eelmistest kallim olnud.

Pean tunnustama ka Teie abikaasat, kes laseb sellisel hobil toimuda. Kogun köidetud perioodikat ja pidin lihtsalt enamuse asju joonelt maale viima, kuna prouale ei meeldinud riiulid ja neil asuv "igasugune jama".

[kr8nik]

Pean tunnustama ka Teie abikaasat, kes laseb sellisel hobil toimuda. Kogun köidetud perioodikat ja pidin lihtsalt enamuse asju joonelt maale viima, kuna prouale ei meeldinud riiulid ja neil asuv "igasugune jama".

Sa ei lugenud minu postituse algust küllalt tähelepanelikult, seal oli lõik: "Kõigepealt tuli leida sobiv ruum, sest kodust on mind koos nende üllitistega juba ammu välja tõstetud. Hetkel olen juba neljandal rendipinnal, aga asi hakkab kõikidest raskustest hoolimata juba veidi ilmet võtma."

Aga abikaasat võib tänada küll, sest praegu veel lubab ta mul öösiti kodus magamas käia!

[viplala]

Digiteerimisega on sihuke pisike probleem, et praegu tegelen ma põhiliselt autoalase informatsiooni paberiseerimisega. Mõned mu sõbradki naeravad selle tänapäeval nii veidra suunitluse üle. Samas saan aru, et digikujul on see materjal kõikidele hoopis paremini kättesaadav. Siin tuleb leida mingi kuldne kesktee, pole ju mõtet absoluutselt kõike hakata skännerisse toppima. Ja kõik ei mahu ka sinna...
Äkki seletad oma mõtteid veidi rohkem lahti, Viplala?

Tegelikult läks mul meelest, et vahepeal on aeg edasi läinud ja skänneri asemel pakub palju kiiremat lahendust fotokas. Teed vastava rakise, kuhu kinnitad teatud kindlale kaugusele fotoka, ning all lihtsalt lappad lehti ning plõksutad pilte. Mõttekam on vist teha ühe lehe poole peal olevad pildid enne ja siis teise poole peal olevad. Hiljem arvutis saab õigesse järjekorda tõsta. Et saada pilt alati õigesse kohta suunatud, peaks äkki lehe peale hingedega klaasi, millel on raam markeriga peale joonistatud. Sellisel juhul annab klaasiga ka lehe sirgeks suruda. Valgus peab muidugi õige olema, et klaasilt peegelduma ei hakkaks. Ütleme nii, et mõtlemisruumi jagub Samas tekitab sellise seadme tehniline pool ka endale juba sportlikku huvi

Hiljem saab ju fotosid töödelda vajadusel, ning PDF'ina netti riputada. Kui huviga väga sügavuti minna, siis on võimalik näiteks JPG pealt, vastavate progedega ka tähemärgid tekstiks muuta. Kuid ma arvan, et piisaks ka hästi tehtud fotodest, mitte eriti palju kaaluvatest, kuid just hästi üles võetutena, mis on raamatuks koondatud PDF'ina. Eks selline lahendus oleks ka sulle endale lõpuks mugavam/odavam. Jääks ära raamatukogu ruumid, ning hobiga saaksid tegeleda ka kodus, ilma, et naine pahandaks

E: Samas miks mitte ka kõike digina välja lasta, ok, võibolla tõesti mitte kordustrükke, kuid igasugune muu kraam küll. Minulgi vedeleb näiteks kapiriiulil üks raamat, kus on mingite vene aegsete mootorite joonised. Käsitsi kellegi poolt tehtud ja raamatuna (kui seda saab niiviisi väljendada, kuna ta ei anna nagu päris raamatu mõõtu välja) trükitud. Kindlasti oleks kellelgi sellest kasu. Keegi vajab alati informatsiooni, kuid tavaliselt see vajaminev inf on kolmandate inimeste sahtlites, kellel on piisavalt kade meel seda kõike jagada. Sinust ma vaevalt seda usun. Ja kui sul on inf olemas, miks mitte seda oma hobiga ka teiste jaoks kättesaadavaks teha. See aitaks ka tulevasi tehnikast huvitatud noori, kellel on vähe kasu kusagil Kapakohila keldris asuvast raamatukogust, mis võib tänapäeval unustusehõlma vajuda hetkega.

Süsteemi ülesehitusel on minust targemaid siin omajagu. Ses suhtes ma väga abiks olla ei saa.

[Coger]

Sellise portsu kirjanduse juures saab see skännimine ropp töö olema. Pigem ikka jooksvalt skanneerida vastavalt vajadusele, teatud üllitisest teatud leheküljed.

[motamees]

...Kõige kaugemal riiulil on tehnikaajakirjade köidetud aastakäigud. Suuremast osast nendest kavatsen ajapikku loobuda, selleks on omad põhjused...

Kas loobumise põhjus saaks olla ka avalik?

[Marko]

Kas skannimise ja netti riputamise juures peaks ka autorikaitse peale mõtlema?

[kr8nik]

Sellise portsu kirjanduse juures saab see skännimine ropp töö olema. Pigem ikka jooksvalt skanneerida vastavalt vajadusele, teatud üllitisest teatud leheküljed.

Mulle tundub, et see on mõistlik mõte.

---

Kas skannimise ja netti riputamise juures peaks ka autorikaitse peale mõtlema?

Vot see ongi see probleem, miks ma selle digiliputamise poolt nii väga ei ole. Paberikujul asjad on minu omad ja keegi ei saa keelata minu sõpradel neid sirvimast või vajadusel (enda tarbeks) koopia tegemist. Suurel digilavastusel hakkavad aga igat laadi juriidilised probleemid pihta.

---

...Kõige kaugemal riiulil on tehnikaajakirjade köidetud aastakäigud. Suuremast osast nendest kavatsen ajapikku loobuda, selleks on omad põhjused...

Kas loobumise põhjus saaks olla ka avalik?

Hästi lühidalt vastates - loobun, sest ma pole nendega rahul (teisisõnu - need ei rahulda mind enam ). Lähiajal valgustan seda teemat veidi põhjalikumalt.

[kr8nik]

Püüan kõigepealt vastata Viplala poolt tõstatatud digiteemale. Tegelikkuses kerkib see teema üles seitsmel-kaheksal juhul iga kümne raamatukogukülastaja kohta, seega pole Viplala mõttekäik mitte midagi ebatavalist. Miks ma pole sellest senini tuld võtnud, on eespool juba põgusalt räägitud (meeletult suur töömaht, autorikaitse jne.). Samas olen alati 100% nõus olnud oma varamut huvilistele avama. Ja kauge maa tagant on seda loomulikult mugavam teha digikujul. Minu arvates on seni parim lahendus see, mille ksf Coger välja pakkus - digiteerida vastavalt vajadusele. Tõsi, hetkel napib selleks tehnilisi vahendeid.
Seega, kui keegi oskab välja mõelda, mismoodi seda suurt ajakirjade ning raamatute hulka (ja neis sisalduvat informatsiooni) kõikide huvides paremini ära kasutada, siis pakkuge välja!

[kr8nik]

Pisut pikemalt ka ajakirjade aastakäikudest. Teoreetiliselt on tegemist ju suurepärase asjaga - kogu ajakirja aastakäik on köidetud ühiste kaante vahele - turvaline hoida ja mugav kasutada. Tegelikkus on siiski pisut teistsugune. Esiteks on näiteks mingit konkreetset artiklit ühe ajakirjanumbri kaupa märksa mugavam otsida, kui tervet aastakäiku korraga lapata. Kui koopia tegemiseks läheb, siis on vahe nii totaalne, et sellest pole mõtet rääkidagi. Teiseks, korralikku komplekti mingi ajakirja aastakäike on väääga raske kokku saada. Siit-sealt kokku ostetud üksikud köited on oma stiililt ja isegi mõõtmetelt pahatihti nii erinevad, et neid ühiseks komplektiks mitte kuidagi kokku lugeda ei saa. Ja mitu korda on pärast (eba)õnnestunud ostu selgunud, et soetatud aastakäigust on siiski mõni ajakiri puudu.
Jääb muidugi võimalus ise kõik ilmunud ajakirjad ükshaaval kokku koguda ja lasta ära köita, aga miks teha suure raha ja vaevaga valmis asi, mida sa tegelikult nii väga ei tahagi (vaata punkti 1 kasutusmugavuse kohta!).
Lahenduse leidsin vanadest Tehnika ja Tootmistest välja rebitud lehti (tõstke palun käsi, kes pole kunagi vanadest Tehnika ja Tootmistest autoteemalisi lehekülgi välja rebinud!) lapates - kui need lehed lõigata sobivasse formaati ja pista õiges järjekorras ükshaaval A4 kiletaskutesse, siis tekib köidetud aastakäiguga üpris sarnane üllitis, kuid see on tunduvalt mugavam kasutada, sest välja on jäetud kõik mittevajalik ning vajaliku saab igal ajahetkel kaustast välja võtta, lugeda, kopeerida ja taas tagasi panna. Ma ise nimetan neid kaustasid Tehnika ja Tootmise kontsentraadiks ning kasutusse lähevad kõik kortsus, kärisenud ja väsinud eksemplarid. Pildil töö käib.

Terved ja korralikud ajakirjad on aga arhiivis, mis asub kohe lugemissaali taga. Seal on ajakirjade valik tegelikult veel mitu korda suurem, sest kõiki ajakirju pole mul mitut eksemplari, et lugemissaali riiulile välja panna. Aga hea tahtmise korral saab neidki näha.
Aastakäikude teema lõpetuseks - kui T ja T kontsentraadi maht ja kvaliteet mingil ajahetkel ületab köidetud aastakäigu oma, siis annan need mõnele soovijale ära. Jälgige reklaami!

[motamees]

...Lahenduse leidsin vanadest Tehnika ja Tootmistest välja rebitud lehti (tõstke palun käsi, kes pole kunagi vanadest Tehnika ja Tootmistest autoteemalisi lehekülgi välja rebinud!) lapates - ...

Ei tõsta kätt, sest ainult rebimise metoodikat tarvitades on võimalik TjaT ajakirju säilitada. Ma olen ikkagi tehnikahuviline, mitte parteiaktivist.
Jätsin järgi kaaned ja tehnika osa. Kaantel oli ka tehnika pilte ja sisukord. Muu majandus ja kommunism läks tuleroaks.

[kr8nik]

Seoses Saaremaa ralliga on 10. oktoobril minu tehnikaraamatukogus lahtiste uste päev. Kaugemalt tulijatel hea võimalus ühekorraga kahte asja kaeda. Alustada võiks kusagil hommikul 9-10 paiku ja õhtul 6-7 välja. Kohapeal kontakt 5373 1 nelisadakaksteist, siis saab täpsemalt kokku leppida.
Toomas/kroonik