[tarmo@4x4.ee]

Mis teh.passi margiks tuleb? Muidu asjalik tegevus. Edu.

Margiks tuleb ikka MAZ 8114, nagu originaalis. Lihtsalt mõõdud ja massid muutuvad.

Amortide probleemiga polnud kursis. Siiani olen alati pannud uued KYB gaasikad (vist Niva omad), aga toimimise kohta ei oskagi midagi kosta.
Siin on nüüd kahtepidiseid arvamusi - kas siis on kehvasti disainitud või on probleem originaalamortides?
Seda ei saa ju öelda, et amordid üldse ei liigu, sest kui vedru käib üles-alla, siis peab ka amort liikuma. Olgugi, et jah - mitte nii suure amplituudiga, kui nad töötaksid otse üles-alla.

[väike-tom]

Selle raputamise kohapealt tekkis küsimus; kas mitte nurga all asetsev amort mitte pikema käigu pea tegema kui püstine amort sama kõikumise juures?  Mina oma talupoja mõistusega arvasin ikka, et nurga alla sätiti sellepärast, et saaks pikema amordi panna ja pikem ning sujuvam käik saavutada.
Lihtsalt huvitav oleks teada.

[Marko]

Koormatud originaalzubrikul on amort peaaegu horisontaalselt ja silla liikumine amorti enam tööle ei pane.

[tarmo@4x4.ee]

Koormatud originaalzubrikul on amort peaaegu horisontaalselt ja silla liikumine amorti enam tööle ei pane.

Nii võib tõesti juhtuda ilmselt. Kuna kandevõime on tal originaalis suht väike, siis ma olen tavaliselt vedrulehti lisanud, et ei vajuks nii palju läbi. 
Siin keegi oli samal eesmärgil lisanud keerdvedrud juurde. Mõtlesin ise sama teha, kuid ei soovinud liiga palju keerukust ja raskust lisada (lisaks vedrule veel kausid).

[hillar2]

Trügin teemasse julmalt vahele, aga kas sellist haakesilmust võib paigaldada maasturile http://www.virtasenkauppa.fi/tuote/67569...a-vetokita ? Plaan siis tagumise tala külge, kus praegu originaarkonks puurida oherdiga augud ja poltidega kinni väänata. Originaalkonksu saab eemaldada poltidega. Autoks siis Mitsubishi L200.

[vanapagan]

Selle raputamise kohapealt tekkis küsimus; kas mitte nurga all asetsev amort mitte pikema käigu pea tegema kui püstine amort sama kõikumise juures?  Mina oma talupoja mõistusega arvasin ikka, et nurga alla sätiti sellepärast, et saaks pikema amordi panna ja pikem ning sujuvam käik saavutada.
Lihtsalt huvitav oleks teada.

Tehnikafoorum ju ikkagi....   No kurat küll.   Kuda see käik siis pikemaks läheb kui amort nurga alla panna?  Mida rohkem nurgaalla paned seda lühemaks ju käik läheb, pane 90 kraadi silla liikumise suhtes siis ei olegi enam käiku.  

[väike-tom]

Ah sa vanapagan! Mõõtsin paberil ja ongi Vanapaganal õigus. Kaldus amordi käik tõesti lühem aga mitte olematu ka nüüd.
Ei teagi miks ma seda zubrjonoki lahendust nii tuliselt kaitsen.  Kas need vene insenerid nii purulollid ja joodikud ikka olid. Pigem mingi partei surve tähtaegade suhtes sundis lõpuni väljatöötamata lahendused käiku  laskma.
Haagise põhja vahel ruumi  teatavasti vähe. Püsti asendis amordi pikkuse ning kasuliku käigu suhe kitsendavad seda liikumis ruumi veelgi. Aga zubrjonokil saad põhja vastu silda põhimõtteliselt vajutada. Amort jääb siis jah sinna horisontaali lähedale. Kui efektiivne ta päris põhjas on on küsitav kuid vähe normaalsemas asendis võiks tänapäeva amordist juba asja olla. Kapotid, tagaluugid, maja uksed kõik ju sarnase süsteemiga.
Aga eks igal lahendil omad head ja vead.

[diesel]

ei pruugi seal suurt insenerimõtet sees kuigi palju olla.
saadaolevatest amortidest valiti sobivaim (kui üldse valikut oli) ja aretati külge, nii kuis mahtus.
võimalik, et algselt plaaniti midagi normaalsemat, aga valmistoodang tehti saadaolevast kraamist.

[Marko]

See amordijutt on siin paar lehte tagasi juba läbi nämmutatud. Samas on kusagil siin foorumis pilt mingi auto tagasillast, kus kitsas ruumis on toodud amordi alumine punkt velje sees võimalikult alla pika kannuga, ilmselt saaks ka Zubrikut niimoodi parendada.

EDIT: leidsin võrreldava lahenduse teardropi teemast, peaks Zubrikuparendajatele sobima küll:
https://lh5.googleusercontent.com/-cvc7S...181229.jpg

[tarmo@4x4.ee]

Mõõda mis mõõdad, ikka jääb kitsaks koobaste vahe. Kavas teha sild ca 20 cm laiemaks (10+10), kuid käru raami ei ole plaanis laiendada.

Kas see, kui ratas jääb vedrust 10 cm kaugemale, kui originaalis, võib kuidagi halvasti mõjuda käru käitumisele?
Enda loogika ütleb, et pealisehitust ei mõjuta (tema jaoks ei muutu ju midagi), kuid vedrustus muutub ilmselt pehmemaks (mis on zubrikul niigi pehme), kuna jõuõlg on suurem, kui enne. Lisalehed tulevad muidugi nii kui nii vedrudele.

[Flammable]

Just nii eeldatavalt juhtubki. Lisaks suurem koormus kinnituspunktidele.

Amordid disainiti ilmselt sellised, sest tuli käsk amordid alla panna, saada olid sellised ning käru all oli ruumi naa palju. Lisaks ka zubrjonoki olematu kandevõime. Kui seal ikka 500kg peal on, siis ega suurt vahet pole, kas need amordid seal summutavad mingeid võnkeid või mitte. Peaasi, et rattad liiguvad

[Basilio]

Kui seal ikka 500kg peal on, siis ega suurt vahet pole, kas need amordid seal summutavad mingeid võnkeid või mitte. Peaasi, et rattad liiguvad

Kiikumine ja hüppamine on pooletonnise koormaga samuti kadunud. Jookseb ilusti ja stabiilselt. Rattad hakkavad koopasse peitu minema umbes 1t juures. 

[v6sa]

...

Kas see, kui ratas jääb vedrust 10 cm kaugemale, kui originaalis, võib kuidagi halvasti mõjuda käru käitumisele?
Enda loogika ütleb, et pealisehitust ei mõjuta (tema jaoks ei muutu ju midagi), kuid vedrustus muutub ilmselt pehmemaks (mis on zubrikul niigi pehme), kuna jõuõlg on suurem, kui enne. Lisalehed tulevad muidugi nii kui nii vedrudele.

Miks peaks jäiga sillatala pikendamine nii, et ratas liigub lehtvedrust kaugemale, oluliselt haagise käitumist muutma? Palun füüsikalist põhjendust.

Ilmselt muutub veidi külgsuunalise kõikumise iseloom, kuna silla kaldumine väheneb, mistõttu väheneb ka vedrude kokkusurimine sama rattatõusu juures.

Miks see 10+10 cm oluline on? ATV peaks ju suutma vaevata üle rattakoopa ronida

[tarmo@4x4.ee]

Miks peaks jäiga sillatala pikendamine nii, et ratas liigub lehtvedrust kaugemale, oluliselt haagise käitumist muutma? Palun füüsikalist põhjendust.

Ilmselt muutub veidi külgsuunalise kõikumise iseloom, kuna silla kaldumine väheneb, mistõttu väheneb ka vedrude kokkusurimine sama rattatõusu juures.

Miks see 10+10 cm oluline on? ATV peaks ju suutma vaevata üle rattakoopa ronida

Sest jõuõlg, millega vedrule mõju avaldatakse, pikeneb. Kui nt ratas sõidab august läbi, on vedrutada "lihtsam". Muud moodi ei mõjutagi.

ATV suudab küll üle koopa ronida, aga siiski mugavam on ilma ronimata. Eriti kui on sahk ees ning kõik on lumest märg ja libe. Koopa kõrgus tuleb ca 20-25 cm (peast ei mäleta hetkel). Madalamaga ei mängi välja. Jah, annab panna "ribisid" ja mida kõike veel, et poleks libe, kuid ikkagi.

Alternatiivne variant oligi see, et ronib üle koopa. Ning et see toimuks sujuvamalt, siis koobaste kõrvale (sissepoole) veel koopa kuju järgivad polditavad kõrgendused teha. Seda siis selleks, et ratas ei peaks vaid ca 5 cm laiuselt koopale toetuma, vaid sõidaks täies laiuses üle. Vastasel juhul kisub lenksu viltu. Reeglina kärule ajades ise peal ei istu.
Aga silla laiendamine annab lõpptulemuse parema, kuigi tööd on tsipa rohkem.

Ideaalne oleks raami ka laiendada, aga ma nii palju ei viitsi ehitada (raam uuesti pikuti pooleks lõigata ja mõlemale poole pikitala jupid vahele keevitada.

[v6sa]

...Aga silla laiendamine annab lõpptulemuse parema, kuigi tööd on tsipa rohkem.

Ideaalne oleks raami ka laiendada, aga ma nii palju ei viitsi ehitada (raam uuesti pikuti pooleks lõigata ja mõlemale poole pikitala jupid vahele keevitada.

Paraku pead siiski midagi ette võtma. Subriku originaalrehv on ju 155 ja see on jämedalt 5 cm servast seespool. Vaevalt Sul sinna alla mingi pitsalõikur tuleb, ilmselt ikka 185 rehv, maasturi taha vast isegi suurem.

Laiem rehv+ 10 cm poolelt laiem sild tähendab seda, et subrikust saab "pooltiki", kus ratas küljelt välja turritamas... Kui tahad rattad sisse jätta, pead raami laiendama.

Mina ehitaks haagise ATV järgi ja teeks rattakoobaste vahele eemaldatava võretunneli rattakoobaste kujuga. Aga Sina tee ikka nii, nagu Sul vaja

[diesel]

olen kuskil kunagi näinud sisemiste koobastega käru, kus igasugu murupõkade ja muu veereva mugavamaks peale ajamiseks oli tõmmatud võrkplekist tehtud pikad kaared üle algsete järskude koobaste.
peale-maha ajamine käib ilma järsu ronimiseta ja sama võrgu külge saab panna "tõkiskinga" koorma sobiva paigutuskoha fiksamiseks ja samuti saab sinna külge kohe ka rihmaga asja kinni tõmmata. viimast siis eeldusel, et võrk ise käru küljes ikka kinni on.

[motamees]

...Kas see, kui ratas jääb vedrust 10 cm kaugemale, kui originaalis, võib kuidagi halvasti mõjuda käru käitumisele?...

Sillatala läheb kergemini kõveraks.

[tarmo@4x4.ee]

Selline siis üks järjekordne ümberehitatud zubrik sai:

[v6sa]

Näeb päris asine välja. Mitu korda passis olev tühikaal suurenes?

Silla tegid laiemaks või ĺeidsid soovitud nihutusega veljed?

[tarmo@4x4.ee]

Silla tegin jah 20 cm laiemaks. Tala keskelt pooleks ja 40 sisemõõduga paksuseinalise toru jupp ülekatetega vahele. Lisaks lõikasin vedrukandurid lahti ja nihutasin 10 cm sissepoole.
Massi tuli juurde ligi 2 korda (140 vs 268 kg). Samas sai vedrulehti pandud topelt (vä pealeht). Eeldatavasti 500-600 kg kandevõime ei tohiks olla probleem.