[Basilio]

Äkki teflonilisandiga õljum? Panin korra säändest oma autovärava hingedele kui need kippusid lörtsise ilma ja nulli ümber pendeldava temperatuuriga kinni külmuma. Korra murdsin hommikul kiiruga isegi ühe hinge küljest ära. Tavaõlid pikalt ei aidanud, teflon aga küll. Kui siis soojaks läks, tekkis teine häda - värav käis nagu udusulg. Iga pisem tuulehingus lükkas lahtist väravat nagu ise tahtis. Pidin iga kord toed vastu panema et nina ees kinni ei virutaks. Värav muide, selline õhuline ja väikese õhutakistusega ning raskest metallist.

[Wiki432]

Vene ЦИАТИМ 201 peaks spetsifikatsiooni järgi jääma temperatuuri langedes sama viskossusega. Iseasi, kui laagrimääre ta on.

Edit: on olemas ka kaasaegsem asendus - ЦИАТИМ 221, kuid selle saadavust ei oska kommenteerida, ise näppinud ei ole. Kirjade järgi justkui peaks sobima.

[pen.skar]

Oi-oi, Tsiatimi küll ärge pange. Äge kliister! Omal kogemus- töölaua sahtlid käisid kriiksuga lahti. Tegin siis käigusooned -201`ga kokku. Nüüd venita kogu jõust, tulevad aegluubis järgi. Ei kao ajapikku vahelt  ja diisliga pesu ei võta maha ka. Tõin Plexu valmis, eks kevadel võtan ette, või tasub kohe WD`d vahele lasta? Niipalju on kasu, et mu 30 aastased jõmpsikad ei tassi sahtlist võtmeid laiali. Piirduvad haamri ja paari varnasrippuva silmusega.

[Janka]

Oma lolli ajuga leiaksin MoS-i (molübdeensulfiid peaks vist olema) sisaldava mögina. 
Mõned demontaaži aerosoolid (roostetanud koostudele) sisaldavad seda asja ka.
Hallides määretes on seda kindlasti. Näiteks seesama, millega püsikiirusliigendeid määritakse.
No ja siis võib juba selle halliga määritud laagrit üritada wd ja kasvõi nendesamade keermetele mõeldud roostesurmadega vedeldada.
Pole kindel, aga arvan, et mingi aja töötab. Parem igatahes, kui paljas wd.

[Wiki432]

Ei ole küll tsiatiimi-kallistajate klubi liige, kuid nii maha seda ollust küll ei teeks. Eile pidin näpuotsaga just seda määret panema. Ei kujuta ettegi, miks ta peaks kleepuma-venima hakkama? Oli ksf! pen.skari poolt sahtli vahele määritu kindlalt циатим 201?
Antud määrde suurimate puuduste hulka kuulub just nimelt vähene kleepumisvõime ja suur oht "millega-iganes maha pestud" saamine. Isegi ülevoolavad veepiisad pesevad selle määrde maha. Kui veel puudustest rääkida, siis kuulub sinna näiteks omadus pärast ekstreemolusid (liiga kiire pöörlemine, ülemäärane kuum, ülemäärane koormus) õli seebi sees välja lasta. Kui kasutada enam-vähem selle määrde jaoks talutavaid tingimusi, on järgmine tehnohool sõlmele mitme aasta pärast. Antud määre ei kuiva aastaid ära, kannatab hästi külma ilma jäigastumiseta ja ei riku kummidetaile.
Kindlasti on olemas samahäid ja paremaidki määrdeid, kuid antud jutt konkreetselt määrdest "циатим 201".
Samuti ei julge väita, et jutuks olnud määre sobiks hästi tuuliku laagrisse. Katsetamise värk.

[Basilio]

Nonii, seltsimehed! Täna on siis üle hulga aja taevas selge ja sain kauaoodatud andmed purkla suutlikkuse kohta jõulude-aegse päikesega. Ega ta nüüd suurt madalamaks enam vaju.
Purkla pealispind kell 12:00 nii keskel kui ka lõpus (keskmine temp) +41*C, tuppa minev õhk +37*C. Õues +4*C. Ega tast praegu küttena suurt abi ole, aga ette soojendatud värske õhk tuleb tuppa ikka.
Ega seda lõbu väga pikalt ole, sest päikesekaar na lühike ja nii madal päike kipub läheduses kasvavate kõrgete puudega peitust mängima.  Ehk siis varjud liiguvad alatasa üle purkla ja segavad üritust. 
Elektrilised paneelid andsid suvega võrreldes poole vähem "e-vaba lektrit", ehk 5,2A oli suurim näit, mida trehvasin nägema.
Edit: Kella poole ühe ajal olid näidud: pind +46*C, õhk +40*C ja elekter 5,7A. Siis pidin linna minema ja andmete automaatne salvestamine logifaili kahjuks veel tulevikuunistus.
Kella kahe ajal pani purkla juba vendi seisma, s.t. õhutemp läks alla +26*C. Tänaseks siis kõik.

[vootele]

Kas purkla üheks variandiks võiks olla ka Makrolon kihtplastik? Mul on siin 2tk. nii ruutmeetriseid tükke, 10mm paksusega ja tumesinist värvi. Kui need nüüd panna vaheseinad vertikaali, siis peaks ju õhk läbi käima?

[viplala]

Edit: Kella poole ühe ajal olid näidud: pind +46*C, õhk +40*C ja elekter 5,7A. Siis pidin linna minema ja andmete automaatne salvestamine logifaili kahjuks veel tulevikuunistus.

Kiireim lahendus oleks 'automatic print screen' proge. Info saaks hiljem kätte piltide näol

[Basilio]

Plaanis on (sõbra abiga) mälukaardi pesa ühendamine Arduinoga. Mul seisab jõude üks fotokaga kaasas olnud 32MB mälukaart, kuhu mahub vaid 5 täisresoga pilti. Suht mõttetu asi seega. Logi saaks sinna salvestada nagu muda. Aga kättevõtmise asi jällegi ... üks miljonist... käsi ainult kaks. Nagu ikka.
Uitmõte on olnud ka andmed reaalajas netti riputada. Keda huvitab, vaatab sealt ise.

[Janka]

Tore, kiisuke
Ootasingi juba ammu, et kuidas see joomlataara detsembris toimetab. Suurt muhvigi ei toimeta...
Jaanuar on minu tagasihoidlike prognooside kohaselt samuti hädine.
Aga veebruar ja iseäranis märts peaksid oma päikesepaistega kassikestel silmad kissi ja kõrid mõnust nurruma ajama  
Elame-näeme.
Edu igatahes!

[viplala]

Plaanis on (sõbra abiga) mälukaardi pesa ühendamine Arduinoga. 

Mis asi see on?

[Basilio]

Mis asi see on?

Selline asi on: 
   
Juhib, mõõdab, toimetab.

[Basilio]

Tore, kiisuke

Kiisuke?! Oma arust rohkem ikka KÕUTS!  
Ega novembrist märtsini lootnudki purklast sooja saada. Rohkem selline eksperiment sportlikust huvist + värske õhk tuppa. Aga märts, aprill, mai, september ja oktoober peaksid rehkenduse järgi vähemalt ühe kuu kütte aastas kokku hoidma. Saab näha. Kevad veel kaugel, ehk õnnestub mul selleks ajaks oma udujutu asemel siia mingi mõistlik andmete kogu üles panna.
Sel aastal oli ka suve algus ilgelt külm. Juunis sadas mõnel pool isegi lund. Mine sa kurja tea, läheb äkki veel suvelgi purklat tarvis?

[isandpauk]

Plaanis on (sõbra abiga) mälukaardi pesa ühendamine Arduinoga. 

Mis asi see on?

mikrokontroller, mida mõni selle foorumi kasutaja on oma silmaga näinud ja vaid üksikud oskavad kasutada. loe lisa http://en.wikipedia.org/wiki/Arduino

[Basilio]

Kui juba linkimiseks läks, siis lühike maakeelne jutt ehk arusaadavam: 
http://digi.physic.ut.ee/mw/index.php/Arduino
See nänn läheb järjest odavamaks ja järjest rohkem on igasugu valmismooduleid ning programme võimalik saada. Ole ainult mees ja lao lego kokku! Alustasin päikesepaneeli pööraja juhtplokist ja see osutus sõrme andmiseks sarvikule...
Praeguseks toimetab mul majapidamises juba 6 kontrollerit ja lähitulevikus paistab neile lisa tulevat. 
Aga see jutt kisub juba veits OT-ks.

[isandpauk]

Miks OT? Juhtautomaatika ehitus, programmeerimine jms. on minu arvates üks osa sellistes rohelise energia projektides. Kas peaks selleks eraldi teema tegema või saatma kõik tegelased "elfa foorumisse"?

[Basilio]

Õige märkus Isandpaugult. Lahkame siis pealegi elektronika poolt. Eraldi teema oleks ehk siiski kohane, muidu eksib rohelise energia huviline siia pealt viiekümne leheküljelisse teemasse päris ära. Mida rahvas arvab?

[Marko]

Teemade lahutamine on halb mõte. Nimelt on palju postitusi, kus on juttu nii soojusvahetist (näiteks) kui ka juhtelektroonikast. Nende lahutamine eeldab selle teema puhul arvatavalt umbes nädalapikkust redigeerimistööd. Kes sellega tegelema hakkab? Kui tegemata jätta ja lihtsalt postitusi tõsta läheb pilt veel segasemaks - nagu oleks eraldi ja tegelikult ei ole ka.

[Basilio]

Ma ei mõelnudki hakata eelnevaid postitusi rappima vaid teha eraldi teema, kus edaspidi kontrollerite ja programmeerimisega rohkem süvitsi minna. Siis ei peletaks spetsiifiline targutamine mitte-elektroonikuid siit teemast minema ja korüfeed saaksid omavahel vabalt võtta. Teemat võiks vedada mõni päris programmeerija. Mina olen rohkem selline lasteaia tasemel pühapäeva-progeja. Kuulan näpp suus mida sõber räägib ja katsun realiseerida või otsin netist vajalikke programme ja kohendan oma tarbeks ringi(kui mõistan). Mõne kontrolleri programm on sõbra tehtud ja kui seal on midagi muuta vaja, siis mõtle või peakolu lõhki, essugi aru ei saa! Tase on nii mäekõrguselt erinev.

[viplala]

Võimalik on teha sisukord esimesse postitusse. Paras jukerdamine muidu, aga samas leiaks infot teemast kiiremini üles.