[karvik]

Kõik hääled peale tuulekohina kaamera mikrofonis, ja puude okstes tulevad tuulikutest, kõige paremini peaks vihin kuulda olema kolmandas videos alates 0:33 Esimeses videos, kui hoolega kuulata, peaks kuulda olema ka generaatori undamine, vaatasin järgi, natuke on kuulda 0:15 ja 0:58.

Sellisel juhul on tiivikutel veel ressursi. Pead rohkem pigistama, saad rohkem kätte.
Muidugi kui nõrga tuulega ülepööret ei teki, siis ei ole väga mõtet pingutada.
Selline vihin tekib tavaliselt siis kui tiivik käib oma optimaalsest pöörde ja tuule suhtest kiiremini.

[USSR V4]

Probleem ongi selles, et minu asukoht ei sobi tuulegeneraatoritele, olen madalas kohas puude vahel, ehk tuult ei ole , ainuke tuulesuund, mis toimib on loodest-läänest. Lahendus oleks väga kõrge mast, aga see ei ole ilmselt võimalik, kuna meie seadused on kõigi selliste ettevõtmiste vastu. Seetõttu ongi tiivikud genekast üle, et vaikse tuulega midagigi kätte saada. Genekad tuleks ümber ehitada veel madalamate pöörete peale, ja suuremaks, jättes tiivikud samaks, üks on hetkel käsil, eks siis paistab, mis see annab. Endale tundub  vahest ka, et tiivikud on genekatest üle, või on genekad lahjad .

[karvik]

Minul on tiivik natuke vähe ülepöördes.
Kuna 48V inverterit ei ole, siis sai katse eesmärgil panna tuulik toimetama 36V peale, et vähendad madala tuulega ülepöörde vihinat. Laadima võiks hakata 240p/min juures, aga minul hakkab 210, mis ei ole ka tegelikult väga hull, sest optimaalne pööre oleks 190p/min aga siis tekiks suurema tuulega varisemine ja eeldaks heaks toimetamiseks heade tuultega keskonda ning MPPT kontrollerit mis võimaldaks TSR-i koguaeg optimaalse hoida.
48V juures hakkas laadima 285p/min, mis muusosas toimis, aga vihises natuke rohkem kui ma tahtsin.

Tuulte osas on minul sammuti kehvasti. Puhast tuult tuleb ainult põhjast. Vähem puhast tuleb idast ja ülejäänud suunad on kinni. Kõige lootusetumad on lõuna ja edela tuuled. Lääne tuul tuleb üle maja ja raputab tuulikut päris usinasti. Kui ma neid tahaks kätte saada, siis peaks tegema 25m masti.
Sellest sõltumatta, suudab ta mul kusagil 20kWh kuus toota. Keskmiseks tuuleks võiks sellisel juhul olla kusagil 3,5m/s.

[swanrage]

https://www.youtube.com/watch?v=ej0TcLi7smw


https://www.youtube.com/watch?v=-BWFYomiGBs

Küll arvasin see traktor+tänavapuhastus hari nali olevat, aga võta näpust.


Teadsin varasemat, et käiakse harja ja voolikuga nühkimas.

Täna on maailmas 'isepuhastuv' klaas täiesti kõigil suurematel klaasitootjatel olemas. Järelpaigaldatavat nanokatet pakutakse ka, selle
kestvusega klaasil on küll veel probleeme. Kestab 2-3 aastat ja siis on vaja uuendada. Ruutmeetrit katva materjali hind võib olla kusagi viie ja kümne euro vahel. Traktorid võib siis ära jätta.

[karvik]

Täna on maailmas 'isepuhastuv' klaas täiesti kõigil suurematel klaasitootjatel olemas. Järelpaigaldatavat nanokatet pakutakse ka, selle
kestvusega klaasil on küll veel probleeme. Kestab 2-3 aastat ja siis on vaja uuendada. Ruutmeetrit katva materjali hind võib olla kusagi viie ja kümne euro vahel. Traktorid võib siis ära jätta.

Teretulemast foorumisse!

Väidetavalt on ka kaua kestvaid lahendusi juba olemas.

Palju see klaas PV paneeli tootlikust mõjutada võiks? Kasutab ta ju UV-d puhastus protsesssi jaoks ja tegelikult on ka vett vaja, et jama lõplikult maha uhtuda. UV on aga PV paneeli jaoks kõige tähtsam.

[swanrage]

Täna on maailmas 'isepuhastuv' klaas täiesti kõigil suurematel klaasitootjatel olemas. Järelpaigaldatavat nanokatet pakutakse ka, selle
kestvusega klaasil on küll veel probleeme. Kestab 2-3 aastat ja siis on vaja uuendada. Ruutmeetrit katva materjali hind võib olla kusagi viie ja kümne euro vahel. Traktorid võib siis ära jätta.

Teretulemast foorumisse!

Väidetavalt on ka kaua kestvaid lahendusi juba olemas.

Palju see klaas PV paneeli tootlikust mõjutada võiks? Kasutab ta ju UV-d puhastus protsesssi jaoks ja tegelikult on ka vett vaja, et jama lõplikult maha uhtuda. UV on aga PV paneeli jaoks kõige tähtsam.

Tänud karvik.
Wikipedia ütleb:"A dirty solar panel can reduce its power capabilities by up to 30 percent in high dust/pollen or desert areas", says Seamus Curran, associate professor of physics at the University of Houston and director of the Institute for NanoEnergy, which specializes in the design, engineering, and assembly of nanostructures.[33] ja üks teine leht väidab umbes sama: http://www.solar-facts-and-advice.com/so...aning.html ehk siis kuni 30% võib olla mustusest tingitud kadu.
Kauakestvad lahendused ongi tehases kaetud 'isepuhastuvad' klaasid väliskihis. Seekord siis hüdrofiilsed e. veelembesed pinnad.

[karvik]

Seda, et tolm mõjutab, ei pea kahtlema.
Küsimus on selles, et kui palju see titaanium2 oksiid ise seda UV-d kinni peab.
Et kumb on kasulikum, kas maksta selle katte eest lisa ja kaotada tootlikuses või teha ise mingi intervalliga pesu.

[Basilio]

Lisaks isikliku tähelepaneku - tolm mõjutab päikesekollektori tööd rohkem kui fotoelektrilise oma. Eriti hull on kevadel puude õitsemise ajal, kui hommikul on kõik mitte vertikaalis olevad pinnad kollased. Siis vannu ja roogi neid pindu puhtaks.

[swanrage]

Seda, et tolm mõjutab, ei pea kahtlema.
Küsimus on selles, et kui palju see titaanium2 oksiid ise seda UV-d kinni peab.
Et kumb on kasulikum, kas maksta selle katte eest lisa ja kaotada tootlikuses või teha ise mingi intervalliga pesu.

Niipalju kui ma aru saan siis see titaanoksiid ei ole seal peal kilena vaid tükikestena ehk on auklik.
Ja need osakesed on ju imepisikesed ka. Ehk osa uv läheb sealt kindlasti läbi. Aga praktika on see mis asju tõestab.  

[karvik]

Eriti veenev jutt just ei tundu selles videos https://www.youtube.com/watch?v=sOQH30d6khs
Sinna maale on jutt enamvähem, aga asi kisub võssa korralikult teisest minutist. Seal väidetakse, et see oksiidi kiht töötab järgmised 20 aastat õhu puhastajana valguse poolt aktiveeritud keemilise reaktsiooni tulemusena ja selle puhasti mõjuväli on 3m paneeli pinnast?

[USSR V4]

Tere jälle. Täna õnnestus saada rikkega LG direct drive pesumasin, proovin kõigepealt elustada, kui ei õnnestu, siis läheb mootor tuulikuks . Proovin kindlasti järele selle mootori voolutootmisomadused, keerutada saab ju ka ilma masinat juppideks lammutamata.

[jaanust]

Jälle keldris...  
Eelmise aasta lubadusest, et kohe - kohe on purgid pestud ja läheb torude meisterdamiseks......see on saanud ajalooks. Ja loomulikult on jäänud asi jälle seisma. Eile pühkisin tolmu oma akutrellilt ja sai viimased purgid pesuvette likku pandud. Nüüd on siis lõpuks kõik purgid vähemalt augustatud. Peaks kohe ennast premeerima selle eest.  

Täna sain ka esimese rivi kokku silikoonitatud. Edasistele katsetajatele infoks, et Basilio soovitus kasutada selleks metallist kipsikarkassi on väga hea lahendus. Aga võtke siis kindlasti see karkassiosa mida kasutatakse ülemiseks ja alumiseks vööks. Karkassipost on nn. kõrvadega ja sinna purgid sisse ei mahu.

Aga küsiks ehitajate käest ka natukene nõu. Edasi tuleb hakata kasti tegema. Plaanis on kast kokku panna laudadest ja mitte kasutada OBS plaati. Nelinurkne kast ümber ja kitsamad liistud vahele, et kast ikka paigal püsiks. Järgmiseks EPS plaat (juhtumisi 2-2,5 cm. EPS plaati keldris päris mitu lehte vedelemas). Sinna peale paneks tuuletõkke plaadi. Siinkohal jookseb mõistus kokku. Kõik panevad siia edasi fooliumi. Mis eesmärk sellel võiks olla? Ja kas siis täis foolium või siis fooliumpaber. Minu loogika ei suuda küll välja mõelda, et mis on selle eesmärk? Ja kas on mõtet? Seda võiks ju kasutada ülemises ja alumises nn. "õhu kogumise kambrites" et õhku ei satuks villa - plaadi vms. lenduvaid jääke.

Kasti kataks kihtplastiga. Vaatasin et Proplastiku kodulehel pakutakse erinevaid plastikuid.  http://proplastik.ee/kihtplastik-pc-polukarbonaat
Millise paksusega materjali võiks sealt kasutada? Kasti lauis on mul võimalik teha 1,9 *2,7 m. Plastiku lauis on 2,1m. Pikkus ulmeline 6 meetrit.  Või on keegi kuskil kaubandusvõrgus leidnud midagi asjalikumat.

Lisaks uuriks teadjamatelt, et milline andur sobiks kõige paremini sinna kasti panekuks. Kuigi ma ei ole Arduinoga väga kodus - siiski olen seda imevärki natukene uurinud ja see tundub päris põnev. Millise jubina peaksin sinna kasti sisse panema. Ei plaani päris sellist täppisteadust nagu Basiliol aga lihtlabane purkla, toa ja välisõhu mõõtmine võiks ju asjast lõpuks välja tulla. Lisaks ehk mõningate muude funktsioonide juhtimine (õhuklapid jms). Kui selleni jõuan siis ehk kodanik Vootele näitab siin õige teeotsa kätte. (väikese meelehea eest loomulikult)   Lugesin siit foorumis et ta on kohe koolitusi selles osas korraldanud.

Igatahes olen jätkamas projektiga "globaalse kliima soojenemise peatamine ja päikeseenergia kasutamine"

[Marko]

Diletandina pakun, et foolium suunab purkidest mööduva kiirguse tagakülgedele mingis osas vähemalt. Tõsi, selleks peaks purgijorude vahel vahe olema, seegi sai kusagil (küsimuse vormis) ära mainitud.

Marko@esialguveelkõrvaltvaatajainfokollektsionäär

[diesel]

proplastik müüb kallimaid materjale ka jooksva meetriga tahvlist. seega pead ostma 2.1 x niipalju kui sul vaja. ruutmeetri hind küll siis kallim. vähemasti kasvuhoonete jaoks on 6mm küll ja veel, seega ilmselt kõlbaks sulle ka.

[karvik]

Foolium peegeldab IR sagedust suht hästi ja aitab läbi purkide tagakülje läinud soojuse natukenegi purkide poole tagasi suunata ka siis kui purkide vahel otse päike ei paista.

Peale meetriga saada oleva võimaluse on kihtplasti ka võimalik väga edukalt ise lõigata näiteks saega. sobib täitsa tavaline sellise keskmise hambaga käsisaag. Pikki soont lõikab õhukene nuga ka. Paksema noaga on kinni pidurdumine veits suurem, aga lõigata saab ikka.

Kui paneele rohkem paanis teha, siis saab ka terve suure tüki piisavalt rulli keerata, et ta mahuks ära paraja suurusega kaubikusse.
Vähemalt 2,4m x 2,1m tüki audi 100-se mahutamine küll probleem ei olnud.

[jaanust]

Diletandina pakun, et foolium suunab purkidest mööduva kiirguse tagakülgedele mingis osas vähemalt. Tõsi, selleks peaks purgijorude vahel vahe olema, seegi sai kusagil (küsimuse vormis) ära mainitud.

Marko@esialguveelkõrvaltvaatajainfokollektsionäär

Jah aga kui panna purgid kõik kõrvuti. Siis ei ole midagi sealt möödumas ega ka tagasi peegeldamas. Lisaks on igal pool foolium mustaks tõmmatud. Seal peab mingi muu seletus olema sellele asjale. Milleni minu mikroaju veel jõudnud ei ole.

[jaanust]

Foolium peegeldab IR sagedust suht hästi ja aitab läbi purkide tagakülje läinud soojuse natukenegi purkide poole tagasi suunata ka siis kui purkide vahel otse päike ei paista.

Ok. see võib isegi asja põhjus olla. Aga kas siis ehtne foolium või sobiks ka fooliumpaber?

[karvik]

Mustaks värvitakse tavaliselt foolium siis kui ta ise hakkab olema soojus neelaja.
Kui aga soojus peegeldaja, siis mida rohkem läigib, seda parem.

Erinevate fooliumite peegeldusvõimest eriti rääkida ei tea. Ise kasutanud nii köögi otstarbeks mõeldud ja ka ehituspoes saada olevat. Viimane tuleb odavam ja ka tugevam ja lihtsam paigaldada.
Mingeid muid vahesi ei oska välja tuua, kuna paneelid erinevad üksteisest suuresti.

[Basilio]

Siinkohal jookseb mõistus kokku. Kõik panevad siia edasi fooliumi. Mis eesmärk sellel võiks olla? Ja kas siis täis foolium või siis fooliumpaber. Minu loogika ei suuda küll välja mõelda, et mis on selle eesmärk? Ja kas on mõtet? Seda võiks ju kasutada ülemises ja alumises nn. "õhu kogumise kambrites" et õhku ei satuks villa - plaadi vms. lenduvaid jääke....
...Kasti kataks kihtplastiga. Vaatasin et Proplastiku kodulehel pakutakse erinevaid plastikuid.  http://proplastik.ee/kihtplastik-pc-polukarbonaat
Millise paksusega materjali võiks sealt kasutada? Kasti lauis on mul võimalik teha 1,9 *2,7 m. Plastiku lauis on 2,1m. Pikkus ulmeline 6 meetrit.  Või on keegi kuskil kaubandusvõrgus leidnud midagi asjalikumat.

Fooliumi oli plaanis kasutada ka endal. Kuna aga purkla koostamine minul kõrgel õrrel kükitades niigi ebamugav ja ohtlik oli, siis loobusin. Kasutasin fooliumiga paberit vaid otstes olevates õhukastides, pakkides kasutatava soojustuse fooliumisse enne paigaldamist. Külma ilma ja madala päikesega jääb purkide tagakülg ning selle ümber olev õhk üsna leigeks. Arvan et purkide taga olev foolium ei teeks küll midagi paha, aga mäekõrgust vahet sealt ka ei tuleks.
Plastikut kasutasin mina 10mm paksust ja eeskätt tugevuse pärast. Kuna minu purkla asub kõrgel ja valdavad tormituuled on samast küljest, siis muretsesin konstruktsiooni tugevuse pärast. Kui sinu purkla tuleb madalasse tormi eest kaitstud kohta, siis võid kasutada ka õhemat ja odavamat. 10mm plastikul on igatahes soojapidavus überhea, lausa uskumatu! Kui palju see õhematel kehvem on, öelgu asjatundjad.
Kihtplastiku ostsin Ehituse ABC-st, kus valmis plaatide mõõdud olid mälu järgi 1050 x 2000 mm. Selline plaat on just paras OSB plaadile(1350 x 2500 mm) kollektori ehitamiseks. Jääb otstesse ruumi õhukastide ja serva 50 x 100 prussist raami jaoks. Loomulikult võib kasutada ka muid materjale, peaasi et oleks tugev ja peaks sooja.
Anduriteks soovitan Jebaist tellida 10kohm termotakisteid. Väikese Arduino kuus analoogporti lubavad kasutada kuut temperatuuriandurit, mis peaks tavakasutajale olema täiesti piisav. Lisaks kahe- või neljarealine LCD, mis samuti Jebais odavad.
On võimalik asi ehitada ka ilma igasuguse elektrita. Kui vaja kütta teist korrust ja esimese korruse kõrgusel seinal vaba päikesepaiste, siis paigaldaks purkla sinna ja tooks väljavõtte teise korruse põrandast veidi kõrgemalt sisse ja soe õhk jookseb ise tuppa. Selline lahendus sobib eriti suvilasse, kus talveks rubilnik välja lülitatakse. Ventikas teeb küll asja tunduvalt paremaks. Sel juhul tasub vaadata fotoelektrilise päikesepaneeli ja 12V ventika poole.
Endal on plaanis sügiseks teine ja väiksem purkla juurde teha. Hakkab väiksemat majaosa kütma. Kui jaksan, siis paigaldan sinna korraga ka veetorud et suvel naesele nõudepesuvett soojendada. Praeguse päikesekollektoriga köetav vesi on saadaval teises maja otsas, kust pika toru vedamine ära ei tasu.

[karvik]

Tuuliku ehitust välismaalt. http://www.fieldlines.com/index.php/topic,148497.msg1032127/topicseen.html?PHPSESSID=faaa450646b95da83a2aaf5c96acf248#msg1032127